POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled ...
Signe Vois Grappa Mis on grappa? Itaalia viinamarjabrändi Kange jook Trendijook grappa Itaalia rahvusjook Grappa- Puskar Noor kvaliteet Enne pudeldamist lahjendatakse 40 kraadini Destilleeritakse üks kord Aroom meenutab nahka Värvus Igasugu maistega grappasi Kehv kvaliteet Tipp- grappa Võrreldamatu teiste grappadega Vintage grappad Pehme Aprikoosiarmoomi ja maitsega Ei ekspordita Valmistamine Ühest või mitmest viinamarjasordist Sort märgitakse pudelile Vähemalt 85% Nõuab head ettekujutust Pole nautimiseks Valmistada saab teisi jooke Serveerimine Toatemperatuuril Klaas väike, kitsa kaela ja tulbikujulise põhjaga Nooremad grappasi serveeritakse jahutatult Liköörid-alati jahutatult Sobivad hästi kohvi kõrvale Kust saab? Eestis tuntakse grappasid vähe Itaalia tootjate Jacopo Poli ja Cesari grappad Lõuna-Aafrika Giorgio Dalla Cia Meerlusti Kõrge hind- usaldusväärne garantii Külmarohi Euroopas hakati destilleerima 15...
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39. Pikendusjuhe, parabaan 40. Kipsiriiv 41. Käepide (väike, keskmine, suur) 42. Relak...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal...
Tartu kutsehariduskeskus Iseseisev töö Müüritööd Tartu 2009 Krohvimine Aluspind peab olema stabiilne, kuiv, puhas ning mitte külmunud. Enne krohvimistööde alustamist tuleb aluspinnalt eemaldada lahtised osakesed, värvijäänused ja tolm. Teraselemendid tuleb eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Vajalikud tööriistad: Kellu Rihtlatt Mördi amber Hõõruti Krohvimise järjekord Krihvimist alustatakse laest ja tullakse krohvimise käigus ülevalt allapoole. Pärast karniiside tõmbamist ja nurkade krohvimist kantakse lakke ja nurkadesse koos seinte ülemise osaga viimistluskiht ning hõõrutakse siledaks. Siis viimistletakse aknaavade ja piidvahede ülemised osad. Koristatakse töölavad ja töö jätkub seinte alumiste osade krohvimisega. Kui karniise ei ole, viimistletakse kohe lagi puhtalt. Algul kaetakse kogu krohvitav pind sisseviskekihiga 2-5 m...
PESUMASIN R O O S I N ATA L I N Õ G I S T O 9A KUIDAS KÕIK ALGAS • Päris alguses ei kasutatud kehakatete puhastamiseks vett, vaid need peksti vastu kive pehmeks ning hõõruti liivaga. • Teada on ka meremeeste pesemisviis- suurde kotti pandud musti riideid veeti laeva taga, et soolane vesi riietelt suurema mustuse eemaldaks. • Hiljem hakati kasutama 1797.aastal leiutatud pesulauda, millel nühiti riideid puhtaks. • Kuni 19.sajandini pesti pesu käsitsti. TEE TÄNAPÄEVA PESUMASINANI • Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloog...
Sammaltaimed Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad vegetatiivselt ka sigikehakeste abil. Viimane on eriti iseloomulik maksasammaldele. Rohelised läätsekujulised sigikehakesed arenevad nende talluse pealispinnal paiknevates erilistes moodustistes sigikehakeste mahutites. Maksasammalde tallusel (gametofüüdil) areneb viljastunud munarakust lühikese jalaga eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed. Soodsatesse kasvutingimustesse sattudes arenevad neist uued tallusjad gametofüüdid. Lehtsammalde väikesed üherakulised eosed küpsevad eoskupras, mis on harjase abil kinnitunud emastaime (gametofüüdi) latva. Eoskupar koos harjakesega on sporofüüt, mis areneb viljastunud munarakust. Soodsates tingimustes eos idaneb ning moodustub eelniit. Eelniit kinnitub mulda risoididega. Mõne aja möödudes moodustuvad eelnii...
