,,Inger" M.Traat Ingel Uunvald oli ühes Hiiumaa Internaatkoolis inglise keele õpetaja, mille oli ta ise 10 aastat tagasi lõpetanud.. Ta oli väga tore ja lahke inimene, kuid samas järjekindel ja phimõtetega noor naine. Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud. Ingerile meeldis olla koos oma sõpradega ja lihtsalt nendega aega veeta,...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõ...
Inger Romaanis esineb palju suhteprobleeme, seoses armastusega, samas kajastab ka koolielu. Rohkem keskendutakse siiski Ingeri suhetele, eriti meestega. Tal oli palju asutajaid, kuid lõpuks ta kedagi õiget ei leidnudki. Meremees Jaak oli joodik, neil midagi tõsist polnud, siiski oli ta Ingeri südames. Praktikant Kiurule meeldis Inger väga, kuid Inger ei võtnud teda tõsiselt, sai alles hiljem teada, et see oli tõsi. Arne oli abielumees kahe pojaga, kuid sellest hoolimata meelids ta Ingerile ning neil oli suhe. Arne lubas, et jätab oma naise maha, kuid lubaduseks see vaid jäigi, lisaks jäi ta naine ka rasedaks ning Ingeril jäi üle vaid loobuda, kuigi see tegi talle palju haiget. Kooliprobleemid, Inger pidi pidevalt õpilaste eest võitlema, et nad pingutaksid rohkem. Eriti probleemne õpilane oli Toomas. Palju vastuarvamusi direktoriga. Naiskujud: Inger-tugev ja iseseisev naine, saab kõigega ise ...
Kristina Bauer 12B Inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe Teos ,,Inger" räägib õpetajannast nimega Inger, kes läbib elus mitmeid katsumusi. Erilist rõhku peab pöörama tema meessuhetele. Ingeri elus on 3 põhilist meesterahvast: Kiur, Jaak ja Arne. Kahe esimesega ei lähe tema suhted hästi aga viimasega leiab ta ühise keele ja armub. Inger on ehtne näide, et lause inimene vajab imevähe, et ta hingel hakkaks soe, vastab tõele. Arne tuli Ingeri ellu just siis, kui ta seda kõige enam vajas. Ta oli hakanud juba vaikselt oma meremeest unustama kuigi mõtted triivisid ikka veel temani. Arne oli tema vastu õrn ja hoolitsev. Oli näha, et ta tahtis temaga koos olla ilma igasuguste eriliste tagamaadeta. Nad mõlemad nautisid üksteise seltskonda. Ingeri ja Arne suhet hoidis koos ainult lootus. Inger lootis sügavalt, et mingi aeg saab ...
Inger oli tugev inimene Tugevus on inimese omadus vastupidada ja mitte alla anda olenemata raskustest ning tagasilöökidest. Meis kõigis on seda, mõnes rohkem kui teises. Et jõuda oma eesmärgini, peab inimene olema tugev. Saksa kirjanik Hermann Hesse on öelnud: ,,Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Sellest võib järeldada, et inimese tugevus sõltub tema tahtest ja soovist midagi saavutada. Mis panid aga ,,Maa õnnistu" Ingeri oma eesmärke saavutama ning teda tugevaks tegid? Esimene asi, mis Ingeriga meenub, on see, mis juhtus tema lapsega. Vahetult pärast lapse ilmale tulekut otsustas Inger vastsündinu hukata, kuna viimasel oli samasugune jänesmokk nagu Ingeril endal. Kuigi selline tegu on väga kahetsusväärne ja andestamatu, arvan ma, et see näitab Ingeri tugevust. Ta ei tahtnud, et tema laps kannataks samamoodi nagu ta ise ning otsustas teda ma...
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta ar...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
Kas Inger oli tugev inimene? Knut Hamsuni teos ,,Maa ja õnnistus" käsitleb mitmeid elulisi teemasid inimese vahekorda maaga, rändureid ning hulkureid, aga ka lapsetapu teemat. Viimast vaatleb Hamsun läbi kahe, mõneski aspektis vastandliku, tegelase: Barbro ja Ingeri. Järgnevalt üritangi lahata Ingeri rolli ,,Maa õnnistuses" ning leida vastust kirjandi pealkirjas esitatud küsimusele. Esimese punktina võiks välja tuua selle, miks Inger üldse Iisaku juurde läks. Et tal oli kaasasündinud kehaline defekt, ei leidnud ta külas elades erilist mõistmist. Ta võis olla küll töökas, heatahtlik ning tubli, kuid välimusest põhjustatud eelarvamuste pärast ei vaadanud mehed tema poolegi. Kui aga selgus, et keegi väljastpoolt küla vajab endale naisabilist, haaras Inger võimalusest kinni. Tal polnud midagi kaotada ning lõpuks tasus see ikkagi ära. Tugev on inimene, kes suudab võimalusi ära kasutades enda ...
