Markkus Pulk HÜLGEPÜÜK EESTIS HÜLGEPÜÜGI AJALUGU Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Hülgepüügiriistad - hülgeõng Hülgeõngega sai hülgeid püüda veebruaris ja märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20- 30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla. HÜLGERAUD EHK AHING Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle ...
KERGU PÕHIKOOL-LASTEAED 8. KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus..........................
Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil, hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. ...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
karud Liilia ehrlich 4.Klass Karude liigid pruunkaru Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Pruun karu pildid Grisli Grislil ei ole looduslikke vaenlasi. Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et ...
Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma hüljestest üldiselt, ja kõigist Eestis elavatest hülglastest eraldi. Midagi muud ma ei oskagi sissejuhatuseks öelda, niiet... sisu on ilmselt põnevam, kui see sissejuhatus... Hüljes Hülged ehk hülglased on veeimetajate sugukond. Hülged kuuluvad imetajate hulka. Hülgeliike on erinevatel andmetel 18 või 19. Nad elavad polaar- ja parasvöötmete meredes, enamasti ranniku lähedal. Nad elavad väikestes rühmades aga paaritumise ajal ja suve keskel kogunevad nad suurematesse rühmadesse ja veedavad aega lesilates (mõnel laiul või rahul). Hülged võivad olla 1-6.5 meetrit pikad ja nende kaal on vahemikus 903500 kg. Hüljeste esiloivad on suhteliselt lühikesed. Nende tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Nende loivadel on tugevad küünised. Hüljestel ei ole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumisel...
Viigerhüljes Robert kürsa 6a 1 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Välimus 3. Levik,elupaik 4. Toitumine 5. Sigimine,areng 6. Ohustatus,kaitse 7. Hülgepüük 8. Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastaküm...
Hüljes Sissejuhatus • Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasl...
Norra toit Andra Vebus 11. A klass Ajalugu o Põhitoit kala ja piimatooted o Põhjapõder o Hüljes o Lõhe o Forell o Mereannid Kliima mõju toiduvalikule o Seentest ei arva midagi o Teravilja kasvatus riigi lõunaosas o Teravili: kaera, otra o Pärmitaigent teha ei saa o Lame leib, säilib kaua o Letse Norrale omased toitud o Tähtsal koha kartul o Kaladest põhitoit: lõhe, heeringas, tursk, paltu, kammelja, makrell, saida Ajalooline roog o Rakfisk o Sarnaneb Rootsi surströmminguga o Tooraine: forell o Rakfiski festival Aitäh kuulamast.
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ...
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. ...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
Evolutsiooniteooria kujunemisest · Füüsikaline · Keemiline · Bioloogiline · Sotsiaalne Georges Cuvier (1769-1832) paleontoloog, katastrofismiteooria Paleontoloogia on teadus väljasurnud organismidest 1. Mida sügavamad maapõue kihid, seda erinevamad kivistised. 2. Kuid arvas siiski, et liigid on loodud muutumatutena Eesti paas on tekkinud 500 000 000 380 000 000 aastat tagasi! Milliste loomade kivistisi siit võib leida? Milliste taimede? Suure kanjoni kivimikihte saab lugeda kuni 2 miljardi aasta vanuseni Jean-Baptiste de Lamarck 1. Elu korduv isetärkamine 2. Täiustumistung "Zooloogia filosoofia" 1809.a. 3. Elu jooksul omandatud muutused päranduvad Karl Ernst von Baer (1792-1876) Koostas esimese evolutsioonipuu. Embrüonaalne areng on erinevatel loomadel sarnane!? Charles...
Laadoga järv Stella Salu 8.Klass T ilsi Põhikool Asukoht Iseloomulikud tunnused Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi. Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets. Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltsi Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem. Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Pasa ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km². Kliima Kliima Laadoga piirkonnas on mõõdukalt külm. Keskmine aastane sademete hulk on 610 mm. Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m. Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Asub okasmetsa...
