Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды õhutemperatuur kraad õhurõhk eluvhõbe ртуть sammas tuul jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода torm tormituul rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч tornaado vesipüks смерч tuulepuhang порыв ветра pagi шквал pärituul попутный ветер vastutuul встречный ветер külgtuul боковой ветер paktaaktuul пассат tihttuul бейдевинд tuule kiirus tuule tugevus pull nähtavus nähtavuse kaugus udu hajuma рассеиваться Ilmateade сводка о погоде ilmaennustus прогноз погоды eluvhõbe ртуть sammas jahe прохладный niiske влажный maatuul ветер с суши puhangutuul порывистый ветер mõõdukas tuul умеренный ветер ebasoodne неблагоприятная погода rаju ураган orkaan ураган tuulispark вихрь tuulekeeris вихрь kuristorm вихрь tromb смерч vesipüks смерч tuulepuhang по...
A Report To: the Tallinn TouristWeather Office (FOR EXAMPLE) From: Mati Keskküla (FOR EXAMPLE Date: 26.11.2008 (FOR EXAMPLE Subject: Something about Tallinns weather In Tallinn we have a very interesting weather.We have rain,snow,ice,sun,cold,warm and even lightning.We also have windy-,sunny-,cloudy-and stormyweather. In summer there are several positive things · A warm weather and a light wind.So you do not need to put on many clothes. · We have lovely beaches and there is only sand no rocks.the water is cool and you can swim in it very well. · In winter we have white and soft snow that is very beautiful.It covers the streets and the building tops. However,there are many things that not might like us about weather · The winters are cold and you need to put many clothes on.As well as you have to watch out that you could not get c...
„Textbausteine Wettermoderation“ Himmelsrichtungen: der Westen/ der Osten/ der Süden/ der Norden im Westen/ Osten/ Süden/ Norden links/ rechts/ oben/ unten in der Mitte mittig rund um…(Stadt) oder: In … (Stadt) herum ist es… Tageszeiten: der Tag/ der Morgen/ der Vormittag/ der Nachmittag/ der Abend/ die Nacht am Morgen/Vormittag/Nachmittag/Abend morgens/vormittags/nachmittags/abends/nachts am Tag/in der Nacht Temperaturen: die Temperatur die Temperatur liegt zwischen…und…Grad Es sind heute 21 Grad am Tag. Es sind heute 10 Grad in der Nacht. Sonne: die Sonne/ der Sonnenschein sonnig Es ist sonnig. Es gibt viel Sonne. meist/wenig trocken/freundlich/warm/heiß Es ist trocken. Es ist warm/heiß. Regen: der Regen viel/wenig Es regnet viel /wenig. Regenschauer stark/ leicht Es gibt (starke/leichte) Regenschauer. Schnee: der Schnee Es schneit. Es gibt Schnee. der Frost Es ist frostig. Es ist (sehr) kalt. Gewitter: das Gewitter...
Weather Answers 1. Changeable weather 2. Cloudy weather 3. Cold weather 4. Dry weather 5. Hot weather 6. Icy weather 7. Rainy weather 8. Snowy weather Sunny weather :3 9. 10. Warm weather 11. Wet weather 12. Windy weather :3
Saksa kirjand G3KL Es gibt vier Jahreszeiten in einem Jahr und zu keeder Jahreszeit ist das Wetter anders. Es ist der Winter jetzt. Die Wintermonate sind der Dezember, der Januar und der Februar. Im Winter isr das Wetter kalt. Alles ist im Eis und es schneit. Im Winter ist es wunderbar in den Alpen Ski zu fahren und im Schnee mit Brüdern und Schwestern zu spielen. Der Frühling kommt schon. Die Frühlingsmonate sind der März, der April und der Mai. Im Fühling regnet es nicht zu viel, das Wetter wird wärmer und die Sonne scheint öfter. Der Frühling ist meine Lieblingsjahrezeit und der April ist mein Lieblingsmonat, weil im April mein Geburtstag ist. Nach dem Frühling kommt der Sommer, Die Sommersmonate sind der Juni, der Juli und der August. Im Sommer ist das Wetter sehr heiß, die So...
Geograafia kordamisküsimused ja vastused Küsinused: 1.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 2.Selgita gradient, Coriolise ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele. 3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast p...