EESTI LOODUSLIKUD PÜHAPAIGAD Kristina Markii MIS ON PÜHAPAIK Eestis leidub sadu põliseid hiiekohti ja tuhandeid kive, allikaid, puid, saari ja muid looduslikke kohti. Me nimetame neid looduslikeks pühapaikadeks. Need pühapaigad on loodus loonud. Inimene üksnes hoiab ja kasutab neid ettevaatlikult. Rahvapärimuse põhjal on looduslikud pühapaigad pälvinud meie kui põlise loodusrahva sügavat ja sooja poolehoidu ning austust. Püha tähistab midagi erilist, haruldast, väärtuslikku, salapärast, vägevat ja ühtlasi ohtlikku. Püha paiga ja ajaga on sageli seotud jumalad, haldjad ja esivanemad. PÜHAD JÄRVED Maarahvas on väheseid rahvaid maailmas, kelle pärimuses on järved rännanud. Ja mõnigi sellistest järvedest on püha. Eestis on teada kümmekond Pühajärve. Virumaal asuv Mustjärv ehk Pühajärv lendas oma praegusele kohale mõne kilomeetri kauguselt. Põltsamaa lähedal Lustiveres asunud kalarikas Pühajärv lendas aga teadmata ...
Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev kohanimi Nasva) sahkamine- maa kündmine Lember – remmelgas (pajuliik) P...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus Plaatimis materjalid ja töövahendid Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2011 Sisukord: 1.a) Plaatimis tööriistad.........................................................................................1 b) Plaatimis materjalid........................................................................................1 2.a) Plaatimiseks ettevalmistus tööriistad..............................................................2 b) Plaatmiseks ettevalmistus materjalid.............................................................2 1) Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja vahendid: 1. a) segukamm segu kantakse seinale ja põrandale sileda poolega, siis kammitakse segu segukammi hambulise servuga läbi. 2. Vuugilabidas täidetakse vuugid vuugiseguga. 3. Vuugiristid ühelaiuste vuugivahede saavutamiseks. 4. Vuugin...
PÕLEMINE referaat Teostaja: Jaak Toompuu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 1 Tuli ja põlemine avastati meie eellaste poolt juba väga ammu. Eelajaloolisel ajal kaitses tuli loomade eest ja andis sooja ning valgust. Hiljem hakati tule abil ka toitu valmistama. Sest see tegi maitse paremaks. Tule saamiseks kasutati välgust süüdatud puid või laavat, arenedes hakati tuld hoidma ja lõpuks ka ise saama. Tule saamiseks hõõruti puutükke üksteise vastu või löödi kive kokku . Tänu tulele said inimesed liikuda jahedamatesse kohtadesse ja seal elus püsida. Tule abil sai valmistada savist keraamilisi esemeid, hiljem ka metalli sulatada ja kuju muuta et teha relvasid ja tööriistu. Inimestel tekkis järjest suurem vajadus kasutada tuld valguseks. Eestis kasutati kuni 19.saj. Keskpaigani pirdusid, kuid Egiptuses kasutati juba väga ammu õlilampe. Pärast optiliste läätsede leiutamist ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lubikrohv Referaat Vana-Võidu 2009 SISSEJUHATUS Lubikrohvi võib kasutada nii sise- kui välistingimustes. Enamus vanu paekivi- ja tellisseinu on krohvitud lubikrohviga. Lubjal ja liival põhinev helehalli tooniga krohvisegu on Eestis kasutatud juba sadu aastaid. Lubikrohvi võib kasutada ka niisketes ruumides, kuid päris veekindel see krohv siiski ei ole, seepärast näiteks vannitoapõrandad on soovitav katta plaatidega, kraanikausside pealispind tadelaktiga ( looduslik veekindel krohvisegu ). Kõige tavalisem lubikrohvi segu on vahekorras 1:3. Välistingimustes sobib kõige paremini traditsiooniline lubikrohv. Sisetingimustes sobib kõige paremini nn lubikrohv restaureerimistöödele. Lubjamört ja lubjavärv kivistuvad õhus oleva süsihappegaasi toimel. Lõplikult kivistunud lubjarikas krohv imab endasse hästi vett, see jaotub üht...