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, ...
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, Taimestik puudub, antarktiline ümbruses puuduvad vaal, pingviin, kotik, esinevad samblikud plankton Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud Euraasia polaarrebane, kanarbik, kukemari põhjaosas lumekakk, polaarhunt vaevakask Okasmets Parasvööde Parasvöötme Leetmullad Pruunkaru, hunt, põder, Mänd, kuusk, leh...
Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise kar...
Jää ja külmakõrbed . Arktika Antarktika Asend: Põhjapolaarjoonest põhjas, Lõunapolaarjoones lõunas, asub maailma 909 90* põhjaliust. Mandrit pole, on Põhja-Jäämeri. külmapoolusel, kuni -89,2 kraadi. Manner olemas. Vesi+manner = Maailmajagu. Kliima: karm, temperatuur alla 0 kraadi. Sama . Igilumi ja jää: lumi ja jää mis ei sula ära. Sama . Jää on 2-4 km paks. Jää on 2 meetrit . Gröönimaal on ka mandrijää. Polaaröö ja päev: 6 kuud kestab. Maa keerleb ümber oma telje ja tiirleb ümber Päikese . Tuul: on väga tugev( 70m/s) sest seal pole metsa. Sademete hulk väike 200 mm aastas . Temperatuur talvel: -50*, suvel rannikul 0* -70*, suvel -30* kuni -35* rannikul 0* Gröönimaal -10* Elavad: Jääkarud. , grööni hüljes. Loomastik Keiserpingviinid . Väga liigivaene. Loomad toituvad merean...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me,lumesõ TEHA. ...
Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Sel...
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
SÜNNIPÄEVA VIKTORIIN Koostas: Raine Siimuste 2016 1. Millisel peal ei kasva juukseid? 2. Milline kõrv ei kuule? 3.Miks on inimesel käed ? 4. Millised on 3 kolmetähelist kodunärilist? 5. Mitu hernest läheb hernesupi sisse? 6.Mida mõtleb elevant, kui püherdab jahus? 7.Mis on Heimar Lengil lühike, Arnold Schwarzeneggeril pikk, paavstil on ka,aga ta ei kasuta seda? ? 8. Mis laul on ja kes laulab Vali üks aastaaeg neljast ja kirjuta selle kohta samamoodi nagu on näide TALV KEVAD SUVI SÜGIS Näide TALV ILM Lumi,vihm , tuul,tuisk, päike jne MIDA Lumemem SAAB me...
Karge meri August Gailit Tegelased: *Neemi Anders (Andersite peretütar) *peremees Peeren Anders *Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) *peremees ja poe kaasomanik Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund *reeder Toora Jookus *halastajaõde Eljen Karre *halastajaõe kasulaps Peeter *Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm *postivedaja Tehve Lamm *postivedaja naine *professor Amadeus Lokk *Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg, veel üks tütar, tütar Eero Kuiguga *pastor Joosep Lund *pastori tütar Kelli Lund *vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid *pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema *Teo Praakel *Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) ...
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel 19) Katrina Ruhve, Matt Ruhve pruut ja naine (suurelt maalt, arvatavasti Raudmaa kihelkonnast) 20) peremees Matt Ruhve 21) leitnant Andrus Sauvere 22) küla...
Seas around Ireland Ly Ridala 2011 Vocabulary v Shipping goods - kaubavedu v Separates -eraldab v Channel -kanal v Equator ekvaator v Radioactively contaminated radioaktiivsust sisaldav v Economic importance majanduslik tähtsus v Wind power- tuuleenergia v Main way peamine tee v Divides- jagab Vocabulary v Seal- hüljes v Area- ala v Channel- kanal v Connected- ühendatud v Cod- tursk v Haddock-kilttursk v Hake- heik v Herring- heeringas v Mackerel- makrell Basic Information Seas around Ireland are: v The Irish Sea v The Atlantic Ocean v The Celtic Sea The Irish Sea v Separates the islands of Ireland and Great Britain v St George's Channel and the North Channel v Whales and dolphins v Radioactively contaminated sea ...
