Otsingule " immuunvastus" leiti 84 faili

immuunvastus - organismi v├Áime muutuda immuunseks.
14
pptx

Immuunvastus erinevatele antigeenidele

Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ├Ąra j├Ąrgmise korduva nakatumise. Infitseerunud m├Ąrklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, l├Áhustatakse C...

Inimese toitumis├Ápetus - Eesti Maa├╝likool
4 allalaadimist
1
doc

Viirused - spikker

Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- v├Ąljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad f├╝├╝sikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- k├Áige t├Ąhtsam komponent ja k├Áigi omaduste m├Ą├Ąraja viirusel, milleks on DNA v├Ái RNA m...

Bioloogia - Keskkool
149 allalaadimist
2
docx

Immuuns├╝steem

├╝did Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha ├Ąratuntavaks fagots├╝├╝tidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni p├Ąrssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: p├Ąrast haiguse l├Ąbip├Ádemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga...

Immunoloogia i - Keskkool
8 allalaadimist
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Kaasas├╝ndinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasas├╝ndinud ehk naturaalne ehk Kaasas├╝ndinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see k├╝llalt t├Áhus. Kaasas├╝nd.kaitsemeh. teatakse k├Áigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka...

Immunoloogia i - Tallinna Tehnika├╝likool
157 allalaadimist
6
doc

Viirused

Viiruste ehitus Viiruse k├Áige t├Ąhtsamaks komponendiks ja k├Áigi omaduste m├Ą├Ąrajaks on tema genoom, milleks on desoks├╝ribonukleiinhappe (DNA) v├Ái ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom ├╝heahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised s├Ąilitama viiruse p├Ąrilikku informatsiooni ning andma seda edasi j├Ąreltulevatele...

Bioloogia - P├Áhikool
192 allalaadimist
8
doc

Haiguste geeniteraapia

T├╝ri Majandusg├╝mnaasium HAIGUSTE GEENITERAAPIA Koostaja: Aiki Metssalu 12A Juhendaja: Kersti Kont Bioloogia├Ápetaja T├╝ri 2007 Geenitehnoloogia on t├Ąnap├Ąevane uus tehnoloogiavaldkond, mille eesm├Ąrk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesm├Ąrkidel. Geenitehnoloogias...

Bioloogia - Keskkool
58 allalaadimist
5
doc

Bakterid & viirused

on ├╝herakulised organismid, mis tihtipeale j├Ą├Ąvad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke v├Ái erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokar├╝oodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad raku...

Bioloogia - Keskkool
161 allalaadimist
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda m├Ájutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et k├Áiki raku p├Áhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks ├Áiges vahekorras. Selleks, et s├╝nteesi l├Ápp-produktide kontsentratsioon rakus liiga k├Árgele ei t├Áuseks, on rakus v├Ąlja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ens├╝├╝miaktiivsuse tagasisidestuslik inhibit...

Mikrobioloogia - Eesti Maa├╝likool
66 allalaadimist
29
pdf

Molekulaardiagnostika

Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ┬şga v├Árreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud j├Ąrjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod v├Áimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelal...

Molekulaardiagnostika - Tallinna Tehnika├╝likool
102 allalaadimist
8
doc

Bakterid ja seened

* 1,5 miljonit liiki * eukar├╝oodid * heterotroofsed * seenteteadus = m├╝koloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk h├╝├╝fidest. - h├╝├╝fid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseina...

Bioloogia - Keskkool
185 allalaadimist
7
doc

Raku keemiline koostis ja DNA

Elusorganism sisaldab k├Áiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS p├Áhiliselt. (inimeses kokku 98%) K├Áige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. T├Ąhtsaim on vesi - ~80% Vee ├╝lesanded: * dipolaarne, m├Ájutab teisi ained (lahustab, lagundab)/v├Ąga hea lahusti...

Bioloogia - Keskkool
57 allalaadimist
2
doc

Valgud

VALGUD Valgud on biopol├╝meerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ├╝hendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ├╝l on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, gl├╝koproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevas...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
4
doc

Bioloogiaalsed s├Ánad

Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -├Ąure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - bios├╝ntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -v├Ąljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuv├Ąhk 7. der Krebs, -e - v├Ąhk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. di...

Akadeemiline saksa keel - Tallinna Tehnika├╝likool
28 allalaadimist
2
doc

Iseseisev t├Â├ esmaabis

kolhoos.ee/ See link on v├Ąga kasulik kuna seal saab teha online teste. Saab infot vaktsineerimise kohta. Sealt saab ├Ápetaja tervise├Ápetuse materjale. Antakse informatsiooni ├╝ldise esmaabi andmise jaoks, mis on v├Ąga p├Áhjalik. Seal on olemas terve Eesti h├Ądaabi numbrid. Seal on olemas sotsiaalministri m├Ą├Ąru...

Esmaabi - Kutsekool
28 allalaadimist
40
doc

Bioloogia g├╝mnaasiumile

BIOLOOGIA ┬ş teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos ┬ş m├Áiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA ┬ş teadusharu mis uurib elun├Ąhtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja f├╝├╝sika meetodeid. Uuritakse: 1. biopo├╝meere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate ┬ş kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TS├ťTOLOOGIA ┬ş rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui...

Bioloogia - Keskkool
96 allalaadimist
11
doc

Gennitehnoloogia kordamisk├╝sikused koos vastustega

Suhkrute l├╝hiiseloomustus Suhkrud e s├╝sivesikud- orgaanilised ├╝hendid, mille koostisesse kuuluvad s├╝sinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 r├╝hma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (├╝ks ts├╝kkel)- k├Áige lihtsamad s├╝sivesikud, mis koosnevad 3-6 s├╝sinikuaatomist. T├Ąhtsamad neist on: ┬Ě 5-s├╝sinikuga e pentoosid...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnika├╝likool
154 allalaadimist
30
doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrollt├Â├Âd, piletis 2 punkti, ├╝ks ts├╝kli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu ├╝ldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) v├Ái endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi s├Ąilitamise eesm├Ąrgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiiv...

Bioloogia - Keskkool
28 allalaadimist
8
pdf

Biomeditsiini kordamisk├╝simuste vastused

Biomeditsiini m├Áiste; meditsiini alusteadused ja nende t├Ąhendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seadusp├Ąrasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia ┬ş ├Ápetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. F├╝sioloogia ┬ş on elutegev...

Biomeditsiin - Tallinna Tehnika├╝likool
161 allalaadimist
14
doc

Vaktsineerimine

2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu...

Bioloogia - Keskkool
34 allalaadimist
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

PALJUNEMINE, areng, geneetika J├Ąrgnevat tabelit tihti k├╝situd eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * ├ťhest rakust l├Ąhtuv * Hulkraksusest l├Ąhtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakuts├╝kkel, mitoos...

Bioloogia - Keskkool
24 allalaadimist


30 p├Ąevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 p├Ąeva mureta

- Olen tingimustega n├Áus

SEB Swedbank Mobiil

5.85ÔéČ

3.9ÔéČ

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto