Ajaloo kontrolltöö Küsimused: 1. Milles väljendus demokraatlik laienemine pärast esimest maailmasõda? 2. Iseloomusta üht demokraatliku riiki (USA, Inglismaa, Saksamaa). 3. Millised olid 1929-1933 aastate majanduskriisi põhjused? 4. Dawes plaan. 5. Mis iseloomustab autoritaarset diktatuuri? 6. Mis iseloomustab demokraatlike riikide ja diktatuuririikide majandust, ühiskondliku elu ja poliitikat, kultuuri ja ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Aren...
Inglismaa majandus Allan Katsmazov Geograafiline asend Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, LääneEuroopas, pealinnaks on London Hõlmab kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosa Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manchei väin Ümbritseb Prantsusmaa, Belgia ja Holland, Norra ja Taani, Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga ja Sotimaaga Riigi pikkus ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 Parasvööde, lehtmetsade vöötmealas Keskmine sademete hulk läbiaastate suur Temperatuur on läbi aasta ühtlane (külm/soe) kogu maismaaosas Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili Rahvaarv on 51,446,000 miljonit Arengutase Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka Maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela Majandus tugineb kõrgtehnoloogilisele tootmisele ja teenindusele SKTst annab põllumajandus 0,5%, tööstus 23,7% ja teenindus 75,8%. Energiamajandus Leiduvad maa...
Ajalugu eksam 1. Esimene raamat 3.demokraatia tv.14-15 Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. 1)kodaniku õiguste ja vabaduste laienemine. 2)Valimisõiguse laienemine naistele ja vähendati meeste vanusepiiri. Sisepoliitika majandus kultuur Iseloomusta demokraatiat ja diktatuuri järgmiste tunnuste kaudu : Demokraatia: sisepoliitika: kodaniku vabadused ja inimõigused, rahva osalus ühiskonna küsimuste otsustamisel, mitme partei süsteem , võimude lahusus , vabad valimised .Majandus :turumajandus, konkurents .Kultuur: Sõna vabadus , mõtte vabadus ,tsensuuri puudumine, loomingu vabadus. Välispoliitika : Liikumise vabadus , majandus poliitiline kultuuriline koostöö. Ühiskonnaelu: Diktatuur :sisepoliitika :üks partei, võim koondunud ühe isiku kätte , juhikultus ,puudub võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste piiramine, üks ideoloogia, hirmu õhkkond. Majandus: plaanimajandus , rasketööstuse/sõjatööstuse eeli...
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
TERVE AJALUGU (Autor: Ilmar Uduste A13) (Rohelise lehe põhjal) 1) Tsivilisatsioonide kujunemine Ajalooperioodid: · Muinasaeg (8 miljonit 3000 eKr) - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg · vanaaeg (3000 eKr 476) - Vana-Idamaad (st Egiptus, Mesopotaamia) - Vana-Kreeka + Vana-Rooma = antiik · Keskaeg (5. 16. saj.) · Uusaeg (1600 1900) · Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel ...
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
Muusika LÄTI Lätil on Eestiga sarnane ajalugu ja kultuur, kuna meid siduvaks lüliks on liivlassed. Läti rahvalaulud on enamasti ühehäälsed. Suurim osa neis on töö- ja tavandilaulud, kuhu kuuluvad ka liigolaulud ehk jaanilaulud. Neid lauldi jaanipäeva paiku. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Ka Läti rahvatantsud sarnanevad Eesti rahvatantsudega. Peamiselt tantsiti pööripäeva pidustustel. Läti kuulsaim rahvatants on ,,Sudmalinas" ehk veskitants. Enamlevinud rahvapillid on viiul, vilepillid, torupill ja kannel. Pulmalaulude saateks kasutati löökpilli nimega trideksnis. Esimene Läti üldlaulupidu peeti 1873. aastal Riias. Läti populaarseim bänd on Brainstorm. Tuntumad heliloojad- Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls. ROOTSI Rootsi rahvalaul on ühehäälne lõppriimiga salmilaul. Olulised olid ka laulud, mida esita...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
Kes on Britanlased? Briti inimesed on arenenud erinevates grupides. Kui Roomlased kutsuti Britanniasse 43 e.Kr, siis oli sees Keltide pool okupeeritud. Keldid olid Britannias erineva rühma inimesed 2000aastat.Suur osa Keltidest elab lõuna Britannias, mille rühma nimi on Brythons, nii et Rooma okupatsiooni piirasid Keldid SuurBritannias, mis on umbes tänapäeva Inglismaa valdkonnas.(1pilt)(Hadrianukseni müür. See on vana müür mis ehitati Põhja-Inglismaale alates jõest Tyne kuni Solway Firthi piirini Suurbritannias.) Keldid säilitasid rahu Walesis, Sotimaal, Iirimaal ja lõuna-, lääne- Suurbritannias(Cornwallis ja Devonis). Roomlase ehitasid m üüri põhja-inglismaa ranikult rannikule, et takistada Põhja -Keltide sissetungi Rooma Britanniasse. Üks neist müüridest on ehitatud Põhja-inglismaale Rooma keisri Hadrianuse poolt. Ehitamine v õttis 6 aastat aega, alates 122 e.kr kuni 128 e.kr ja see oli 120km pikk. Romlased jäid ve...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
MAAALA Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja- ja Lõunasaareks, "Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik...
