Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Indrek Hargla Koostas: Klass: Juhendaja: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus …………………………………………………………………………………....3 1.Elulugu………………………..………………………………………………………….......4 1.1 Isiklikku…………………………………………………………………………………..4 1.2 Huvitavad faktid…………………………………………………………………………5 2. Looming …………………………………………………………………………………….6 Tunnustused……………………………………………………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………..8 Kasutatud allikad……………………………………………………………………………....9 Sissejuhatus 2 Käesoleva referaadi teemaks valisin eesti kirjaniku ja stsenaristi Indrek Hargla, sest mulle pakub see kirjanik huvi ja mulle meeldib tema looming. Peamiselt kirjutab Hargla krimi- ja ulme...
Indrek Hirv Indrek Hirv sündis 15. detsembril 1956. aastal Raplamaal Kohilas maalikunstnik Louis Paveli ja graafik Helgi Hirve pojana. Alg- ja keskhariduse sai ta Tartus ja lõpetas Tallinnas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika alal. On töötanud õpetajana Tartu Kunstikoolis ja konsultandina Tartu Kunstimuuseumis. Samal ajal töötas ta ka Hollandis raadiojaama ,,Vaba Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid o...
Indrek Pertelson Indrek Pertelson : BRONZE (Judo : + 100 kg) Sünd. : 21.04.1971. Pikkus : 193 cm Kaal : 112 kg Klubi : Condor Treener : Aavo Põhjala Arst : Rein Jalak Haridus : Kesk Perekonnaseis : Abielus Hobid : Muusika, teater, ajalugu Indrek Pertelson on Eesti judoka ehk judomaadleja. Dzuudo ehk judo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele ning 1992 naistele. Meeste dzuudo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiakavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele. Ateena olümpiamängud: Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotu...
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune. "Tema on jõudnud tundmisele, et raha kas valitseb inimest ja siis pole teda vaja, või inimene valitseb raha ning siis ei ole teda varsti enam. Kes asuvad k...
"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel" I ELUKÄIK JA PASTORITÖÖ Lapsepõlv, noorus ja õpinguaastad Saksamaal August Wilhel Hupel sündis 25. Veebruaril 1737 Buttelstedtis Saksi-Weimari hertsogiriigi vaimuliku perekonnas. Tema isa Christian Friedrich Hupel oli Buttelstedti diakon ja Weideni pastir, ema Barbara Christiana von Spankau oli aadlipäritolu. Tal olid vennad Johann Friedrich Hupel ja Johann Christian Hupel. Esimest algõpetust andis talle isa, kes saatis ta 11.aastasena 1748. Aastal Weimari gümnaasiumi teise klassi. Huvitus arstiteadusest, ka matemaatikast ja loodusteadustest, kuid isa tungival veenmisel asus17. aastasena 1754. aastal Jena ülikooli, kus õppis teoloogiat kolm aastat. Kooli kõrvalt tegeles kreeka, heebrea, süüria, araabia, itaalia, inglise ja prantsuse keelt. Isa suri Hupeli ülikooliõpingute ajal. Ta lõpetas ülikooli 20. aastasena. Esimesed aastad Liivimaal Hupel lahkus Saksamaalt ega naasnud...
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Immanuel Kant (1724-1804) Elukäik Sündis Königsbergis (praegune Kalinigrad) lihtsasse, tõsiusklikusse perre. Noores eas ei näidanud üles mitte mingisugust erakordset annet, vastupidi oli Kant väga hajameelne ja häbelik. Sarnaselt Isaac Newtonile, kes samuti paistis silma oma hajameelsusega, arenes Kant välja alles keskeas. Aastal 1740 astus ta Königsbergi ülikooli, kus asus õppima ema soovil Teoloogiat, kuid varsti mõistis, et tema nõrga hääle tõttu ei ole pastori amet tema jaoks. Lisaks Teoloogiale kuulas ta ka filosoofia ja Matemaatika loenguid, uuris süvitsi Leibnizi ja Wolffi, kellest ta juhindus ka hiljem iseenda filosoofilistes teostes. Peale ülikooli asus tööle guvernöörina erinevates peredes, sh. krahv Keyserlingi peresse, kus ta sõbrunes kiiresti pererahvaga ning võttis omaks aadellikud peened kombed ja harjumuse süüa lõunat seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal asus tööle Königsbergi ülikool...
Andrus Kivirähk ja Indrek Hargla Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk onsündinud 17. augustil 1970. aastal Tallinnas. Ta on eesti kirjanik, näitekirjanik, följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal. Andrus Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja ...
