Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse "hüperinflatsiooniks" Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaota...
Inflatsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Vali üks või enam: hinnad-valuutakurss-hinnad hinnad-hinnad hinnad-intressid-hinnad hinnad-palk-hinnad Tagasiside Inflatsioonispiraaliks nimetatakse inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate inflatsioonispiraalide hulka. Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või ee...
Inflatsioon Aleksander Kohlap 12.C Mis on inflatsioon? Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Inflatsioon ilmneb ka juhul, kui mõnede toodete hind alaneb, eeldusel, et teiste toodete hind kasvab kiiremin. Mõnikord kasutatakse hindade muutumisest rääkides ka mõistet deflatsioon, mis on riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Nende kahe vahepealseks olukorraks on hinnataseme stabiilsus, mille puhul hinnad ei muutu vüi on muutus minimaalne. EUroopa keskpank peab hindu stabiilseks, kui hinnideks ei kasva üle kahe protsendi aastas. Millega inflatsiooni mõõta? Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu vüi kvartaliga) võrreldes. Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnainde...
1.Inflatsioon on majandusprobleem. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 2.Inflatsioon on ikka negatiivne , sest olenemata sellest kui palju palgad kasvavad, ei meeldi inimestele hindade kasv. See on hinnatõus, elatustase langus, alandus ja vaevus. 3.Kingatalla kulu" - raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha, käivad sagedamini pangas, püüavad tarbekaupu ette osta jne. Ettevõtted näevad rohkem vaeva rahaülekannetega, püüdes hoida vähem raha. ,,Menüükulud" on hindade muutmisega kaasneva kulud. Need on seotud vajadusega vahetada kogu aeg hinnasilte, seadistada ümber süsteeme jne. Samuti tekib vajadus võtta hindade tõusu arvesse töötajate palkade maksmisel, eelarvete koostamisel, mis muudab majandustegevuse planeerimist kulukamaks. 4. 5. 6.Kui intressid on kõrged hoitakse raha rohkem pangas ja seetõttu ta ringleb rohkem. Kui intressid on väikesed siis raha ringleb v...
Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena. Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega. Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootus...
Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust. Kaupade väärtus üldjuhul ei halvene. Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 pr...
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ? Töötus Inflatsioon Poliitikute probleem ... ka k kõ ...
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembi...
LOENG 1 1. VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON: PÕHISEOSED Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust: · rahapakkumine ja inflatsioon (Money and Inflation) · Fisheri efekt (The Fisher Effekt, FE) · ostujõu pariteedi teooria (Purchasing Power Parity, PPP) · rahvusvaheline Fisheri efekt (The International Fisher Effect, IFE) · intressimäära pariteedi teooria (The Interest rate Parity, IRP) · õiglase forvard-kursi teooria (The Unbiased Forward Rate, UFR). 1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1) Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen, mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha vää...
1. Nõudlusinflatsioon on: a. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine b. liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. ...
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 2 mai 2017, 10:44 State Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine ...
Õppeülesanne 6 Aire Ilves RK32 Inflatsioon - kaupade või teenuste püsiv hinnataseme tõus, ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Põhjused Rahamassi ülemäärane kasv, Nõrk ja mitteusaldusväärne raha, Majanduse liiga kiire areng. Jaotus Nõudlusinflatsioon, Pakkumisinflatsioon, Struktuurne inflatsioon, Majandusootuste inflatsioon. Spiraalid Hinnad - Palk - Hinnad Hinnad Vahetuskurss Hinnad Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne.. ...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon ? Kui küsida seda küsimust erinevate inimeste käest oleks vastuseid erinevaid, ei tekiks kindlat poolt, kuna inimeste seisused ühiskonnas on erinevad. Samas kindlat varianti valida on väga raske. Inflatsiooni ja deflatsiooni võib nimetada mänguks tootja ja tarbija vahel, kus ühe puhul üks osapool võidab ja teine kaotab.Aga küsimus ju seisnes selles, et kumb on parem? Kui võtta inflatsioon, siis selle tekke peamisteks põhjusteks on raha juurde trükkimine ja laenamine, mille tulemusel raha väärtus langeb. Riigid soosivad inflatsiooni, sest näiteks riigivõla tagasimaksmine oleks deflatsiooni ajal väga raske kui mitte võimatu. Tarbija seisukohalt on inflatsioon halb, sest toodete, kaupade ja teenuste hinnad tõusevad, kui varem näiteks maksid bussipileti eest euro, siis inflatsioonilises majanduses maksab see 2 või 3 eurot. Samas eeldatakse, et inflatsioonilis...