Millised olid rahvusvaheliste suhete pingestumise põhjused XX sajandi alguses? Tooge näiteid! 1) Juudivaenulikkus 2) Kolmikliit 3) Saksamaa tugevnemine Millega on läinud ajalukku järgmise isikud? Orville ja Wilbur Wright - lennundus Vladimir Uljanov Veneenamlaste juht Guglielmo Marconi Raadio Sigmund Freud Psühhoanalüüs Alfred Nobel I Nobeli auhinnavõitja Euroopas Rabindranath Tagore Nobeli kirjanduspreemia esmakordselt väljaspoole Euroopat Edvard Munch Ekspressionism Kas järgmised riigid kuulusid Kolmikliitu või Antanti? Antant - Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa Kolmikliit Itaalia, Saksamaa, Austria- Ungari. 1882-1915 Selgita mõisted! USA isolatsionism Isoleeris ennast Euroopa ja maailma poliitikast, huvitus Ladina-Ameerikast Sionism Juutide liikumine Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa Nimetage kaks põhjust, miks emigreeruti XX sajandi alguses massiliselt USA...
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muu...
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige akt...
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast mil...
06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. J...
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12 14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal Raudtee soodustas tööst...
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
Lähiajalugu I Maailm 20. sajandi algul Sovinism marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest. Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas, et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia(Abessiinia) ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu. Bokserite ülestõus Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kuts...
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- j...
Suurbritannia 2000 ja hiljem Fakte Rahvaarv: 62,1 milj. (Inglismaa 51,6 milj.) Pindala: 243 789 km2 Kuninganna Elizabeth II, peaminister David Cameron Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3...
AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed...
Multikultuuri eelised ja puudused Rait Pindis ja Stenver Kleimann Mõiste päritolu Sõna „multikultuur“ pärineb USAst ja Austraaliast, kus see võeti kasutusele pärast seda, kui suurlinnades ei nähtud niinimetatud „melting pot'i“ (sulatusanum) töötavat. See tähendab, et suurlinnades ei töötanud assimilatsioon ja tekkis mitu etnilist kultuuri kõrvuti. Definitsioon Multikultuursus on ideoloogia, mille kohaselt ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad erineva kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad ja kus lipukirjaks on sallivus nende suhtes. Eelised Uued ideed Uute tavade, traditsioonide ja kultuuri tundma õppimine Sallivus teistsuguse kultuurilise taustadga inimeste suhtes Sõbralikumad suhted erinevate riikide vahel Puudused Konfliktid erinevate rahvuste vahel Suurte eelarvamuste eksisteerimine Suure...
Keskaeg Keskaeg ja jumal · Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserl...
Keskaeg Keskaeg ja jumal • Saavutused nõuavad ohvreid • Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserl...
Eluolu ja kultuur kahe maailmasõja vahel Maailmasõja järellainetusedmesed Läänerahvas lootis et peale sõda muutub eluolu paremaks kui seda varem oli olnud. Inimesed küsised endalt ja üksteiselt, miks kodu see õudus üldse toimus ja mille nimel tapeti need enam kui 10 miljonit meest, nii et kaduma läks terve põlvkond. 1918. aastal ilmus Saksamaal Oswald Spenglari raamat ,,Õhtumaa allakäik", milles väideti, et lääne kultuur on jõudnud oma viimase, mandumisfaasi ja et varsti pühitakse lääs minema nagu see on juhtunud kõigi varasemategi tsivilisatsioonidega. Sõjajärgse pettumuse ilminguks oli ka Itaalia fasism, samuti väga rahutud olud Saksamaal, mis oleksid äärepealt revelutsioonini viinud. Kujunes mitut sorti inimesi, vaesed kes elasid nälja piiril ja puru rikkad. Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus...
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
Valgustusajastu Täpset definitsiooni valgustuse kohta olemas ei ole, selles suhtes sarnaneb ta mõistetega ,,armastus", ,,kunst", ,,kultuur". Üks parimaid sõnastusi valgustuse olemusest pärineb Saksa filosoof Immanuel Kantilt valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Inimese täiskasvanuks saamine, vabanemine teadmatuse ja eksituse alaealisusest. Enamik valgustajaid elas ja valgustusfilosoofia kujunes välja 18. sajandil. Seetõttu on 18. sajandit tihti nimetatud ka valgustussajandiks. Keskaja lõpul humanistliku liikumisega alanud ja reformatsiooniga jätkunud protsess avardas inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajand...
1)Pariisi rahukonverents ja 1. MS lõpetamine 18. jaanuaril Pariisis. Eesmärgiks Kokkuvõte 1. MS-st ja sõja järgne maailma korraldus kindlaks määrata. Suurim hääleõigus neljal suurriigil Suurbritannial, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalial. Allkirjastati 28. Juunil 1919. Tingimused: 1) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aldest. 2) Saksa sõjaväge vähendati 1oo ooo meheni. Pidi kaotama sõjaväekohustuse. Laevastikus vähendati laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Reini vasakul kaldal olevas alas ei tohtinud olla saksa vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 3)Saksamaa pidi maksma reparatsioone st korvama võitjate sõjakulutused 4. juunil 1920 arahulepingud Ungariga(Trianoni) ja 1o sept. Austriaga(Saint-Germani). 1)Doonau monarhia, kui suurriik likvideeriti, tekkisid 3 riiki: 1.Austria, 2. Ungari 3.Tsehhoslovakkia 2) Endised Austria-Ungari alad liideti Serbi...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Annika Allik Põltsamaa ÜG 10A Revolutsiooni vastukajad Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Bastille vallutamise teate võtsid saksa haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taas...
Külma sõja järgne aeg · Demokraatia areng lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne reziim · 1988 Põhja Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine · Lõuna Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisreziimid, uueks presidendiks sai Mandela · India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik...
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda. 1980ndaks aastaks oli SB kaotanud peaaegu õik oma koloniaalvaldused. Kirjandusteadus tõusis postkolonialistlik kriitika omaette suunana esile 1990ndate alguses, kuid kolonialismi kultuuriline kriitika (II MS lõpust alates), mängis olulist rolli kolonialismivastases võitluses ning on pos...