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
6_sää_vuodenajat A G E P U T T X Z W U W E G K J G N B F E S Z G G K S O R I G P H J E K T H G Y X J Z M B V V E L O K U U O S R A E T D I P H W L M A J F S M X G U Ä Ä L L J I J S D F D N D H E Ä N T A L K N V M K T I U N I U E E C J Ä L U E U U T I I I F Y U U L K N H T W T R U L K U Ä X K H H S K P L K I U O U I K L L U K H O U B J K S A J O V H U U E E I E U M U G U D Q Y A S W N L T K K D V N H X H U L Ä X P S R Y U E I I O I O Ä E Z S J K T S P G W R Y J N P K K M T T N O ...
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub. Polaarpäev-asendub põhjapoolusel poolaaröö polaarpäevaga, mil Päike ei loojugi ööpäeva kestel. Otsekiirgus-päikesekiirgus, mis saabub maale paralleelsete kiirtekimpudena. Harjuskiirgus-päikesekiirguse osa, mille harjutavad veeaur, tolm, pilved jms. Kogukiirgus e. Summaarne kiirgus-otse- ja hajuskiirguse summa. Peegelduv kiirgus e.albeed-maapinnale sa...
ПОВТОРЕНИЕ ПО ТЕМЕ «ОДЕЖДА» 1. Ответь на вопросы: Как тебе нравится одеваться? Что ты носишь в свободное время? Что ты надеваешь зимой? Что тебе нравится носить летом? Как ты думаешь, как надо одеваться? 2. Переведи: On ilus pikka kasvu neiu. Talle sobivad erinevad riided. Vabal ajal kannab ta teksapükse ja pluusi. Kooli paneb ta selga seeliku ja pluusi või kleidi. Talvel kannab ta kasukat, villast mütsi ja talvesaapaid. Sügisel ja kevadel kerget mantlit ja kingi, suvel armastab Olga kanda lühikesi pükse ja T-särki. Olgal on tumedad juuksed, sellepärast sobivad talle punane ja valge värv. Ta riietub alati maitsekalt. Mina arvan, et riietuda tuleb mugavalt. 3. Напиши вопрос: А) …………………………………………………………………………………..? Света всегда одевается со вкусом. Б)…………………………………………………………………………………….? Зимой я ношу тёплую куртку и шерстяную шапку. В)…………………………………………………………………………………….? Ему нравится носить джинсы и свитер в свободное время. Г)………...
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne de...
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...
Estnisches Wetter 1. Im Frühling Im Estland ist oft sonniges Frühlingswetter. Im März beginnt der Schnee zu schmelzen. Im April sind alle Flüsse und Seen mit Schmelzwasser überschwemmt, es kommen die ersten Zuvögel und Ende April werden die Bäume grün. Im Mai wird die Mehrzahl der Bäume grün und das Wetter ist sonnig. 2.Im Sommer Im Sommer ist es heiss und die Sonne schneit. Die wärmsten Monate sind Juli und August, dann kann es auch oft ein Gewitter ist es windig und regnerisch und schwül. 3. Im Herbst Im Herbst fallen von den Bäumen Blätter und bläst starker Wind. Es ist regnerisch und schlammig. Morgens ist es neblig. Meistens ist der Himmel bewölkt, die Sonne scheint selten. 4. Im Winter Im Winter fällt Schnee in Estland, es ist kalt und manchmal stürmisch. Der kältester Monat ist oft Februar. Im Dezember wird die Ende ganz weiss und wir Weihnachten f...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Koostanud: Lota Aadla 11 Cklass Ilmaprognoos homseks Eestis (9.03.2014) www.emhi.ee Tegelik ilm täna Eestis (10.03.2014) Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 20.20 Eesti asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas on 2.6 - 5.7 kraadi , lõunaosas aga 3.0 - 10.1 kraadi , Lääne-Eesti saartel 2.6 - 3.9 kraadi Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
Weather vocabulary 1. Kõige hullem põud üle aastate-the worst drought for many years 2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9. Ta töö sõltub ilmast- his work depends on the weather 10. Ilm on ettearvamatu- weather is unpredictable 11. Temperatuur kukub alla nulli- temperature falls beyond zero 12. Inimesed valmistavad end ette hirmsaks ilmaks-people prepare themselves for bad weather 13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15. Keskmine aasta temperatuur- Annual tem...
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus, Осадки- sademed, Безосадки- ilma sademeteta, Снег- lumi, мокрыий снег- märg lumi. снег метёт- tuiskab lund, дождь- vihm, град- rahe, лёд- jää, обледенеть- jäätuma, гололёд- kiilasjää, скользко- libe. опасно- ohtlik. леденая каша- jääsupp. мороз- külm. айсберг- jäämägi. гора льда- jääpank. ледох...
Hea uus ilm Kes oli Aldous (Leonard) Huxley? 26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!” Sonetist “Torm” Autoriks William Shakespeare Sisu Düstoopiline tulevik, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
4,00 2,80 2,00 0,70 0,80 0,90 0,50 0,60 0,60 0,00 26 27 28-0,30 29-0,60 30 31 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 -2,00 -1,80 -4,00 -5,70 Õhutemp. (°C) Axis Title -6,00 ...
Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ilm ja ilmateade Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates näed, missugune ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet. Ilmateates kirjeldatakse ilma. Teadlased ütlevad, et ilm on mingis kohas teatud hetkel olev õhkkonna seisund. Näiteks, kui Lääne-Eestis sajab, võib samal ajal Lõuna-Eestis olla udune ja PõhjaEestis päikesepaisteline ilm. Mõne tunni pärast on aga ilm juba kõikjal hoopis teistsugune. Õhkkonna seisund muutub pidevalt. Ilma muutumist päeva jooksul oled kindlasti ka ise mär...
Okasmetsad Hanna-Mary Suits Okasmetsad e Taigavöönd - suurima pindalaga loodusvöönd. KLIIMA • Neli selgelt eristuvat aastaaega. • Suve- ja talvekuude temperatuuride erinevus võib olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaine...
1) General facts The UK: * the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland was formed in 1801 * it covers 243,610 sq km * everybody from the UK is called British * the capital city is London * is made up of four constituent countries: England, Scotland, Wales and Northern Ireland which in turn are divided into counties * the flag is called the Union Jack which is a combination of the flags of England, Scotland and Northern Ireland * the population is about 60,000,000 people, the population density is 242 people/sq km * its coasts are washed by the Atlantic Ocean, the North Sea, the English Channel, the Celtic Sea, Saint George's Channel, and the Irish Sea. It is linked to France by the Channel Tunnel * the United Kingdom is a constitutional monarchy. The current monarch is Queen Elizabeth II, who is also the Queen and Head of State of fifteen other Commonwealth Realms, such as Can...
Tuul 5,00 4,60 4,50 4,50 4,50 4,20 4,10 4,00 3,90 3,60 3,50 3,50 3,503,50 3,40 3,10 3,10...
Klassi Põhiliigi Põhiliigi Lühend Välimus Märkused nimetus ja eestikeelne ladinakeelne kõrguste nimetus nimetus vahemik Ülemised Kiudpilved Cirrus Ci Värvuselt enamasti valged,kiulise Tihedad kiudpilved ehitusega tavaliselt varjudeta ja ei pilved võivad varje põhjustada varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, ja päikese varjutada. 6-13 km mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudrünkpil...
Kuivõrd li stlstl vlikuid Tiss Milmsõjs? Tiss milmsõjs stlsd sõdisid pmislt Sms, Sksml j Nõukgud Liidu rms (Punrms). Punrmss mbilisriti stlsi pmislt sunniviisilislt, sst inimsi, ks thtsid sõdim kmmunismi st li väg väh. Sllpärst, t stis tgutssid mtsvnnd, lid põhnnud hävitusptljnid. Hävitusptljnidss ksti nmsti Nõukgud võimu ttjid ning ljlsid isikuid vbthtlikkus lusl. sti trritrilkrpuss slsid 1941. st lhinguts smuti stlsd. 20. juulil 1941 timus üldmbilistsin. Umbr 32000 mbilisritud stlst viidi Vnml tööptljnidss (hitusväsdss, kuhu kndti ndist Blti riikid kdnikk). Sl srnns lukrd sunnitöölgritg ning ig nljs stln suri 1941/42 st tlvl ülkurntus või higust tgjärjl. Pl Mskv tsust luu uud sti rhvusväsd mdustti 1942. st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunnivii...