Filo test 4 Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Miks pidas Bertrand Russell algpõhjuse argumenti sarnaseks mõtteviisiga, et maailm toetub elevandile ja elevant kilpkonnale? Vali üks: a. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et Jumal on algpõhjus, kuid Jumal on ju vaid mõtteline objekt, mis ei saa midagi põhjustada. b. Mõlemad on ebajärjekindlad; algpõhjuse argument eeldab, et kõigel peab olema põhjus, kuid Jumalal ikkagi polevat põhjust. Õige vastus! c. Mõlemad on ajast ja arust, sest tuginevad müütidele. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Algpõhjuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt Vali üks: a. on kõigel maailmas toimuval põhjus, kuid Jumala olemasolul ei ole põhjust. Õige vastus! b. on kõigel maailmas toimuval väline põhjus, kuid Jumal ...
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. Juba lapsep...
Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused ...
I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et per...
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida ...
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist ...
Narva Vanalinna Riigikool Darja Asmer 11 klass INDREK HARGLA „VABADUSE KÕRGEIM MÄÄR" Referaat Juhendaja Kristiina Mäesaar-Timofejeva Narva 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................................ 3 2.TÖÖ PÕHIOSA.............................................................................................. 4 2.1.Elulugu................................................................................4 2.2.LOOMING.............................................................................5 2.3.Raamatu analüüs.................................................................6 3.Kokkuvõte.................................................................................................... 8 4.Kasutatud kirjandus..........................................
docstxt/14597867899741.txt
docstxt/14603796532567.txt
docstxt/14610900148874.txt
docstxt/14621369847765.txt
Tõde ja õigus. Ülevaade. Osa Andmed Ilmumis- Tegevusaeg / Kandvad Tegevuskoht Kandev idee kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aasta...
docstxt/14597863445151.txt
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu. o Teaduslik maailmavaade. o Haigusaastad Koitjärvel ja Kaukaasias (1911-1919). Fakte ...
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melc...
Armastus Vargamäel Vargamäe oma soode ja rabadega pakkus elukohta paljudele inimestele mitmete aastate jooksul. Olgu see siis armastus mehe ja naise vahel, armastus töö vastu või armastus oma pere ja kodu suhtes. Tammsaare on kirjutanud: " Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Mis Tammsaare selle lausega tahtis öelda? Kui palju oli Vargamäel armastust ning kelle vahel? Kui Andres koos oma naise Krõõdaga Vargamäele jõudis, oli ta suureks sooviks teha tööd, et saada elu järje peale. Ta unistas ka suurelapselisest perest ja koguni sellest, et terve Vargamäe võiks kuuluda tema lastele. Kas ta ei läinud selle sooviga mitte liiga kaugele? Andres ise tegi kõvasti tööd ja seda oli sunnitud tegema ka Krõõt, kes oli pikk ja peenike ning kellele käis see töö ilmselgelt üle jõu. Andres aga ei näinud seda, et see on naise jaoks liig. Siit kerkib üles ka küsimus- kas Andres üldse armastas oma na...
Kirjanude raamatuarvustuste analüüsid mitme nais- ja meesautori teost on analüüsitud;mida on esiletõstetud mees- ja mida naisautorite teostes; kas ja kuidas on arvustuses vihjatud autori soole;kas puudutatakse ka lugejat ja tema sugu; kas analüüsitava teose probleemid on rohkem naisi või mehi puudutavad,millised need on; kas arvustatava teose tegelased on mehed või naised jne;milliseid erinevusi märkate mees-ja naiskriitikute arvustuste stiilis,ülesehituses ja analüüsitavate aspektide valikus. Koostage eelneva põhjal kokkuvõte. Kadri Pius Analüüsitud on Imbi Paju raamatut ,,Soome lahe õed. Vaadates teiste valu". Arvustus on ilmunud lehes Lääne Elu ning kirjutajaks oli Tarmo Õuemaa. Õuemaa kirjutab, et teos on kirjutatud heas ajakirjanduslikus stiilis. Ta väitis, et pettus selles raamatus, kuna algus oli paljulubav. Lubatud oli inimlikke lugusid, kuid neid oli vähe. Pigem oli jutustatud eestlaste jalugu ning siit tekkis ka Õuemaal küs...
docstxt/146045452776.txt
MÕTTEVIIS 1. RENESSANSS Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest.1 Renessanssi taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lip...