Kuressaare Gümnaasium Saun, ait ja suvekoda Koostaja: Kati Õige 11e klass Kuressaare, 2009 SAUN oli enamikes peredes ning suurus olenes jõukusest suurtes taludes sauna juures kamber, mis oli eluruumiks sulasele või päevalisele(saunarahvas) ehitati teistest hoonetest eemale veekogu ligidale seinad tehti kuusest või männist saunaruum väike, umbes 3*4 meetrit, muldpõrandaga või õhukese kruusakorraga kaetud põrandaga puupulgad pandi nagideks ja pingud seina ääres istumiseks saunas olid kibud, suuremat kasutati külma vee tõstmiseks ning väiksemat leili viskamiseks suvel käidi saunas iga nädal, talvel üle nädala sauna küttis tavaliselt perenaine saunaskäik mida punasem oli keris, seda puhtam ja magusam sai saunaleil sauna astuti kiirest, pärast leili tagasi aeglaselt talu teenijad käisid koos ...
Maailmakirjandus Sissejuhatus: rituaalist ja sõnamaagiast antiikkirjanduseni Vanimad tekstid · Vanimad raamatud (selle sõna üldisemas tähenduses) olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekstid. Sumeri kiilkirjas tahvlid · Vanimaid kiilkirjas savitahvleid on säilinud Sumeri riigi ajast. · Nende vanuseks hinnatakse umbes 7000 aastat, võib-olla enamgi. · Kiilkiri vajutati või suruti pehmesse savisse metallist või bambusroost krihvliga, mida kirjutamise ajal hoiti rusikas. Gilgames · Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on akkadi eepose "Gilgames" nimikangelane. · Lood Gilgamesist said alguse umbes 2000 a eKr. Varaseimad kirjapanekud pärinevad u 1800 a eKr. · Seda nn Vana-Babüloonia (akkadi) eepost peetakse vanimaks kirjapandud eeposeks üldse. · Gilgamesi elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki ...
Aeroc ehitusmaterjalid Referaat 1.Firmast Aeroc AS on välja kasvanud Eesti erakapitalil põhinevast ettevõtete grupist. See on edukalt tegutsenud mitmes ehitusmaterjalitööstuse valdkonnas- seadmete ja tehnoloogia projekteerimises, lubjatootmises ning poorbetoontoodete vahendusmüügis. 1995. aastal alustas Aeroc AS Kivilõvi Inseneribürooga Soomes valmistatavate Siporex-poorbetoontoodete maaletoomisega Eestis ning alates 1997. aastast on nad paralleelselt olnud ka Peterburi lähistel Saksa Hebel- tehnoloogial töötava poorbetoontoodete tehase ainuesindajaks Eestis. Nendest aastatest on nad kasutanud poorbetoontoodetest majakarbi komplekssüsteemi üle 150 eramu peal. Alatest 2002. aasta kevad-suvest on Aeroc`i tooted saadaval Eesti kõigis suuremates ehitusmaterjalide kauplustes. Lisaks Eestile müüvad nad mõnd toodet ka Läti- ja Sankt-Peterpurgi turul, üsna peagi alustatakse turustamist ka Soomes. Aeroc`i too...
Elu kui suur näitejuht ,,Ta on visanud kõrvale lava kõik parukad, grimmid ja võltshabemed, et saada eneseks. Muidugi ta hõõruti siledaks, kuid kas lihvimisega pole kadunud ka osa temast enesest?" Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu tahumata kivi, kuid kas see on üldse vajalik. Kas me ei peida või lausa hävita sellega ära tõelise enese? Edurikkalt lahenenud näitemängud, mida elu on meile pakkunud, on ülivajaliku tähtsusega selleks, et upitada meid edasi pürgima. Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid. Kord pärjas elu teda imepäraste näitetükkidega, kus ta hiilgas ning sai püstipäi edasi astuda, kord jälleg...
Mulgimaa Tutvustus Mulgimaa ulatub läbi Viljandi-, Pärnu- ja Valgamaa alade. Mulgimaa on kultuuriajaloolineline piirkond Lõuna-Eestis, mis koosneb viiest endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks....
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: 2.5 ja 1.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE ja LIPIIDIDE REAKTSIOONID Õpperühm: Töö teostaja: YAGB22 MIHKEL HEINMAA Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: MALLE KREEN 15/03/2010 29/03/2010 2.3 arvest. 1.3 parandada. M.K. 28.03. KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Arvest 28.03. M. K. ...