II Inflatsioon ja elu kallinemine 2.1 Inflatsiooni olemus Inflatsiooni peetakse majanduskasvu ja tööpuuduse kõrval üheks oluliseks majandusnäitajaks, millega tegelevad majandusteadlased, kui ka poliitikud. 1970 muutus inflatsiooni uurimine veel keerulisemaks, kuna tõdeti, et inflatsioon võib olla koos töötusega kõrgel tasemel. 1980 aastal avastati, et seos rahamassi suurenemisega on side inflatsiooni tõusuga jäänud minimaalseks. Tänaseks on inflatsiooni kujunemise kohta mitmeid teooriaid, kuid ühes ollakse kindel- inflatsiooni kujunemise kohta ei ole ühte kindlat seost. 2.2 Inflatsiooni mõiste Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides. Teoreetikud räägivad inflatsiooni eri vormidest- inflatsioon ja puhas inflatsioon ( kõik hinnad suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool VE KÕ Lea Valter KAS INFLATSIOON ON PAREM KUI DEFLATSIOON? Essee Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Seoses maailmamajanduse kriisiga on ka Eesti majandus kriisis. Paljud firmad ja inimesed on selle tõttu sattunud suurtesse raskustesse. Kuidas sellest kriisist paremini välja tulla? Sellisel ajal on paras mõelda mis on parem, kas inflatsioon või deflatsioon. Kindlasti meeldib meile enamikule see, kui hinnad langevad. Oleme valmis ostma ka asju, mida me kohe ei vajagi. Aga peagi mõtleme, et äkki homme saab veel odavamalt ja me ei ostagi enam,jääme ootama uusi hinna langusi. Inimesed hoiavad pigem raha sukasääres, kus se...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
Euroopa Sotsiaalfond on Euroopa Liidu peamine rahastamisvahend, millega toetatakse liikmesriikides tööhõivet ning edendatakse majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust. ESFi kulutused moodustavad umbes 10% ELi üldeelarvest. Euroopa Regionaalarengu Fond on regionaalpoliitika peamine vahend ja selle eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust, kolm põhimõttelist eesmärki: lähenemine, piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive ning Euroopa territoriaalne koostöö. Ühtekuuluvusfond loodud Maastrichi lepinguga, toetatakse mahajäänud liikmesriike, kelle SKP on alla 90% ELi keskmisest. Tootmisteguridmajanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal küsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaguneb: maa (loodusressursid, kliima, Maa), inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus), kapital (reaalkapital, finantskapital). SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbim...
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüste...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Paari aasta eest, kui Eesti majandus arenes kiiresti ja teenis kiidusõnu ka mujalt maailmast, oli üheks probleemiks siiski Eesti kõrge inflatsioon, mis sai saatuslikuks ka tol ajal Eurole üleminekule. Nüüdseks on maailmamajandus kriisis ja sellega koos ka Eesti majandus. Hindu langetatakse ja raha väärtus on tõusma hakanud inflatsiooni asemele on tekkinud deflatsioon. Mida kõike see endaga kaasa toob on veel võib-olla vara ennustada, kuid kas see on parem või halvem kui inflatsioon? Deflatsiooni oludes langetatakse muudkui hindu ja tekib oht, et inimesed ootavad oma ostude tegemisega, lootuses ja teadmises, et hiljem on veel odavam osta. Kaupa on palju ja kui keegi seda sellise hinna eest osta ei taha peavad tootjad veelgi hinda langetama. Ettevõtjate kasum väheneb, see viib aga omakorda palkade kärpimise või halvemal juhul ka pankrotini. Sellisest omamoodi nõia...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi...
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon Mis on üldse inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon ehk hinnalangus. Tegelikult on deflatsioon majanduse tervisliku seisundi kohta väga halb uudis. Kõik hinnakõikumised puudutavad meist igaühe ostukorvi nii kaudselt kui ka otseselt. Kui küsida erinevate inimeste käest, mida nemad inflatsioonist ja deflatsioonist arvavad, siis mingit kindlat vastust me sealt ei saakski, kuna inimesed on ühiskonnas erinevatel positsioonidel, on rikkamaid ja on vaesemaid. Riigimajandusele kui tervikule on inflatsioon kasulikum, kuid seal elavatele inimestele on aga vastupidi on deflatsioon kasulikum. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulikum. Hinnad tõusevad ja raha väärtus langeb. Inflatsiooni poole pealt on aga halb see, kui hinnad tõusevad siis tulevad turule uued pakkujad, kes ei pruugi müüa nii kvaliteetset kaupa,...
