Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
Seksuaalsus imiku ja lapseeas Sigrid Järsk Mariliis Tisler 11.B Imikueas seksuaalsus Imikud hakkavad teisi inimesi usaldama ja õpivad mõnu tundma siis, kui nende eest hoolitsetakse. Imiku ja tema vanema(te) või hooldaja(te) vahel toimuv on imiku jaoks esimene lähedane suhe teise inimesega, mis areneb välja lapse kiire arengu esimesel etapil. Beebide puhul, kelle esmased lähisuhted täiskasvanutega on täis armastust ja turvalisust, on alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. 710 ...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL LASTEHOID RINNAPIIM JA IMIKU TOITUMINE REFERAAT Koostaja: Tively Rämmann Vana-Antsla 2011 SISUKORD 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus...................................................................................3 3. Rinnapiim.....................................................................................4 4. Ema toitumine raseduse ajal.............................................................5-6 5. Imiku toitumine esimesel poolaastal......................................................6 6. Imiku toitumine teisel poolaastal........................................................7-8 7. Kokkuvõte....................................................................................9 8. Kasutatud allikate loe...
Referaat käsitleb järgnevaid teemasid: Füüsiline areng – kirjeldan imiku füüsilist arengut, toon välja kaasasündinud refleksid. Sotsiaalne areng – toon välja imiku sotsiaalse suhtluse, lähedaste inimeste olulisuse imiku arengus, räägin turvatundest, imiku hirmudest ning toon välja emotsionaalsete väljendite arengu kuude kaupa. Tunnetuslik areng – kirjeldan imiku nägemis- ja kuulmismuljeid ning nendevahelist seost. Suhtlemine ja kõne areng - kirjeldan suhtlust imiku ja täiskasvanu vahel, mis on oluline imikuga suhtlemisel ning mida peaks kakskeelses peres imikuga suheldes silmas pidama.
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
HÄLLISURM Referaat Koostaja: TALLINN 2013 Hällisurm mis see on ? Hällisurmaks nimetakse ka imikute äkksurma sündroomiks. Inglise keeles nimetatakse seda Sudden Infant Death Syndrome ning kasutatakse ka lühendit SIDS. Imiku äkksurma sündroom on varasemalt terve imiku äkiline ja ootamatu surm. Ootamatule imiku surmale ei eelne mingeid haigussümtomeid ning selle põhjus ei selgu ka lahangu käigus. Hällisurm ei ole pärilik. Hällisurma esinemissagedus Imikute äkksurma sagedus Põhjamaades on 0,6 juhtu 1000 imiku kohta, lääneriikides on äkksurma sagedus suurem, kus 1000 imiku kohta sureb 24 väikelast hällisurma. Hällisurm esineb tavaliselt vanuses üks kuu kuni üks aasta. Sagedamini esineb see 3.- 4. elukuu vanuses ja tavaliselt juhtub see öösel. Hällisurma tekkepõhjused Tekk...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ19(K) Melani Veremiy SÖÖMISE JA JOOMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL Referaat aines Uurimistöö alused I Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.SÖÖMISE ELAMISTOIMING IMIKUTEL......................................................................5 1.1.Rinnaga toitmine....................................................................................... 5 1.2.Pudelist toitmine....................................................................................... 6 1.3Lisatoit....................................................................................................... 7 2.JOOMISE ELAMISTO...
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
Väikelapse tasakaalustatud toit ja menüü Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen ise kokkupuutunud väikelapse hoolitsemisega väljaspool oma perekonda, kuna olen lapsehoidjana tööd teinud. Eriti huvi pakkus mulle just see, et mida tegelikult peaks väikelaps oma toidukorral sööma ja millal need toidukorrad peaksid aset leidma. Kuna ise olen ka allergiline, mõtlesin uurida ka toidust tekkivat allergiat. Ning kindlasti ka seda, et mis oleksid need toiduained, mis võiksid tekitada allergiat väikelapsele. Kasutatud kirjandus. Kasutatud kirjandust uurisin internetist, mis oli vene keeles ja tõlkisin eesti keelde, ajakirjast "Perekool" ja raamatust "Rahulolevast beebist usalduslikuks lapseks" . MIS ON TERVISLIK TOIT ? Tervislik toit peab olema mitmekesine. Lapse töö on kasvamine ning sellepärast vajabki ta täisväärtuslikku toitu. See tähendab seda, et toit, mida laps sööb peab katm...