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks. Iisaku suhtumine töösse; rõõm tööst: Iisak teadis, et miski ei tule kergelt. Seda teades, et loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpriski kulukas. Tema elufilosoofia oli lihtne: ainult maad harides võib inimene õndsaks saada. Maa oli tema jaoks elu, tema suur armastus, mille eest ta hoolitses kui omaenese lapsukese eest. Iisaku töö ...
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis...
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi In...
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2. Inger läks ära ja naasis 5 päeva pärast oma tiine lehmaga. Iisak arvas, et see lehm on varastatud,...
Maa õnnistus. 1. Kuhu rajas Iisak oma kodu? V: Mäenõlvakule, metsade ja soode vahele. 2. Kuidas hankis Iisak omale süüa? V: Kooris metsas kaskedelt tohtu ja müüs need külas ehitusmaterjaliks, raha eest ostis toidumoona. 3. Millised probleemid olid Iisakul? V: Tal olid loomad aga ei olnud kedagi kes neid talitaks. Tal oli vaja naisterahvast majja. 4. Kuidas sattus Inger Iisaku juurde? Milline ta oli? V: Inger pidi üle mägede minema aga jäi Iisaku juurde puhkama ja jäigi sinna. Inger oli jänesemokaga lopsakas tüdruk, sõstrasilmadega. 5. Kuidas suhtus Inger Iisakusse? V: Inger suhtus Iisakusse väga suure austuse ja imetlusega 6. Kes oli Oliine? V: Oliine oli Ingeri sugulane üle mäe. Vana lapi naine. 7. Miks Inger tahtis üksi sünnitada? V: Ta kartis, et sünnib ka jänesemokaga laps ja häbenes seda. 8. Mis juhtus Ingeri kolmanda lapsega? Miks? V: In...
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma. Talle määrati mitmeaastane vanglakaristus. Iisakule tuli appi In...
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma. Iisak ostis hobuse ja muud põllutööks vajalikku ...
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal korral tunneb mees justkui Inger ei tuleks tema juurde enam iialgi tagasi. Inger imestab sellise suhtumise üle pideva...
Naised - õnnistus, mille andis meestele maa Knut Hamsuni raamat “Maa õnnistus” on 20. sajandi alguses kirjutatud raamat, mis kirjeldab tolleaegse Norra maaelu ning selle ilu ja võlu. Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist...
Maa õnnistus Maris Vare 11.kl Iseloomusta Iisakut ja põhjenda oma väiteid. Iisak oli mees, kes otsis oma kohta, mille ta ka ükspäev leidis. Ta otsustas, et sinna saab tema kodu. Iisak oli ka väga loogilise mõtlemisega ja suutis kõiges võimalust näha. Sinna sattus ka naine (Inger), kelle ta kohe enda omaks teeb. Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles? Talle tehti operatsioon, jänesemokka ei olnud enam, ta õppis ja sai...
''KAUGEMAA IISAK'' ''Lõputu pikk teerada üle soode metsadesse,kes on selle tallanud? Mees,inimene,kes esimesena siia sattus.Enne teda ei olnud siin ühtegi rada.'' See tsitaat on võetud raamatu algusest ja annab väga lihtsa ning ilusa kirjelduse Kaugemaa rajajast,mehest nimega Iisak. Iisak on väga tasakaalutleva ja loogilise ellusuhtumisega meesterahvas,kes otsis omale elukohaks ei kelleleg kuuluvat paika,mille ta ka leidis.Kuna mees on maalähedase ellusuhtumisega,siis meeldis talle väga koht,kuhu ta otsustas elama jääda,sest seal võrsusid mustika-ja pohlavarred,seitsmesakilised laanelilled,sõnajalad ning elasid metsaasukad.Ta alustas täiesti nullist oma elamu rajamist ja pidi üksi toime tulema ehitusmaterjalide valmistamise,ehitamise ja samal ajal ka kahe kitse talitamisega.Iisakul oli muidugi alguses raske üksi toime tulla,kuid õnneks ilmus tema eluteele nainsterahvas nimega Inger,kes tõi ta ellu mitte üksnes ab...
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud t...
,,Maa õnnistus'' 1. Iisak oli loogilise mõtlemisega. Ta oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Tegi palju tööd, sealt tuli ka rikkus. Ta oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Olemuses ei olnud tal midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli veendunud, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Ta tahtis kõike halba unustada ja kasvatada kõike head endas. 2. Ingeri välimust mõjutas jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli ta töökas ja heasüdamlik. Ta tappis ka oma tütre, kellel oli juba sündides jänesemokk. 3.Talle tehti operatsioon, jänesemokka enam ei olnud, ta õppis ja sai targemaks. Hiljem maale tagasi minnes, oli temast saanud peen daam. Ta pettis oma meest mõnel korral, kuid Iisak pani ta paika, naine sai aru,et on siiski maa inimene ja unustas kõik oma linna kombed ja hakkas oma meh...
Ett telefonsamtal Daniel ska åka på semester på fredag. Han ringer till mamma Margit på tisdagen. Mamma 1112 13 Daniel Hej, mamma. Det är Daniel. Hur är det? Mamma Bara bra, tack. Och du själv? Daniel Bra. På fredag åker jag till Jonas i Göteborg. Jag stannar där över helgen, och sedan åker vi till Abisko. På torsdag kväll ska jag äta middag med sa. Jag sitter just nu och skriver en lista på vad jag behöver på semestern. Vad gör ni? Mamma Vi ser en film på TV. Du, glöm inte en varm tröja. Det är kanske kallt i Abisko. Och skriv ett vykort. Daniel Javisst, då säger vi det. Jag skriver från Abisko. Hälsa pappa! Hej då! Mamma Hälsa Jonas så gott! Hej då och sköt om dig! Daniel Detsamma. Ett telefonsamtal Daniel ska åka på semester på___________. Han ringer till____________ Margit på tisdagen. Mamma ________________ Daniel Hej, mamma. Det är Daniel. Hur___ ________? Mamma Bara bra,______. Och du själv? Daniel Bra. På fredag åker jag...
Knut Hamsun ´´Maa õnnistus´´ tegelased. Iisak Raamatu peategelane. Elas Kaugemaa talus ja asustas selle. Oli lahke ja väga tegus mees. Inger Iisaku naine ja laste ema. Oli väga tubli ja töökas, kuid vahel libastus. Oliine Ingeri kauge sugulane. Alguses oli abis Iisakul, hiljem Akselil. Vana aga töökas. Hiljem suri. Niferdaja. Onu Siivert Ingeri onu. Ingeri poeg sai tema järgi nime. Hiljem suri ja päranduse ümber oli sekeldusi. Eleseus Iisaku ja Ingeri esimene poeg. Siivert - Iisaku ja Ingeri teine poeg. Oss-Anders Pidevalt Kaugemaa möödakäiv laplane. Segas Kaugemaa elanikke. Geissler lessman Geissler. Igati abivalmis. Tuli ja läks. Paljude mõtetega mees. · Heyerdahl lessmas Heyerdahl. Päästis Barbro vangi minemisest. Ilma temata poleks Barbro hakkama saanud. Hea inimene. · Brede Olsen Rajas Avarvaate. Mees, kes püüdis kiirelt rikastuda. Ei armastanud tööd teha. Kade mees. Hiljem kolis oma nai...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MAAKONDADE TÖÖ Tallinn 2019 Sisukord: 1. Tallinn 1.1 Tallinna lühitutvustus 1.2 Transport Tallinnas 1.3 Turismiinfo Tallinnas 1.4 Tallinna Vanalinn 1.4.1 Tallinna Vanalinna lühitutvustus 1.4.2 Tallinna Vanalinna muuseumid 1.4.3 Tallinna Vanalinna vaateplatvormid 1.4.4 Tallinna Vanalinna söögikohad 1.5 Tallinn väljaspool Vanalinna 1.5.1 Muuseumid väljaspool Vanalinna 1.5.2 Vaatamisväärsused väljaspool Vanalinna 1.5.3 Söögikohad väljaspool Vanalinna 2. Maakond 2.1 Maakonna kirjeldus 2.2 Transport Tallinn-maakond 2.3 Vaatamisväärsused maakonnas 2.4 Toidukohad maakonnas 2.5 Majutuskohad maakonnas Kokkuvõte Kasutatud allikad Tallinn. Tallinna lühitutvustus. Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinn hõlmab tänapäeval 159,31 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad omakorda 84 asumiks. Transport...