Venemaa Üldinfo ● Ametlik nimi-Venemaa Föderatsioon ● Pealinn-Moskva ● Pindala-17 098 246 km² ● Ametlik keel-vene keel ● Rahvaarv-143 657 134 ● Riigikord-Presidentaalne Vabariik ● President-Vladimir Putin ● Peaminister-Dimitri Medvedev ● Hümn-Venemaa Föderatsiooni hümn ● Rahaühik-Vene rubla(RUB) Asend ● Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola , Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega Kliima ● Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile,näiteks talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. ● Sademete aasta keskmine tase Venemaa Euroopa territooriumil on ligi 800 ...
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus.................
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- probleemid Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Arktiline, Pooluste ümbruses Mullad Jääkaru, morsk, hüljes, vaal, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, naftareostus antarktiline puuduvad pingviin, kotik, plankton esinevad samblikud polaarjaamad, karmid tingimused ei soodusta ...
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. ·...
Loodusvööndid Kliimavööde Asend Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus Keskkonna- Ivo Kruusamägi (näiteid loomadest) (nt. taimedest) probleemid Jäävöönd Arktiline, Pooluste Mullad Jääkaru, morsk, Taimestik puudub, Püsiv asustus puudub, Osooniaugud, antarktiline ümbruses puuduvad hüljes, vaal, pingviin, esinevad samblikud polaarjaamad, naftareostus kotik, plankton karmid tingimused ei soodusta ...
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsiol...
OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsa iseloomustavad tunnused: • kõige suurem loodusvöönd; • Noor loodusvöönd, mis on tekkinud 10 000 aasta jooksul pärast viimast jääaega. • enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC; • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti pal...
Hallhüljes Meie Läänemeres elavad kolm hülgeliiki on eeskujulikult jaotunud üle laia kohastumise skaala. Põhjapoolseim viigerhüljes on tõeline pagofiil ehk jäälemb, kes oma pojadki peidab jääväljadele kaevatud lumekoobastesse. Mere keskosa hallhüljes kuulub nõndanimetatud servaelupaikade liikide hulka, kes üldjuhul eelistavad kindlasti jääd, kuid saavad hakkama ka kuival maal. Lõunapoolseim, Eestisse pigem eksikülalisena sattuv randal on selline hüljes, kes on oma arengus jääväljadelt soojematesse oludesse tagasi pöördumas. Randali pojad nimelt sünnivad suvisel ajal rannale, kuid emaüsas on nad siiski arktilistele hüljestele omases valges titekarvas, mis enne sündi vahetub maastikuga paremini sobiva kirju kasuka vastu. Sugukond: Hülglased (Phocidae) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Populatsiooni suuruseks hinnati 2012. aastal kuni 28 000 isendit, Eesti vetes elab neist umbes viiendik. Täi...
Polaaralade loomad Melani Uibo 10.03.2014 Polaarmaastik Elu polaaraladel Maakera kõige külmemad paigad on põhjapoolus ja lõunapoolus. Kuigi seal on alati külm, lõikav tuul ja jäine vesi, kasvab seal taimi ning elab loomi, kes on kohastunud selle keskkonnaga. Enamustel loomadel on naha all rasva kiht või tihe karvastik (sulestik). Polaaralade suurimad loomad on jääkarud ja vaalad. Peale nende elutsevad seal valge jänes, jäärebane, põhjapõder, hunt ja lemmingud. Osa neist muutuvad talvel lumekarva-valgeks, mõnedel on läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on elusolendid. Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest, kelle karvastik on väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja ning suudab lumes väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, vee all. Täiskasvanud jääkaru kaalub umbes 700 kg, mis teeb tast suurima kis...
Eesti loomastik A variant 1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...