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsünd...
Eesti arengutaseme võrdlemine Malta ja Kuubaga. 1. Joonis 1. Järeldus: Eesti, Malta ja Kuuba inimarengu indeks aastal 2006, sellel joonisel näitab ,et Maltal on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem. Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal. Kuigi Eestil ja Kuubal on täpselt võrdne arv (99,8) on siiski Kuuba 2 kohal ja Eesti 3 kohal. 4. Joonis 4. Järeldus: Loodetav eluiga on Eestil kõige...
BEEBIKÕÕM EHK GNEISS MIS ON? Kollakas pruunikad rasused koorikud, mis tekivad tavaliselt imiku juustega kaetud peanahale. Moodustuvad surnud naharakkudest ja rasunäärmete rasust Tihti kaasneb beebikõõmaga spetsiifiline lõhn Lööbe piirkond ei sügele ega valuta Harvadel juhtudel võib see näole või kehale levida ning punetavat löövet põhjustada KUIDAS RAVIDA ? Kõõmast vabanemine vajab kannatust Tuleb imiku peanahale hõõruda imikuõli, soovitatav peale õhtust vanni ning jäta see sinna 1224 tunniks. Peale seda tuleb ettevaatlikult kammida imikupead nii, et koorikud lahti tuleksid Tuleb pesta pead beebišampooniga Et kõõmast lahti saada, tuleb korrata protseduuri 23 korda nädalas. Kui see ei aita, tuleb pöörduda arsti juurde. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/siret10/nahaprobleem id7885760 https://www.arst.ee/et/Kusimusedjavastused/vi ew_question/12499/gneiss ...
Raputatud lapse sündroom Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, trauma välised tunnused sageli puuduvad. Väikelastel on suhteliselt suur pea, nõrgad kaelalihased ja raputamisel käib nende aju koljusiseselt vastu kolju esi- ja tagakülge ning põhjustab ajus tõsiseid vigastusi. Laps rahuneb tekkiva apnoe tõttu, jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Tekkinud ajuverejooksude tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. Tagajärjed on traagilised, alates arenguhäiretest kuni surmani. RLSi diagnoositakse kõige sagedamini imikutel, kes on 3 kuni 8 kuused (suuremaid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
Tegevus toimub Lesbose saarel. Kitsekarjus Lamon leiab ühe oma kitse poisslast imetamas. Poisi kõrval on ka väärtesemed, mis kinnitavad poisi kõrget päritolu. Lamon viib imiku koju, oma naisele Myrtale. Poiss saab nimeks Daphnis. Mõni aasta hiljem leiab lambakarjus Dryas ühe oma lamba tüdruklast imetamas. Imiku kõrval on samuti väärtesemed, mis kinnitavad imiku kõrget päritolu. Dryas viib samuti imiku oma naisele Napele. Tüdruku nimeks saab Chloe. Lapsed sirgusid ja hakkasid koos karjas käima. Daphnis valvas kitsi ja Chloe valvas lambaid. Daphnis mängis vilepilli ja Chloe laulis ööbikutega võidu. Nad mõlemad austasid jumalaid väga. Karjamaa lähedal oli koobas, kus seisid kolm nümfide kuju. Seal karjamaa ligidal oli ka Paani kuju. Kord pesi Daphnis end allikas ja sel hetkel, kui Chloe jälgis pesemist, armus ta Daphnisesse. Chloe tundis suurt valu, aga tal polnud ühtegi haava. See oli armastus. Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii D...