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
Hans Christian Ørsted (14. august 1777 9. märts 1851) Lapsepõlv · Ørsted sündis 1777. a Taanis Langelandi saarel, Rudkjobingi linnas. · Ta kasvas üles vaeses apteekri peres. · 12-aastaselt hakkas isa apteegis aitama. Pere · Hans Christiani isa oli apteeker Soren Christian Ørsted ja ema oli Karen Hermansen · Peres oli 2 last, Hans Christian ja ta noorem vend Anders Ørsted · Anders Ørsted oli 1853-1854. aastatel Taani peaminister. Õpingud · Hans Christiani isa õpetas teda varajases eas kodus · 1794. aastal astus Hans Kopenhaageni ülikooli. · 1798. aastal sai filosoofias doktorikraadi. · Sai meditsiinidoktori kraadi. Õpetajaamet · 1806. aastast Kopenhaageni ülikooli professor. · 1812. lahkus Taanist. · 1829. aastast Kopenhaageni tehnikaülikooli rektor. ...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Ta...
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
TERVISLIK TOITUMINE ÕPILASTELE Autor: Inger Kändla 8.klass Juhendajad: Riina Vainu, Riina Suur Teema valik ja eesmärk Autorit huvitas toitumise teema Kuidas toituvad Kose gümnaasiumi eakaaslased? Missugune on tervislik toitumine? Eesmärk Anda ülevaade tervislikust toitumisest Analüüsida Kose Gümnaasiumi 6.-8. kl õpilaste toitumisharjumusi ja eelistusi Tööprotsess Teema valimine Juhendajaga koos küsimustiku koostamine Teema tutvustamine emakeele tunnis Küsimustiku tulemuste analüüsimine Töö teoreetilisesse osasse materjali otsimine Tervisliku toitumise alused: Toidupüramiid annab piltliku ülevaate tervislikust toitumisest Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi kokkupanemiseks Kose Gümnaasium 6.-8. kl küsimustiku analüüs ja tulemused Kuidas toituvad õpilased hommikul? · Suurem osa õpilasi sööb hommikust, veerand testile vastanud õpilastest kas ei söö või sööb harva hommikust 20 ...
Heino Liimets Heino Liimets oli eesti kasvatusteadlane, loogika- ja psühholoogiaõppejõud. Ta on esimene Eesti kasvatusteadlasest akadeemik. Liimets on andnud suure panuse Eesti kasvatusteaduste arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnas...
Hospitalivendade ordu ehk Johanniitide ordu Inger Kangur Mis oli vaimulik rüütliordu? · Vaimulik rüütliordu oli rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Johanniitide ordu · Kujunes välja 1070. a. paiku Jeruusalemmas Amalfi (Itaalia) kaupmeeste asutatud palverändurite majast. · Palverändurite maja - hospidali - pidasid mungad, keda kutsuti kas hospitaliidideks või nende kaitsepühaku, VII saj. elanud Aleksandria patriarhi Püha Johannese järgi, johanniitideks. · Nende ülesandeks oli palverändurite toitmine, majutamine ning teekonnal haigestunute ravitsemine. · Pärast Jeruusalemma vallutamist I ristisõjas, muutus Hospitalivendade ordu järkjärgult sõjaliseks rüütliorduks. · Ordu sõjajõude on hinnatud peaaegu ...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
KUNSTIOKSJ ON Koostas Inger Vahuvee Tõstamaa Keskkool 2010 Picasso ,,Poiss piibuga" on maailma kalleim oksjonil müüdud maal ·NEW YORK, 6. mai 2004(Reuters-EPLO) Pablo Picasso maal ,,Poiss piibuga" müüdi New Yorgis oksjonil maha 104 miljoni dollari eest, see on kalleim oksjonil müüdud maal. Maali hind tõusis kerge vaevaga üle varasema rekordiomaniku Vincent van Gogh'i ,,Dr. Gachet' portree" - 82,5 miljoni dollarilisest oksjonihinnast. Van Gogh müüdi 1990ndatel. ·Picasso 1905. aastast pärit õlimaalil on poiss, kes külastas tihti Picasso Montmartre'i stuudiot. Maal tekitas viimastel nädalatel kunstimaailmas suurt põnevust, eksperdid ennustasid sellele 100 miljonist dollarist kõrgemat hinda. ·Ostja kohta info puudub, sest oksjonikorraldaja Sotheby's ei avalda seda. Maali eelmine omanik ostis selle 1950. aastal 30 000 dollari eest. Gustav Klimt Adele Bloch-Bauer I Ro...