Puitpindade lakkimine Puitpindade lakkimisel on oluline jälgida, et puit oleks kuiv ja puhas ning vaba seenhaigustest või kahjuritest. Lakkimiseks tuleb valida hoolikalt sobilik ilm. Jälgige et ilm oleks kuiv, kergelt pilves - vältimaks liigset päikesepaistet otse puidule. Lakkimisele ja laki kuivamisele kuluv aeg planeerige päeva keskele, et kuivamisprotsessi ei segaks hommikune ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises....
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter ...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
Geograafia, õhkkond 1. Mis on teise sõnaga õhkkond? Atmosfäär. 2.Millistest gaasidest õhk koosneb? Lämmastik, hapnik, osoon, süsihappegaas, veeaur. 3.Nimeta õhkkonna kihid? Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär. 4.Mille alusel jaotatakse õhkkond kihtideks? Kuidas temperatuur kõrguse kasvades tõuseb või langeb. 5.Mille poolest on troposfäär tähtis elusorganismidele? Seal asuvad veeaur, pilved ja tolm. Kujunevad ilm ja kliima. 6.Mille poolest on tähtis stratosfäär? Seal asub osoon, mis neelab liigset päikese kiirgust. Sest UV- kiirgus ohustab elusloodust. 7.Selgita ilma ja kliimat. Ilm kujuneb lühikese ajaga- minutite ja sekunditega. Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtja...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese ja Maa asendile teineteise suhtes päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse eri...
Ilm ja kliima Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund. Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga, kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust. Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne, tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- ...
Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi detailse kirjelduse majast, suudab ta manada lugeja silme ette pildi majast, mis õhkab õudust ja räsitud eluviisi. Seejärel kohtub jutustaja oma noorus-ea sõbraga, kes ta sinna kutsus, ent põhjust avaldamata. Hiljem saab ta oma kauaaegse sõbra käest teada sõbra õe surmast, mis on meeletult suurt mõju avaldanud temale. Nad matavad ta koos maha. Järgmisel ööl on väljas hirmus torm ja mõlemad satuvad n...
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
ATMOSFÄÄR Ilm õhkkonna hetkeline seis Ilma elemendid: · Isoterm (samatemperatuurijoon) õhu temperatuur · Õhu niiskus: Absoluutne (kui palju on võimalik) ja suhteline (kui palju antud hetkel mingis piirkonnas) · Õhurõhk, isobaar e. Sama õhurõhujoon · sademed ja pilvisus · tuul (kiirus ja suund) Kliima teatud piirkonnale iseloomulik pikaajaliste ilmastikuolude kordumine Isobaar sama õhurõhu joon Albeedo näitab maapinna peegeldumisvõimet ehk s.o. tagasipeegeldunud kiirte hulga suhe pinnale langenud kiirgusest) Meteoroloogia ilmaennustus Klimatoloogia kliima uurimine Kliimat kujundavad tegurid: · geograafiline laius ehk päikesekiirte langemise nurk. · reljeef ehk pinnamood · kaugus ookeanidest ja merest (mereline = humiidne = niiske ja kontinentaalne = ariidne = kuiv) · hoovused (soojad hoovuse...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R ...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ain...
Firma "Punane Päike" 40 juubeli puhul otsustas juhatus panna müügile kingituspakid, mis maksavad täpselt 40 krooni. Kingituspakid saab teha järgmistest esemetest: vihmavari - tüki hind 24 krooni, laojääk 9 tk; õlu - tüki hind 8 krooni, laojääk 80 tükki; kaisukaru - tüki hind 32 krooni, laojääk 5 tükki; kookospähkel - tüki hind 16 krooni, laojääk 41 tükki. Kuidas peaks pakid komplekteerima, et 40 krooniseid pakke oleks võimalikult palju? Kas ülesanne on MAX-põhikujul? Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 2 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Korraldatakse aastaseid ärijuhtimise ja finantsjuhtimise koolitusi. Esimesel poolaastal on tunnimaht künmestes gruppides järgmine: aine ärijuhid finantsjuhid ettevõtlus 30 30 inglise keel 80 40 raamatupidamine 0 60 esinemisoskus 20 0 Ettevõtlust saab õpetada kuni 240...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