Saksamaa Eesti Zimbabwe Afganistaan SKT elaniku kohta (USD) SKT elaniku 35500 21 400 200 800 kohta Rahvastiku Tööstuses 47500 Tööstuses 28% Tööstuses hõivatus 41% 15% põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed:...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava IMIKUTE ÄKKSURM Iseseisev töö Tartu 201... SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 IMIKUTE ÄKKSURM...............................................................................................................3 Mis põhjustab imikute äkksurma sündroomi?........................................................................ 4 Kuidas vähendada riski?......................................................................................................... 5 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................7 2 IMIKUTE ÄKKSURM Imikute äkksurma sündroom on beebi ootamatu ja seletamatu surm, millele ei eelne mingeid haigu...
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
Nutmine Kadrioru Saksa Gümnaasium Reelika Mets 10 a 2009 Nutt on emotsioon, mis väljendab tavaliselt ebameeldivaid tundmusi, nagu viha, kurbus, hirm. Kuid nutt võib esineda ka positiivse tundmuse korral, nagu rõõm. Nutu kehalised ilmingud on seotud peamiselt: · rindkere lihaste tegevusega, mille tulemusena surutakse õhku kopsudest välja. Õhu liikumisel läbi häälepaelte ja resonantsruumide tekib nutule eriomane heli. · näolihaste tegevusega · pisaravoolusega Üldiselt ollakse arvanusel, et nutmine on inimspetsiifiline nähtus. Kuid on uurimusi, mis näitavad, et nutta võivad ka mõned kõrgemad loomad, nagu kaamel, elevant, gorilla. Nutt imikul Nutmine on vastsündinu üks esimesi tahteelu akte. Nutu intensiivsus on oluline näitaja vastsündinu tervisliku seisundi hindamisel. Apgari skaala võtab nutmist arvesse kahel puhul: · hingamise hindamisel · reaktsioon ...
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, ...
Tartu Forseliuse Gümnaasium ISA ROLL LAPSE ARENGUS Koostanud: Maria Sahharnaja 11.kl Tartu, 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................ Motivatsioon, oskused, toetus.......................................2 ISA JA IMIK..................................................................3 Isa mõju imiku arengule................................................3 ISA JA KOOLIEELIK....................................................3 Isa-lapse kõne...............................................................4 Isa seos koolieeliku sotsiaalse ja kognitiivse arenguga.......................................................................4 ISA JA KOOLILAPS.....................................................5 Kognitiivne areng..........
Riikide arengutaseme näitajad 1. Riigi majanduse üldine areng nt. SKP ühe inimese kohta USA dollarites 68,1 (2008.a) tööhõive struktuur (millistes majandussektorites inimesed töötavad) eksport- ja importkaupade struktuur 2. Tootmise ja tarbimise näitajad nt. energia tootmine inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta 12 190 (2007.a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt. päevas tarbitav kalorite hulk, kulutused toidule üldsissetulekust jne.) 3. Sotsiaalsed näitajad nt. inimarengu indeks imiku suremus tuhande sünni kohta 5 (2008.a.) keskmine oodatav eluiga 67,23 (2007.a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida ta...
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka h...
VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES SELETUS • Võõrkeha, mis on kurku kinni jäänud, võib selle sulgeda ja põhjustada kõrilihasespasmi ning hingamiseseiskust. • Kui ta kaotab teadvuse, võivad kõrilihased lõdvestuda ja hingamisteed avaneda piisavalt, et hingamine taastuks. • Olge valmis alustama kardiopulmonaarset elustamist. TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, t...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava Kärt Laine RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM Referaat Tartu 2014 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.NUTT NING SELLE PÕHJUSED..........................................................................................4 2.RAPUTATUD LAPSE SÜNDROOM.................................................................................... 5 3.RAPUTAMISE TAGAJÄRJED..............................................................................................6 4.DIAGNOOSIMINE................................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE..............................................................................................................