Mikk Saarela Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Deflatsioon võib tunduda palju parema majandusprotsessina, kui seda on inflatsioon. Tegelikkuses toovad need mõlemad endaga kaasa palju probleeme riigi majanduses. Kõige parem on disinflatsioon, sest siis püsib majandus tasakaalus. Deflatsioon tekib lihtsalt öeldes siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest tootmisvõimsuste üle-jäägist. Deflatsioon muudab majanduse passiivseks, tarbimine muutub väiksemaks ning see omakorda võimendab deflatsiooni, see tuleneb sellest, et inimesed saavad aru, et kaup jääbki odavnema ning lükkavad ostu edasi. Deflatsioon ei soodusta ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Monetary Policy, Money, and Inflation“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Rahapoliitika, raha ja inflatsioon. Rahanduse õpikud väidavad, et rahapakkumise kasvatamine viib kõrgema inflatsioonini. USA Föderaalreservi kogemuse põhjal see siiski hetkel ei toimi. Alates 2008.aastast on Föderaalreserv kolmekordistanud oma baasraha, ilma et inflatsioon oleks tõusnud. Intressimäärad on ajalooliselt madalal tasemel ja maailmamajandus on jätkuvalt hädas, normaalse rahakordistus protsess on jaotatud ning surve inflatsioonile jääb tagasihoidlikuks. Pärast 2008.aasta finants- ja majandusk...
Kas deflatsioon on parem kui inflatsioon? Majandusest käivad läbi kaks väga erinevat, kuid samas kaks väga tähtsat mõistet inflatsioon ja deflatsioon. Mida need mõisted tähendavad ja kumb neist on kasulikum nii meile inimestele kui ka tervele riigile? Inflatsioon on definitsiooni järgi kaupade või teenuste hinnataseme tõus, mis võib kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme langust, mis kõlab tavatarbijale hästi, kuid riigile vastupidiselt halvasti. Kindel on aga see, et inflatsioon on inimesele, kes tarbib kaupa või teenust kahjulik, aga riigimajandusele on inflatsioon kasulik. Samas võib tekkida oht, et kui inflatsioon ja deflatsioon süvenevad, võib majanduslik olukord lõppeda suurte tagajärgedega. Inflatsiooni ajal kui hinnatase tõuseb, võib see väga halvasti mõjuda inimetele ja peredele, kelle majanduslik olukord ei ole just kõige parem...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Merilyn Ohtla INFLATSIOONI PÕHJUSED, LIIGID, TAGAJÄRJED JA JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Nadežda Ivanova Tartu 2015 1 Gh SISUKORD Sd................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1.INFLATSIOON............................................................................................... 4 1.1.Põhjused................................................................................................ 4 1.2.Liigid..................................................................................................... 6 1.3 Tagajärjed...................
Eesti ja Gruusia analüüs Töö eesmärgiks on analüüsida Eesti ja Gruusia majandust, täpsemalt võrrelda SKP, inflatsiooni ning töötuse muutusi aastatel 2007-2011. Töö aluseks on võetus esimese seminari materjalid. Antmete otsimisel kasutasin saiti The World Bank. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 7,5 -4,2 -14,1 2,6 9,6 Nagu eelmises seminaritöös juba öeldud, on tabelist näha, et Eesti SKP on tunduvalt kõrgem antud aastate vältel kui seda on Gruusias. Kuid samas on Gruusia majandus nende arvude põhjal palju stabiilsem. Aastal 2009 esines sealgi majanduskriis, kuid languse protsent võrreldes 2008 aastaga ...
$UYHVWXVWHVW7||WXVMDLQIODWVLRRQ 0LNURMDPDNUR|NRQRRPLND7.DUP 0LQXNRGXŹ7/00,0$Ź7HHPDŹ$UYHVWXVWHVW7||WXVMDLQIODWVLRRQ 7HVWLQDYLJDWVLRRQ $OXVWDWXG 2OHN /}SHWDWXG $HJDNXOXV 3XQNWLG +LQQH PDNVLPDDOQH .VLPXV $OOSRROWRRGXVWHLRPDKLVWWRRWPLVNXOXGH 9DOPLV NDVYXVWWLQJLWXGLQIODWVLRRQLJD +LQQH .XYDNRUUDJDNVDNHQ 9DOLNV ...