Eesti rahvustoidud 1.Kuni 19.sajadini oli talurahvaelatustase väga madal ja igapäevane toit vilets ja kasin. 2.Päeva peamiseks söögikorraks oli õhtusöök,milleks keedeti suppi või putru.Toit oli võrdlemisi ühekülgne.Kõige tavalisem toidukord nädala toidukordades oli kas hommikul või õhtul tanguleem. 3.Enam levinud toidumenüü nädalasees oli piimasupp, kört,leib silk,hapupiim. 20 sajandil hakati sööma kartult,liha,kastet ja suppi. 4.Pruukosti söödi tavalistele söögikordadele lisaks jüripäevast kuni rukkilõikuseni varahommikuni. *Oli olemas selline komme, mida pidi järgima!!! Alates jüripäevast saati ei tohtinud hommikul toast söömata väljuda, sest arvatavasti võis linnulaulu, eriti käo kukkumise kuulmine tuua majja õnnetuse- linnupette söömiseks. 5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõiga...
Rõngu Keskkool Referaat Egiptuse mood ja ilu Keiu Kruuse 10. klass 2010 Sisukord 1) Sisukord 2) Sissejuhatus 3) Egiptus parfüümide häll 4) Keha hooldamine 5) Ilu ja kosmeetika 6) Ilu ja kosmeetika 7) Ravitsemine ja maagia 8) Ehted ja kaunistused 9) Soengud ja peakatted 10) Soengud ja peakatted 11) Riietumine 12) Riietumine 13) Jalanõud 14) Huvitavat 15) Kokkuvõte 16) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Keha koorimine, depilatsioon, kortsudevastane kreem, võitlemine venitusarmide, halva hingeõhu ning higilõhna vastu ja palju muud. Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset. Varaseimad teated kosmeetikumidest päri...
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne. Jevgeni Onegin Ta oli hästi valvas ja ta oli tark, tundis majandust. Ta suutis võluda naisi oma sarmiga, ning tal oli vaba hoiak. Vladimir Lenski Noor ja sirge, täis kirge. Ta oli ka armas ja truu ning nägi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 1. Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. 2.Töö käik 2.1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi esialgne mass: 45g, kipsi jääk sõelale: 5g. Peensus p = 5 / 45 * 100 = 11,1 % 2.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine (Tabel 1) Segati teatud veesisaldusega kipsitaigen, see asetati silidris...
GRAPPA Grappa on itaalia viimarjabrändi, alkohoolne jook, mida valmistatakse viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja kääritise destilleerimisel. Grappa on tüüpiliselt viinamarja mahla väljapressimisel järel jäävate viinamarjakestade kogumis oleva magusainete destilleerimisel saadav kange jook. Trendijook grappa on alguse saanud tavalisest talupojapuskarist ja inimlikust soovist pigistada välja viimast kõigest, millest pigistada annab. Grappa on Itaalia rahvusjook, mida saadakse viinamarja pressimise jääkidest. Samalaadset kanget alkoholi valmistatakse kõikides maades, kus kasvab viinamari. Nii näiteks destilleeritakse Prantsusmaal jooki nimega marc, Ungaris on taoliseks joogiks palinca, Gruusias tata. Grappa on sisuliselt puskar, mis destilleeritakse veini kääritamise kõrvalproduktist viinamarja kestadest, milles on veel alkoholi. Inimene ei lase ju millelgi raisku minna, millest annab kraadi välja keerutada.V...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 2 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Kipssideainete katsetamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: T.Tuisk Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Töö eesmärk: Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. Leitud tulemuste põhjal on võimalik iseloomustada materjali ja selle omadusi. Katese metoodika. 1. Jahvatuspeensuse määramine Õppejõu poolt öeldud andmete põhjal leiti kipsi jahvatuspeensus. Kipsi jahvutuspeenus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 2, avaga 0,2 x 0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,005 g materjali. Jahvatuspeensust väljendab sõelale jäänud materjali hulk (%-des) sõelumiseks võetud esialgsest massist. Kipsi...
2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid, mis absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ning on seetõttu täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Keemilise ehituse pooleks klassifitseeritakse karotenoide kui tetraterpenoide (40 süsiniku aatomit). Karotenoidide kaks põhigruppi on: Karoteenid koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust, ei sisalda hapnikku (-, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllid sisaldavad hapnikku (luteiin, zeaksantiin jne) Taimedes on karotenoididel ka kaitsefunktsioon nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks (eelühendiks). Enamus toiduga seedekulg...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõ...