Laste hoolduse üldised põhimõtted Laste hooldamisel tuleb arvestada, et alati on üks kindel laps, kes on teatud arenguetapis ja kellel on oma eripärad. Eriealised lapsed erinevad füüsiliselt (anatoomilis-füsioloogi - liselt), vaimselt (inellektuaalselt), psüühiliselt (emotsionaalselt) ja sotsiaalselt (kontakt ümbritsevaga). Füüsiline haigus ei ole ainult füüsiline probleem, vaid ka psüühiline. Haiget last hooldades tuleb arvestada sellega, et peale lapse on patsiendiks vanemad või hooldajad. Laps sõltub hooldustöö ümbrusest ja sellest, kuidas hooldustöötajad märkavad tema individuaalseid vajadusi. Hea hooldustöö aluseks on lapse kasvu ning arengu tundmine ja toetamine. Kui laps on haige, siis on tähtsamateks printsiipideks individuaalsuse, turvalisuse, järjepidevuse, perekeskesuse ja omaalgatuslikkuse printsiip. Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generalis...
KOOLI NIMI Nimi IX a klass SIID Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 SISUKORD Lk 2. Sissejuhatus. Lk 3. Omadused. Lk 4. Puhastamine, kasutamine. Lk 5. Ajalugu, tänapäev Lk 6. Kokkuvõtteks. Lk 7. Kasutatud materjalid. 2 SISSEJUHATUS Siid on ainuke looduslik kiud, mis esineb niidi kujul ja seda toodavad siidiussid. Enne kui tõuk siidiliblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest siidniidist. Referaadis tuleb juttu siidi omadustest ning kuna me teame, et siid on õrn materjal, siis teame ka, et ta vajab erilist hoolt ja sellest ma siin ka kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et t...
Liibüa 1. Liibüa rahvaarvu iseloomustus Liibüas elab 6 244 174 inimest. Rahvaarvult lähimad riigid on El Salvador (6 125 512), Eritrea (6 380 803) ja Papua Uus Guinea (6 552 730). Liibüa on keskmise rahvaarvuga riik, kuna 240 riigist koosnevas pingereas on ta 108 kohal. 2.Liibüa rahvaarvu muutumine aastatel 1950-2025 8000000 7374566 7000000 6942544 6411776 6110364 6000000 5570030 5000000 5024753 4583908 4000000 4098435 ...
Nestle Asutati Sveitsis, Henry Nestlé poolt 1866.aastal. See firma tegeleb toiduainete töötlemisega. Tooted: Hommikusöögihelbed (Cini Minis, Cookie Crisp jne) Kohv (Nescafe jne) Vesi (Buxton jne) Muud joogid (Nestea, Nesquik jne) Jäätis (Drumstick jne) Imiku toit (Nan baby jne) Maitseained (Maggi jne) Sokolaad, kondiitritooted ja pagaritooted (Kit Kat, Lion jne) Loomatoit (Friskies jne) Ja palju muud. See firma on ülemailmselt kuulus, kõik maailma riigid saavad sellest mingi osa. Nestléi aasta toodang on 18 mld$. Kogusissetulek on 109,9 mld$.(2008 aasta seisuga) Töötajaid on 283000. See on maailma suurim toidu ettevõtte, Craft Foods on järgmine. Aitäh tähelepanu eest. www.nestle.com
Käina Gümnaasium Tansaania Koostaja: Keiti Tseller Klass: 10 Juhendaja: Eha Luukas Käina 2010 1. Riigi iseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 945 037 km2 Veekogude pindala: 59 050 km2 Rahvaarv: 31 271 000 Pealinnad: Dodoma(189 000) parlamendi asukoht; Dar es Salaam(1 747 000) administratiivpealinn Valdavad religioonid: traditsioonilised usundid, sunni islam, roomakatoliiklus Rahaühik: Tansaania silling Valitsus: vabariik; piiratud demokraatia Keeled: suahiili, inglise, njamvesi, hehe 1.2 Geograafiline asend Tansaania Ühendvabariik asub Ida-Aafrika rannikul Mosambiigi ja Kenya vahel. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: Uganda ja Kenyaga põhjas, Mosambiigiga lõunas, Malawi ja Sambiaga edelas ning Burundi ja Rwandaga loodes. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Idas külgneb ta India ookeaniga. 1.3 Lo...