A.H. Tammsaare. ,,Tõde ja õigus" 1. Seostage ,,Tõde ja õigust" ja ,,Maa õnnistust". 2. Vargamäe vanad ja noored ning nende vahelised suhted. 3. Looduse osa teoses. 4. Hundipalu Tiit. 5. Mis mõtteid teos tekitas? Vastused: 1. Mõlemas raamatus tegeletakse ehitamisega ning maaharimisega. Samuti oli mõlemas juttu jumalase uskumisest. Keskenduti kahe perekonna tegemistele. ,,Maa õnnistuses oli rohkem tõde ja õigust, kui ,,Tões ja õiguses" endas. Tegelased oli ka kohati sarnased: töökad, tõsised, rahulikud. 2. Andres oli väga töökas ja tõsine mees. Ta oli pigem kinnine ja tahtis kõiges õiglust. Mitmeid kordi Pearuga kohtus õiglust jalule seades ta kaotas, ühe korra võitis, kui Pearule krutski tegi. Pearu võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Ta oli hella hingega, kuid püüdis seda varjata. Kunagi ei armastanud ta oma...
EESTI 20. SAJANDI AJALOO BAASKURSUS SISUKORD Seminarid / loengud............................................................................................... 2 Sissejuhatus. Ülevaade Eesti ajaloost..................................................................2 Ülevaade Eesti ajaloost 20. sajandil....................................................................2 Haldus................................................................................................................. 5 Repressioonid.................................................................................................... 12 Majandus........................................................................................................... 17 Vaimuelu........................................................................................................... 22 Kodutööd............................................................................
On kujutlusi, millest tardub hing Võin öelda, et sellel võib olla kaks varianti. Üks on siis see, kus inimene näeb kõiges head ja ilusat, et lausa süda tardub, ning teiseks, kus isiku jaoks tundub kõik nii kole, valus, jube jne, et lööb lausa südamesse odasid. Teosest on võimalik tuua mõlema kohta näiteid ning neid analüüsida veidike. Kuidas on selle lausega seotud selle raamatu tegelased? ,,On kujutlusi, millest tardub hing" tähendab midagi ilusat või uskumatut, mida pole võimalik panna sõnadesse ja mis võtab lausa nõrgaks. Indrek sai linnaservas kokku teistega, kes samuti sakslastega sõtta läksid. Nad pidi minema rüüstama, et saada kokku piisavalt raha ja varandust sõjariistade jaoks. Rünnati viinapoodi, külastati valitsejat. Purustamine ja rüüstamine ning raha kogumine aina jätkus. Lõpuks taipas Indrek, mida nad terve see aeg teinud olid. Nad olid hävitanud vara, mida inimesed olid võib-olla aasta...
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse ...
Kadri Oviir Etenduse analüüsi praktikum Tartu, 2016 Liitlased ja oponendid Etenduse analüüsi praktikumi teine vahetöö Selle lavastuse puhul saaks kindlasti teha edukalt ka konfiguratsioonianalüüsi, kuid ehk oleks huvitavam isegi teha konstelatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Näidendis on kokku seitse tegelast: Indrek, Mari, Isabella, Flavio, Kapten, Professor ja Vanamees. Ühelt poolt võiks väga pinnapealselt analüüsides öelda, et ühes grupis on Indrek ja Mari, sest nem...
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, k...
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud. Lõpuks tundus Indrekule, et kogu elu ähvardas nagu mingi sassiminek. III Peagi tuli ukse tah...
TÕDE JA ÕIGUS III OSA 1905. a Tallinn inimese võitlus ühiskonnaga; ühiskonnakriitika Kokkuvõte Indrek asub elama linna, kus sooritab korduvalt edutult üliõpilaseksamit ja suhtleb revolutsionääridega ning saab ka ise üheks neist. Ta elab peres, kus kasvab ka noor tütar Kristi. Tüdruk on idealist ning teda huvitavad igasugused revolutsioonilised ideed rohkem kui ta vanematele meeldiks. Tüdruku isa on endine vabrikutööline, kes on streigis kaotanud oma käe ja käib kohal kõigil salakoosolekutel (hiljem selgub, et ta on nuhk). Kristi aga kannab salaja laiali lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. ...
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks...
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, tead...
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud,...
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible ak...
A. H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" kolmanda osa sisukokkuvõte. Raamatu tegevus toimub ajal, mil perepoeg Indrek on lõpetanud gümnaasiumi ja püüab teha üliõpilase eksamit. Peamiseks tegevuskohaks on linnas (tõenäoliselt Tallinn, kuigi kordagi otseselt ei mainita seda). Käimas on revolutsioon ja ajad on segased. Indrek jõudnud linna otsib endale elupaika ja leiab selle Lohu pere juures. Ta üürib neilt tuba ja teeb peagi tutvust peretütre Kristiga, kes on tõsimeelne revolutsionäär. Indrekust saab vaikselt mässaja. Kusjuures võib lugedes mulje jääda, et ta suurema osa ajast ei saa päris täpselt aru mis toimub, enne kui on hilja. Raamatu alguses kohtab ta vana koolivenda, Otstaavlit, kes ise politseis töötab aga sellegi poolest veab Indreku ühele koosolekule kaasa. Seal saab ta esimese kokkupuute revolustiooniga. Asjade arenedes, saavad Kristi ja Indrek lähe...
Indrek- Maapoiss linnas. Kukub läbi eksamitest ja edasi õppima ei saa. Aga õppimishimu jääb. Iseloomult on ta rahulik ja selgeltmõtlev. Kui teised laamendavad jääb tema kõrvalvaatajaks. Mõtleb erinevate probleemide üle vabalt. Ütleb et ta on mõtlemiselt vaba. On kaastundlik nt mõisahärrale tundis kaasa. Aitas teda ainukesena. Samuti suhtles väga erinevate inimestega nagu boströiga ja aitas ka sõdurit tema hädas, teised mõtlesid et see on nuhk aga indrek ei mõelnud isegi nuhkidest üdini halba. Vaid mõistis neid. Kristi- Pikkade kätega noor neiu. Selle üle tundis häbi. Ja sp ei suhelnud eriti teistega. Indrek aga nägi pikkadest kätest kaugemale ja sp nad nii hästi läbi saidki. Neil olid ühised huvid. Revolutsioon ühendas neid. Väga entusiastlik. Hoiab tulihingeliselt oma ideedest kinni. Emotsionaalne ja impulsiivne-tegutseb hetke ajel ja oma vaateid kaitseb kasvõi oma surmaga. Emand lohk-väga lahke. Emalik. Tahab ainult head. Oli pere k...
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei...
I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad är...
Tõde ja õigus, 3. osa Raamat räägib sellest kuidas Indreku elu linnas kulgeb. Algselt otsis noormees enesele kohta, kus elada, selle leidis ta perekond Lohkude juurest. Pereema Lohk oli väga tore ning usklikute suunadega naisterahvas, tema mees oli aga vaiksem ja tundus Indrekule kahtlasena. Ülikooli katsetest kukkus Indrek läbi, kuid ta hakkas aitama emand Lohku palvete kirjutamisega, see töö meeldis talle väga. Aegsasti jõudis koju ka peretütar Kristi, kellega koos Indrek läks mässajate koosolekule. Hiljem proua Kuusiku juurde sööma minnes, kurtis teine et härra Bõstrõi ei käi enam naisterahva juures. Kuusiku ja Bõstrõi vahel polnud aga mingi tavaline sõprus, härra palus ükskord naise kätt, kuid too keeldus, seda hiljem kahetsedes. Tekkis mäss, kus inimesed kogunesid tänavatele ja alustasid streikimist, linnas tekitati suuri kahjusi. Toimus tänavate koristamine. Mässajatel ei saaanud sellest aga küllalt, korraldati uus koosolek, ku...
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
A. H. Tammsaare. Teosed. ,,Tõde ja Õigus" I osa . Andrese tegelaskuju looja natuur, väga suur pühenduja, ,,suur armastaja" kogu oma energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei p...
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart, kellest Karin ei hooli ja kes on Indrekule lihtsalt tüliks. Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek is...
TÕDE JA ÕIGUS II OSA ajastu: 20. saj. algus tegevuspaik: Mauruse kool Tartus (Hugo Treffneri gümnaasium) inimese võitlus jumalaga Kokkuvõte Indrek lahkub Vargamäelt ja asub Tartusse Mauruse kooli õppima. Rahapuuduse tõttu peab ta koolis õppimiseks vanale Maurusele abiks olema, nooremaid õpilasi aitama ja lauda katma ning ust avama ka öösel. Teiste vaeste õpilastega koos veetis ta ööd külmal pööningul ("Siberis"). Kuid Indrek on õppimisest väga huvitatud ja seetõttu suhtub ta olukorda rahulikult ja saab hästi hakkama. Esimene konflikt uues koolis tekib, kui Indrek ostab Liblelt ladina keele õpperaamatud. Härra Maurus aga ütleb, et kellelegi ei tohi raha anda peale tema enda. See intsident teeb Indreku laiemas hulgas tuttavaks ja varsti saab temast oma inimene. Koos teistega läheneb Indrekule ka õpetaja Tigapuu, kes saab mitme e...
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