ESSEE Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida kümne inimese käest, siis tuleks erinevaid vastuseid või ei tuleks üldse ühtegi vastust. Tänapäeva Eesti riigi juures on inimeste seisused väga erinevad, kuna meie riigis on palju töötuid. Kindlasti meie riigile on parem inflatsioon. Kuna inflatsiooni tähendab lühendatult- raha ostujõud langeb ja hinnad tõusevad. Riik teenib kasu suurelt osalt, riigis olevate firmade pealt. Kui hinnad, aga peaks tõusma, toob see suurt kahju kuna turule tuleb, siis uusi pakkujaid ja me ei pruugi kindlad olla, et see kaup on kvaliteetne . Seevastu tarbijale ei ole inflatsioon aga hea. Teenused ja kaupade hinnad päev päevalt tõusevad, kuid teenitud palga eest saab endale vähem lubada. Teisalt võib inflatsioon ka riigile halvasti mõjuda. Kuna teenuste ja kaupade hinnad tõusevad, nõudlus väheneb. Tarbijad hakkavad jälgima mida osta...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab ...
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
Fiskaal- ja monetaarpoliitika Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tegeleb peamiselt valitsuse eelarvepoliitikaga. Jaguneb maksupoliitikaks, kulutustepoliitikaks, tasakaalupoliitikaks ja laenupoliitikaks. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on suunatud riigi keskpanga tegevusele. Eesmärgiks on tagada raha stabiilsus hinnataseme ja inflatsiooni stabiilsus - majanduse üldine kasv ja kõrge tööhõive. Antud töö eesmärgiks on analüüsida eelmises seminaris välja toodud näitajate SKP, töötus ja inflatsioon seost fiskaal- ja monetaarpoliitikaga Eesti majanduses. Välja tuua ka peamised muutused majanduses maksusüsteemis. Ajavahemikuks on endiselt majanduse muutlik periood 2007-2011. Andmeid leidsin peamiselt Rahandusministeeriumi kodulehelt. Leian, et üks olulustest muudatustes maksuseadustes aastatel 2007-2011 on kindlasti käibemaksumäära tõstmine 18%-lt 20%-ni alates 2009. aasta 1. juulist. ...
RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis. See materjali kulu ehk 100 raha läheb muutumatult selle kleidi väärtusesse (ehk tootmiskulu). Tarbevahendid (põhivara) (arvutid, seadmed jt) lähevad toote maksumusse mitmes tootmistsüklis. Nt õmblusmasin ei kulu 1 kleidi tegemisel ära. Lõpuks need vahendid amortiseeruvad. V ja m – variable (varieeruv) ehk siis tööjõud. Tööjõud on muutuv tootmistegur. Tööjõule antakse väärtus läbi palga. Kuid kõikid...
Põhjavesi Mõisted: Põhjavesi Maakoore ülemises osas osas kivimite vahel olev vesi. Mineraalvesi Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Ravitoimeline. Termaalvesi Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. (keiser, allikas) Poorsus Kivimite bõi sette omadus hoida vett. Põhjaveetase Järgib üldjoontes pinnamoodi, kuigi põhjaveekihi pind võib olla maapinnast vägagi erineval sügavusel, mõnest sentimeetrist mõnekümne meetrini. Aerotsoonivöönd Maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi. Küllastunud põhjaveekiht Maapinna osa, kus poorid ja tühikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi liigub, mitte voolab. INFLATSIOON (PÕHJAVEE KUJUNEMINE, VEE IMBUMINE PINASESSE) MÕJUTAVAD TEGURID: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle...
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
Eesti kroon ja devalveerimine Eesti avalik arvamus on praeguseks rohkelt vaielnud selle üle, kas Eesti kroon tuleks devalveerida ning kas see oleks mõttekas. On tõsi, et krooni devalveerimine lahendaks küll väga lühiajaliselt maailma haaranud majanduskriisi tekitatud probleemid, ent seda ainult näiliselt, ning tegelikult tekitaks krooni devalveerimine ainult inflatsioonile lisa. Meil kehtiva valuutakomitee süsteemi kohaselt on Riigikogul küll õigus krooni devalveerida, ent seda tuleks teha ainult viimases hädas. Eesti majandus pole veel nii jubedas seisus, et seda teha. Põhimõtteliselt võib öelda, et Eesti krooni väärtuse langetamine oleks halb idee, kuna see kahjustaks korralikult toimivat valuutasüsteemi, mis on Eestile seni edu toonud. Valuutakomitee süsteem sätestab järgmist käibel olev raha peab olema tagatud reservidega ja keskpangal on minimaalselt võimalusi rahapoliitikat teostada, ...
xxxxx RISKID MAJANDUSES Essee majandusalustes Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 Iga ettevõtmine, mis me teeme, on rohkem või vähem seotud riskiga, sest me hindame riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi. See tähendab aga s...