RAHHIIT MIS ON RAHHIIT? Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev luu ainevahetushaigus. Põhjuseks on kas D-vitamiini puudus, D-vitamiini ainevahetushäire või kaltsiumi ja fosfori puudus. Rahhiit kujutab endast luude kasvupiirkondade ja areneva kõhre mineraalainetega, eeskätt kaltsiumi ja fosforiga küllastamise häiret. Kuna rahhiit on raske haigus alustataksegi D-vitamiini profülaktikat juba imikueas. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Rahhiidi sümptomid avalduvad alles haiguse kolmandas staadiumis, mil on juba välja kujunenud luumuutused. Esimene sümptom imikul võib olla krambihoog. Kõndival lapsel võivad kõverduda jalad, sagedamini tekib niinimetatud O-jalgsus, aga ka X-jalgsus. D-vitamiini defitsiidiga võib kaasneda hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud.
Ettevaatust, Emma Kati Murutar Tegelased: Emma-Naiseks sirgunud tütarlaps,kes on pärit heal järjel olevast perest.Vanemad olid plaaninud tema tulevikku advokaadina,aga tüdruk hakkas vanematele vastu ja läks kodus minema peale kooli löppu. Albert-Mees keda Emma armastas Tirts-Emma sõbranna Kiur-Arst kes toob Emma esimese lapse ilmale ja kes aitab Emmat. Kokkuvõte: Emma vanemateks on jõukad advokaadid,kes on kindlalt paika pannud, et nende ainukesest tütrest saab ka advokaat.Emma ise aga ei taha advokaadiks saada,ta on sunnitud olema alati viisakas ja kandma korralikke firma riideid.Kuigi ta tahab olla nagu iga teine tema vanune- käija väljas,kanda tavalisi turu riideid. Peale kooli lõppu, aga läks tüdruk kodust minema, kuna ei tahtnud minna ülikooli, sest see soov oli tema vanematel mitte temal. Nii ta siis elaski oma sõbranna Tirtsu juures ja töötas koos temaga turul.Kodust ära läinud hakka...
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas leiduvad bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imiku immuunsust ning ta on haigusete suhtes vastupidavam. Väga väheste tervislike seisundite puhul tuleb imetamine lõpetada (...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses....................................................................................4 Suitsetamise mõju inimeste tervisele....................................................................5 Passiivne suitsetamine........................................................................................... 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale............................................................................. 7 Kokkuvõtte.........................
Imikuiga Koostaja:Külli Stroo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imikuiga on esimene periood. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on. Laps saab oma esimese kogemuse välismaailmast. Imiku elu sõltub oluliselt täiskasvanust, kes rahuldab nii tema orgaanilised vajadused kui vastava vajaduse muljete järele. See on arenguperiood, mil arengu tempod on kiiremad, kui iial kogu järgneva elu vältel. See puudutab nii emotsionaalset, tunnetuslikku kui füüsilist aspekti. Sotsiaalne ja emotsionaalne areng Laps on sünnist peale sotsiaalne olend. Lapse psüühilises arengus on esimesel eluaastal kõige olulisemal kohal kiindumussuhte kujunemine lähedasse täiskasvanusse e. teisisõnu: esim...
Kristen Kotkas 11.RE Hiina Hiinas elab 1 349 585 838 inimest. Enam-vähem sama palju elab inimesi ka Indias: 1 220 800 359 inimest. Hiina puhul on tegemist väga suure riigiga, sest ta on rahvaarvult maailma suurim riik ja viiendik kogu maailma inimestest elab seal. Rahvastiku analüüs: Rahvaarv 1600000000 1400000000 1200000000 1000000000 Rahvaarv 800000000 600000000 400000000 200000000 0 Rahvaarv on püsivalt kasvanud. Perioodil 1965-1995 on kasv olnud sarnane. Edasine kasv ja kasvuprognoosil on rahvaarvu kasv märgatavalt vähenenud. Kristen Kotkas 11.RE Kasvutempo 3 2.5 2 1.5 ...