Kordamisküsimused. Käsimasinad ja viimistlustööde seadmed. 1. Käsimasinate otstarve, määratlus ja nendele esitatavad nõuded. Käsimasinate otstarve on elektri- ja kommunikatsioonivõrkude installatsiooni, sooja- ja veevarustuse paigaldamise ning välis- ja siseviimistlustööde kiirendamine käsitsitöö masintööga asendamise teel. Määratlus: Käsimasinaiks nim sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootori jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele. Esitatavad nõuded – väike mass ja portatiivsus; töökindlad, vastupidavad ja ohutud; madal müra- ja vibratsiooni tase; peavad omama mugavaid käepidemeid ja sisse-välja lülitamise seadmeid; peavad olema meeldiva välimusega. 2. Käsimasinate liigitus. a) kasutusvaldkond – amatöör-; profi-; mikro-; aia ja maastiku kujundus b) kasutatav energia liik – elektrilised, pneumaatilised, hüdraulilised, motoriseeritud, püssirohu ...
Karina Vassiljeva 12.a klass TÄTOVEERIMINE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Anne Kato Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................1 1.Ajalugu............................................................................................................2 1.1.Aasia.............................................................................................................2 1.2.Euroopa........................................................................................................2 1.3.Materjal........................................................................................................3 1.4.Tätoveerimise põhjused...............................................................................3 1.5. Tähendus ja sümboolika..........................................................................3-4 1....
Eesti kulinaaria ajalugu Tinglikult võib Eesti toiduvalmistamise traditsioonid jagada kaheks: põllumajanduslikuks ja mereäärseks. Eesti pinnas on küllaltki kivine ja raskesti haritav, mis nõuab põllumeestelt suurt vaeva. Kliima on mereline. See soodustas meie köögi arenemist väga toitvaks ja kaloririkkaks - inimestel oli vaja koguda jõudu ja energiat. Rääkides mõjudest, valitseb Eestis skandinaavia köök ja kultuur, mis tähendab, et rohkem süüakse kala ja sealiha.On huvitav märkida, et erinevalt teistest Baltimaadest kasutati Eestis ka küüslauku. Muidugi erines vana ja erilisi traditsioone omava Tallinna köök teiste Eesti regioonide köökidest. Esmajärjekorras seepärast, et Tallinn oli Hansalinn. Laevadega tuli mitte ainult kaup, vaid ka uued kombed ja tundmatud toidud.Näiteks ilmus martsipan Eestisse tunduvalt varem kui Lätisse või Leetu.On huvitav, et tänapäeval tegeletakse Eestis sajanditaguste retseptide otsimisega ja on restorane, mi...
EESTI RAHVUSKÖÖK Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi. Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne. Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-, kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha, kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu savikausse ning k...
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................1 1.Tungaltera perekond.................................................................................................................2 2.Tunglatera.................................................................................................................................2 3.Harilik tungaltera.....................................................................................................................2 4.Tungaltera esinemine...............................................................................................................3 5.Tungalteramürgistus- ergotism.....................................................................................
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.1. AJALUGU...........................................................................................................................3 2. HAMBAPASTADE LIIGID...................................................................................................7 2.1 Laste hambapastad............................................................................................................7 2.2 Fluoriide sisaldavad hambapastad.....................................................................................7 2.3 Hambakatu ja -kivi teket vähendavad hambapastad.........................................................7 2.4 Multiomadustega h...
4.9. OLÜMPIAMÄNGUD 4.9.1. MÄNGUDE AJALOOST Antiik-Kreeka kultuuri omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1169 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Spordimänge korraldati ka mujal Kreekas: Delfis Püütiamängud (võitjat autasustati loorberipärjaga), Korintoses Korintose mängud (õlipuuoks), kuid kusagil ei saavutanud nad sellist tähendust kui Olümpias, kus võitjad krooniti õlipuuokstest pärjaga. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e.m.a. kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776. aastat e.m.a....
Kool Klass Nimi Relvad läbi aegade Referaat TALLINN 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Eelajalooline ajastu.............................................................................................................. 5 Antiik ajastu.........................................................................................................................8 Keskaeg................................................................................................................................9 Varajane modernism.......................................................................................................... 10 Tööstus ajastu.....................................................................................................................11 Modernism.....................
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Ole...
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltape...