Mõte, tahe, jõud ja tegu ,,Maa õnnistuses" (Gnut Hamsun) Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses ,,Maa õnnistus" on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, ho...
Iga inimene on suuteline mõtlema. Kui tal on piisavalt tahet ja jõudu, siis suudab ta teostada oma mõtted ja muuta need tegudeks. Ka Gnut Hamsuni teoses „Maa õnnistus“ on romaani läbivaks teemaks inimeste mõtete muutmine tegelikkuseks. Kas ainult mõttest piisab, et asuda tegutsema? Võiks arvata, et piisab, sest tuli ju Iisakki üle mägede, pea täis ideid, ja asus neid teostama. Ta suutis ehitada maja, hankida loomad ja perenaise. Teda saatis edu, ta rikastus tasapisi ja ükskõik, mis ta ette võttis, õnnestus see alati. Iisak sai mõtete teostamisega suurepäraselt hakkama. Kuid miks ei saatnud õnn Brede Olsenit? Ka tema soovis rikastuda, saada suurtalu omanikuks. Isegi ta pea oli mõtteid täis. Kuid, mis siis oli teisiti, kui Kaugemaal? Iisakul oli peale mõtete ka tahe midagi teha. Teades, et miski ei tule kergelt, ei loobunud ta, vaid pühendas kogu oma jõu ja tahte maa harimisele, hoolimata sellest, et see oli aeganõudev ja üpris kulukas. M...
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust, väärikust, puhast südametunnistust, tarkust jne. Väärtuste valik on isiklik ning siin tekibki probleem, et mil...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Kairi Laur AÜ I aasta, IK 12 1. Abja Raamatukogust leidsin kolm eestikeelset trükitud raamatut, mis on ilmunud 1958. aastal sarjas ,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt", Insener Garini hüperboloid ; Aeliita : teaduslik fantastilised romaanid Kakskümmend aastat hiljem : [romaan] Aarete saar : [seiklusromaan] Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: Seiklusjutte Maalt ja Merelt, keel: Eesti keel, laad: trükitud raamat, aasta: 1958, sisaldab sõnu: romaan. 2. Ahvide planeet : [romaan] oli see raamat, mis ilmus 1973. Aastal, mille tõlkis prantsuse keelest eesti keelde Lennart Meri, autor Pierre Boulle. Formuleering- Aasta:1973, autor: Lennar Meri. 3. Formuleering- Sisaldab kõiki sõnu: dokumendihaldus, aasta 2005-2015, kogu: Tallinna raamatukogud. Leidsin seitse dokumendihalduse teemal kirjutatud raamatut, mis on ilmunud ajavahemikus 2005-2015. L...
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Aastatel 1914 kuni 1918 leidis aset katastroofiline sündmus, millel on mitmeid erinevaid ajalookäsitlusi. See oli I maailmasõda ning selle suurimate võitjate ja kaotajate kindlaks määramine ei ole kindlasti mitte ühene. Kuid siiski üldises plaanis ei saa sõjal olla üldse võitjaid, sest nagu juba roomaaegne kirjamees Vergilius on väitnud, et sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid. See tähendab, et isegi need, kes sellest vägivaldsest konfliktis enim on võitnud, kaotavad selle nimel humaanselt võttes liialt palju. Küll aga oma sõdimise alustamiseks seatud põhimõtete täideviimist ja edu eesmärkides võib pidada võiduks. Sõja suurimaks võitjaks võib pidada USA-d. Enamasti küll majanduse valdkonnas, sest seoses sõjaga saavutati suur ülemvõim teiste riikide majanduste üle. Ühendriigid, kellel oli enne sõda suur välisvõlg Euroopa riikides, nagu seda on tänapäeva USA-s lootusetu...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu................................................................................
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