Raha ja pangandus Raha olemus ja funktsioonid Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 –...
HISKONNAOPETUSE KT MAJANDUSSSTEEMID 1) KSUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad riigile, toodete valiku otsustab- riigiasutused koostavad plaani, riik paneb paika hindade piirmrad, niteks Phja-Koera ja kunagi oli NSVL. 2) TURUMAJANDUS- tootmisvahendid kuuluvad eraettevotjatele, toodetevaliku otsusab tarbija nudmiste alusel tootja, hind kujuneb konkurentsi ja nudluse tingimustes. Veel on kolmas majandusssteem Segamajandus nt Hiina ja Kuuba: * Turumajandus mjutab halvasti vaesemat elanikkonda *Riigi sekkumine teatud valdkondades *Riik reguleerib ja suunab turumajandust. KEYNESI TEOORIA- riigi suurem sekkumine, seisnes selles, et majanduskasvu saavutamise nimel vib riigieelarve tasakaalust vlja lasta ning sallida mdukat inflatsiooni. FRIEDMANI TEOORIA-riigi minimaalne sekkumine(rohkem turumaj.), pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks ldse sekkuma majandusse. KONKURENTS-toimub kikjal, ettevtluses pakkumise ja nudluse...
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Kõik ettevõtmised millega me igapäevaselt tegeleme, on seotud suuremal või vähemal määral riskidega. Me hindame riski selle põhjal, mida me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, k...
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Arutlus Miks mõndades riikides kehtestati diktatuurid, kuid teistes säilis demokraatia. Ma arutlen nüüd seda, miks osades riikides 19. sajandi 1.esimesel poolel kehtestati diktatuurid, kuid osades riikides säilis demokraatia. Alustaksin kõigepealt sellest, et mis need kaks mõistet tähendavad, diktatuur ja demokraatia. Sõna demokraatia tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: demos, mis tähendab rahvast ning teisest sõnast ehk kratos mis tähendab võimu. Seega tuleb kokku demokraatia ehk rahvavõim. Sõna diktatuur tähendab, aga seda, et võim kuulub ühele inimesele. Kui rääkida riikidest, kus säilis demokraatia peale Vabadussõda siis tuntuim on kindlasti Saksamaa, demokraatia kuulutati riigis välja 1919. aastal Weinmari linnas Saksa Rahvuskogu poolt välja töötatud põhiseaduse alusel. Paljudes riikides oli ennem demokraatia, kuna pärast 1. maailmasõda tõi see paljudele kodanik...
Kordamisküsimused kontrolltööks §1-2 (1) Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid? Pariisi rahukonverents tuli kokku Versailles' lossis 18.01.1919, sest võidu joovastuses Antandi riigid soovisid igati Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. Osalesid vaid võitja riigid, kaotajad jäid välja samuti ka balti riigid. Kuldne nelik: George Clemenceau (Prantsusmaa peaminister), Woodrow Wilson (US president), Daivid Lloyd George (GB peaminister) ja Vittorio Emmanuele Orlando (Itaalia peaminister.) (2) Uued riigid peale I maailma sõda. KAART! Kadus ära Austria-Ungari keisririik (Austria muutus väikeseks vabariigiks ja Ungari kuningriigiks), Austria-Ungari aladele tekkis Tsehhoslovakkia vabariik + Sudeedimaa, Austria-Ungari lõunaslaavi alad läksid Serbia-Horvaatia- Sloveenia kuningriigil, mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriigi nime. Venemaa kaotas Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Rumeenia suurenes. (3)...
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus RAHA TULEVIKUVÄÄRTUS nim ka raha liitväärtuseks, see on raha väärtus, milleni praegune rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära tasemele. Kujuneb kolmest tegurist: 1. Algsumma, mis on täna saadud või investeeritud rahasumma 2. Intressisumma, raha kasutamise eest tasutud või inves...
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1.Eelarvepoliitika 2.Rahapoliitika 3.Sissetulekute poliitika 4.Vlismajandusliku kindlustatuse ja tasakaalu poliitika INFLATSIOON Inflatsiooni mdetakse tarbija hinnaindeksi(THI) abil, mi...
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele võtmisel, kui ka uute toodete arendamisel. · Alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. · Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu · Mis ressurs...
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
Sissejuhatus Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus, mille uusimaks väljundiks on aktiivne kaasalöömine pensionifondiprojektis. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Euroopa Liidu ja NATOga liitumine on päevakorras juba pikemat aega ja valitsus teeb kõik, et harida ka rahvast neil teemadel. Eesti raha Mis on raha? Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