NAHAST RÕIVAESEMED. NAHAST TARBEESEMED. Referaat aines Rahvakunsti alused Sisukord SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 NAHAST RÕIVAESEMED.....................................................................................................3 Muinasaeg ..............................................................................................................................3 Tsunftiaeg Tallinnas XIV XIX sajand ................................................................................ 3 Talurahvakasukad................................................................................................................... 6 Mõned nahast rõivaesemete leiud e-kultuuripärandi portaalist.......
I pilet 1. Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord: A) Kruvipead kontrollida B) Teipida nurgad (sisenurgad, välisnurgad) (metallvõrk, paber) C) Pahteldus D) Kipsipahtlid: Kipsiloite, LR, VH. kasutakse sellepärast, et kahanevad vähem, paremini lihvitavad sest on peen pahtlid. E) Lihvimine. Kasutada 100-120liivakat. F) Kruntimine, vajadusel veel lihvida. 2. Töökoha korraldamise põhimõtted a) Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse. 3. Vajalikud töövahendid A) Pahtlilabidad, loodid, pahtlipang, segisti, lihvimistald, rullid 4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata lai...
Tee - ajalugu, ränne, traditsioonid Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tee ajalugu ja ränne............................................................................................... 4 Tee sordid ja tootmine............................................................................................ 5 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa........................................................................7 Teejoomise traditsioonid: India............................................................................... 7 Teejoomise traditsioonid: Hiina............................................................................... 8 Teejoomise traditsioonid: Venemaa..........................................................................
Ülevaade Eestis müüdavatest dekoratiivviimistluse toodetest Struktuurvärv Struktuurvärvi kasutatakse peamiselt seinte ja fassaadide viimistlemisel, kuna annab pinnale soovitud välimuse, kõrvaldades samaaegselt pinna ebatasasused ja väikesed defektid. Samas loob ta kordumatu kujunduse ja dekoratiivsed efektid. Struktuurvärve on kahte tüüpi: ühed on sellised, mida iga kasutaja saab ise kokku segada, teised on sellised, mis on kohe kasutusvalmis. Olemuselt on nad värvid nagu värvid ikka, kuid erinevus tavavärvidest seisneb nende koostises. Nimelt on struktuurvärvide koostises suuremad terakesed ehk täiteaine osakesed. Just nende terade suurusest sõltub hilisem tekstuuri kõrgus ja teravus. Seda, et struktuur on teistsugune, on näha ka silmaga, sest mida suuremad on terad, seda paksem on värv ja krobelisem lõpptulemus. Ainsaks puuduseks struktuurvärvil võib tunduda tema üsna kõrge hind. Aga teda kantakse pinnale vaid üks kiht ja värvi ku...
Eksamipilet Nr.1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillide...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat...
( KOOL ) ( NIMI ) PARFÜÜMID Referaat Juhendaja: ( JUHENDAJA NIMI ) TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused...
Tallinna 21. Kool Haarem Looritagune maailm Alev Lytle Croutier Tallinn 2011 Suur haarem Sõna haarem tuleneb araabia sõnast haram, mis tähendab ''seadusevastane'', ''kaitstud'' või ''keelatud''. Ilmalikus tähenduses viitab haarem ülejäänud ruumidest eraldatud majaosale, mille puutumatust hoolega kaitstakse. Haarem tähendab veel ''õndsuse koda'', kus lausa jumalakartlikult tunnistatakse ainult peremehe seksuaalseid huvisid, kuhu naine on suletud nagu kloostri müüride vahele, jäädes pühaks ja puutumatuks kõigile peale ühe mehe, kes valitseb kogu tema elu üle. Haarem, see rangelt eraldatud naiste maailm, on paljude traditsioonide põimumise tulemus. Naine sümboliseerib kirge, mees arukust. Sumeri, Egiptuse ja Kreeka tsivilisatsioonides oli naistel vaimuelus vägagi su...
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt k...
EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Erinevate aluspindade ettevalmistamine krohvimiseks. Enne krohvimistööde algust peab ruum olema ette valmistatud - üleliigsed asjad ruumist eemaldatud, mittekrohvitavad pinnad kaetakse kinni (aknad, uksed, plekkdetailid). Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite lii...
Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud m...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ÜLDEHITUS Virko Mägi AEROC, MAXIT Referaat Pärnu 2007 AEROC AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas piisav tugevus ka mitmekordsete hoonete kandeseinte ehitamiseks. Kõrgekvaliteedili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