Võrumaa Kutsehariduskeskus LAPSEHOIDJA Gerli Reiljan Vanemate tähtsus lapse turvalise keskkonna loomisel Referaat Juhendaja : Ie Puhm 2013 Sisukord 1.SISSEJUHATUSLAPSE 2.VASTUVÕTLIKKUS VIGASTUSTELE 3.OHUD KODUS 3.1 Lämbumisohud 3.1.1 Riietus 3.1.2 Mänguasjad 3.1.3 Maosisaldis 3.1.4 Toit 3.1.5 Vann ja veekogud 3.2 Ülekuumenemis- ja alajahtumisohud 3.3 Kukkumis-, löökide- ja muljumisohud 3.3.1 Mähkimislaud, voodi, söögitool 3.3.2 Muu mööbel ja mööblikatted 3.3.3 Rasked esemed 3.3.4 Aknad 3.3.5 Uksed 3.3.6 Trepid 3.3.7 Mänguasjad põrandal 3.4 Põletusohud 3.4.1 Kuum toit ja joogid 3.4.2 Pliit ja praeahi 3.4.3 Küttekehad ja lahtine tuli 3.4.4 Kuum kraan...
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte ...
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% v...
Varase sõnavara omandamine (imiku- ja väikelapseeas) Lapse keeleomandamisvõime on siiski palju mitmepalgelisem kui lingvistid ja psühholoogid on suutnud selgitada. Laps õpib keele ära tavatult kiiresti: põhistruktuurid 4-5 esimese eluaastaga ja ilma kogenud õpetaja või uusima metoodikata(Lieko 1993). Lennebergi (1966) tabel varase keelelise arengu kohta: o 4 kuud - koogab; o 6-9 kuud - laliseb; häälitseb "ma", "da" jne; tavaline on silpide reduplikatsioon; o 12-18 kuud - väike hulk "sõnu"; täidab lihtsaid käske ja reageerib "ei"-le; o 18-21 kuud - sõnavara kasv ca 20 sõnast ca 200 sõnani 21- kuuselt; näitab sõnade järgi esemeid; mõistab lihtsaid küsimusi; moodustab 2 sõnast koosnevaid lauseid; o 24-27 kuud - sõnavaras on 300-400 sõna; kahe-või kolmesõnalaused; kasutab prepositsioone ja pronoomeneid; o 30-33 kuud - sõnavara kasvab kiiresti; 3-4 sõnast koosnevad laused on tavalised; sõnajärjekord, lau...
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupii...
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdruku...
IMIKUTEL KUIV NAHK KUIDAS AVALDUB? ❖ KLIINILISELT NÄEB KUIV NAHK KORTSULINE, TUHM,ELUTU,KADUNUD ON ELASTSUS;l. ❖ KATSUDES KARE JA EBAÜHTLANE, MEENUTAB LIIVAPABERIT; ❖ VAATLEMISEL PUNETAV,TUHM,HELBELINE,KIHILINE,KUIVADE, VALKJATE LAIKUDEGA,PRAGUDE JA ISEGI LÕHEGA; ❖ KAASUB EBAMUGAVUSTUNNE, SÜGELUS, TORKIMINE JA ISEGI VALULIKKUS. KUS TAVALISELT TEKIB? ❖NÄGU ❖KÄSIVARRED(ERITI KÜÜNARNUKID) ❖JALAD(PÕLVED) BEEBI NAHK ON ERILINE ❖ RASUNÄÄRMED TÖÖTAVAD VÄGA TAGASIHOIDLIKULT; ❖ NAHK KUIVAB KIIRESTI NING EI OLE PIISAVALT KAITSEVÕIMET VÄLISTEGURITELE; MIDA EI SOOVITATA TEHA? ❖PESTA MITTE ROHKEM KUI 3 KORDA NÄDALAS(RIKUB LOOMULIKU KAITSEKIHI); ❖PUHTA VEEGA PESEMINE KUIVATAB NAHKA; ❖EI TOHI PESTA TÄISKASVANUTE NAHAHOOLDUS VAHENDITEGA; ❖PEALE VANNI NAHKA MITTE HÕÕRUDA; ❖KREEME MITTE KASUTADA AINULT KUI TEKKIB PROBLEEM. KUIDAS AIDATA NIISUTADA? ❖ BEEBI VANNIVESI VÕIKS OLLA PEHMEHDATUD SPETS.VANNIPIIMAGA VÕI VANNIÕLIGA...