Organismide koostis 1. Peamised keemilised elemendid ja nende tähtsus O kõigis bimolekulides, kindlustab hingamise H biomolekulides, määrab pH, osaleb vesiniksidemete moodustamisel C tähtsaim element organismides, biomolekulides, CO2s, oluline taimedele, hingamise ja käärimise jääksaadus Ca luudes, hammastes, osaleb vere hüübimises, kindlustab lihaste töö Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesand...
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Betti Alver Sündinud 1906 Jõgeval Elisabet Alverina. Suri 1989 Tartus. Abiellunud Heiti Talviku ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu ülikoolis, kus ta lõpetas õpingud. Hakkas vabakutseliseks kirjanikusks. Ei kohanenud kunagi Tartuga ja igatses kodu. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum, kus on mälestuspark ja -märk. Betti alustas romaanidega ja läks hiljem värssidele üle. Heiti Talviku pruunis nah...
Kihnu kool Hüljes Kihnu kultuuris Uurimustöö Maariel Mätas 8. klass Juhendaja: Hille Ojala Kihnu 2015 2 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………………………3 1. Millised näevad hülged välja? ……………………………………..………………….4 2. Kuidas hülgeliha saadi? …….........................................................................................5 3. Hülgeliha ……………………………………………….…………………………...…6 4. Hülgepüügi õnnetused ………………….……….…………………………………..7-9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………………………10 Kasutatud allikad ……………………………………………………………………………..11 Pildid ...
HÜLGED PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. ...
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, Indi...
Ohualtid loomad Punane nimestik ehk punane nimistu (inglise keeles Red List), trükitud kujul ka punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Ülemaailmselt ohustatud liikide andmebaasi haldab Maailma Looduskaitseliit (IUCN) põhjaliku loeteluna maailma taime-, looma- ja seeneliikide (sh mõnede liigisiseste taksonite) globaalsest kaitseseisundist. Lisaks kaitseseisundi määratlusele on mõnede liikide puhul lisatud ka andmed taksoni leviku, bioloogia jne kohta. Esimene Eesti Punane Raamat sai valmis 1979 ja oli ametlikuks kasutamiseks mõeldud andmebaas (neljas eksemplaris koostatud lahtistele värvilistele lehtedele kirjutatud andmestik). Sellest anti 1982 välja illustreeritud raamat. Tahaksin kirjeldada ko...
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik taigavööndis põhjas tundrani/metsatundrani lõunas stepini/kõrbeni eristatakse 8-9 alaliiki (erine...
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas). Kuna Taani väinad on kitsad ja madalad, siis saab Läänemeri soolast ja seega raskemat ookeanivett vähe. Selle tulemusena toimub veevahetus väga aeglaselt. Vaid tugevate ja kestvate läänetormide ajal jõuab Läänemerre suurem kogus...
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
12. klassi teooriaküsimused 1. Kes on kaasaegsete olümpiamängude idee autor ning kus ja millal toimusid esimesed olümpiamängud? Kaasaegsete olümpiamängude idee autor on Pierre de Coubertin. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid Ateenas 1896. aastal. 2. Kes oli esimene eestlane, kes võitis esimese olümpiamedali ja mis alal? Esimene eestlane, kes võitis olümpiamedali, oli Martin Klein. Ta võitis Stockholmis 1912 hõbemedali kreeka-rooma maadluses. 3. Mis on EOK ja kes on praegu selle organisatsiooni esimees? EOK on Eesti Olümpiakomitee. Selle praegune esimees on Mart siimann. 4. Kas Eestis on toimunud olümpiamänge, millal ja kus? Eestis, Tallinnas toimus 1980. aastal Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. 5. Millal ja kus osalesid eestlased taasiseseisva võistkonnana olümpiamängudel? 1992 Albetville 6. Mis on olümpialiikumise eesmärgid: - anda panus rahumeelse ja parema maail...
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