Lapse mängu areng sünnist kuni seitsmenda eluaastani Lapse arengu juures mängib keskkond ülitähtsat osa. Sünd kuni 3.-elukuuni Lapse arengut toetavad järgmised mänguasjad: Plastklotsid, väikesed kõristid mida saab peos hoida, madratsi kohale riputatavad lelud, põrandal asuvad imiku tegevuskeskused. Oskused kolmandal elukuul. Näeb seost oma käeliikumise ja mänguasja vahel. Huvitub oma kätest mida liigutab näo ees. 4.-6. elukuuni Kõndimistugi, pehme mängumatt, pehme pildiraamat, pehmed ehitusklotsid, vanni lelud, padjad, puust kujundid, jonnipunn. Peab meeles, kuidas tuttava mänguasjaga mängida saab. Silmitseb peeglist oma kujutust, vaatab esemeid uudishimulikult. Kuuendal elukuul hoiab mänguasja kindlalt mõlemas käes maha pillamata. Küünitab aktiivselt uudishimu äratanud mänguasjade poole. 7.-9. elukuu Kergesti peoshoitavad kõristid, põrandal paiknevad imiku tegevuskeskused, pehmed pallid, väike ratastega mänguasi...
Sissejuhatus Mooses on kõige tähtsam prohvet judaismis, oluline on ta ka ka kristluses ja islamis. Ta on Moosese teise raamatu peategelaseks. Piiblis on teda kirjeldatud Iisraeli laste juhina, kelle ülesandeks oli iisraellaste (heebrealaste) vabastamine Egiptuse orjapõlvest ja rahva juhtimine Tõotatud maale (Palestiinasse). Nii oli ta Jumala sõna edasikandja ja kümne käsu edastaja. Raskel teekonnal saatis ta korda suuri imetegusid ja pani inimesed Jumalasse uskuma. Moosese lugu Mooses oli Leevi suguharusse kuuluva Amrami ja tema naise laps. Sündides oli ta ebatavaliselt kaunis. Sellel ajal andis vaarao käsu kõik heebrea poisslapsed vette visata ning seetõttu asetas ema oma lapse korvi, pannes selle vette, et vool imiku edasi juhiks. Niiluse jõgi viis lapse vaarao tütreni. Printsess lasi kutsuda heebrea naisi, et nad last imetaks. Nii kutsuski imiku õde ...
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ü...
Islandi rahvastiku iseloomustus Joonis 1. Island Island (Islandi Vabariik) asub loode euroopas, parasvöötme merelises kliimas. Islandi pealinn on Reykjavik. Keelena kasutatakse seal islandi keelt, inglise keelt ja saksa keelt. Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. ...
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid kuna nad avastasid selle lääneosa, kus oli kõrb ei tuntud selle riigi vastu huvi enam kui 150 aastat. 1770 avastas kapten James Cook ida osa, mis tänu oma parasvöötmelisele kliimale oli sealne taimestik liigirikas ja ta kuulutas selle piirkonna Briti kolooniaks. Aastal 1901. Sealsed 6 kolooniat iseseisvusid ja riigi nimeks sai Austraalia 5.) · SKP:$38,200...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
