Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja...
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Missuguse...
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele... · Avardavad hääle ulatust nii üles kui ka alla poole. · Arendavad hääle tugevust ja kanduvust. · Kujundava...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Saarte Hääle veebiväljaande läbipaistvus Analüüs Autorid: Kaspar Erik Lind, Tiina Nõmm, Moona-Liisa Mänd, Eeva Lauk, Kermo Küün Juhendaja: Marten Juurik Eriala: Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Õppeaasta: 2015/2016 Tartu Ülikool 2015 Eesti meediaväljaande läbipaistvuse analüüs on oktoobrikuu Saarte Hääle veebiväljaande põhjal koostatud. Analüüsi käigus tuuakse välja vastava meediaväljaande valiku põhjendus, läbipaistvuse uurimiseks koostatud analüüsiskeem ning põhjendatakse, miks on koostamisel valitud just konkreetsed kateg...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi. ...
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9.Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz-laulu? tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppi...
Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? Hääleulatuse omaduse järgi Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laul...
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise ...
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus. Mikiveri kehalise ...
Tartu Ülikool KEERULISTE MUSTRITE ÄRATUNDMINE Referaat-essee Tartu 2009 OSKUS KESKKONNAS OLULISI ELEMENTE ERISTADA Kuidas aju tunneb keskkonnas erinevaid mustreid ära? Tegu on tähtsa, kuid keerulise neuroteaduse valdkonna küsimusega. Vastus küsimusele aitaks kaasa tehnoloogia nagu iseseisvate robotite või tuvastusprogrammide arengule. Tänapäeval on sellise tehnika väljatöötamisega algust tehtud, kuid hetkesed tehissüsteemid pole võrreldavad inimeste võimetega. Oskus erinevaid kujutisi keskkonnast eristada on äärmiselt oluline organismi ellujäämise seisukohalt. Tegu on vajaliku võimega, mille abil elusolend täidab mitmeid eluks vajalike toiminguid. Ka pealtnäha lihtsad loomad kasutavad eelnimetatud oskust näiteks mesilased suudavad väliselt eristada erinevaid taimi. Kui teadus oleks võimeline täielikult mõistma elusorganismi äratundmise oskust, looks selline avastus tee uutele tehnika...
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad Madalam hääl Kiiremad võnked Kõrgem hääl Missugused muutused toimuvad häältepaeltega häälemurde perioodil? Häälemurde perioodil häälepaelte mõõtmed suurenevad ning kõrikõhrede ja kõrimiskula...
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr ...
HÄÄL Aktiivne suhtlemine inimeste vahel toimub kõneldes, selleks kasutame häält. Hääleorgan on kui muusikainstrument, mille kõrgus, tugevus ja tämber e kõlavarjundid on iga inimese puhul kordumatud, Hääle abil on võimalik edastada informatsiooni, aga ka väljendada emotsioone ja meeleolusid. Laulmine e. vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadk...
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: OT: Hääle kiirus Töö ülesanne: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Katse nr. ,Hz , cm , cm , cm , m
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 20 TO: HÄÄLE KIIRUS Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine õhus heligeneraator, telefon, mikrofon, ostsilloskoop, Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja r...
E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsust...
Hääle kiirus KK vastused 1. Ristlaine-laine, kus keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad ainult tahkes aines, sest ristlaine tekib ainult niisugustes keskkondades, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile. Pikilaine-laine, kus keskkonnaosakeses võnguvad laine levimise sihis. Levivad nii vedelikus, gaasis kui ka tahkses aines. 2. Täisvõnge-aeg, mille jooksul keha liigub ühest äärmisest asendist teise ja siis jälle tagasi, nihe=0. Ühik 1s Lainepikkus-kaugus kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Ühik 1 m. Sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Ühikuks 1 Hz või s-1 . Periood-aeg, mil keha sooritab ühe täisvõnke. Ühik 1s 3. Faas-ehk võnkefaas on võnkeperioodi iseloomustav suurus, tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faasinihe-näitab, mitu faasi on möödas algfaasist. Algfaas-liikumise algus, n. harmoonilise võnkumise algfaas ...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...
Tallinna Õismäe Gümnaasium Lühifilm Loovtöö kaaskiri Karmen Kivi 7.c Juhendaja: Lee Kärner Tallinn 2014 Sissejuhatus Töö eesmärk on leida interneti leht kus on võimalik teha slaide ja lühifilme. Valisin selle teema, sest tihti on mul vaja teha slaide ja ei leia sobivaid programme ja lehti kus midagi sellist teha. Alustuseks oli vaja skripti mille põhjal üldse loovtöö teha. Internetis otsides leitsin ma palju huvitavaid näidendeid mis võiksid olla minu loovtöö lühifilmi teemaks. Paljude vahel valisin ma välja ,,Isevärki koolitund". Ma valisin selle, sest seda oli üsna lihtne esitada videona ja loovtöö on seotud kooliga siis on ka näidend nimega ,,Isevärki koolitund" seotud kooliga, sest see räägib klassist kus ei ole just kõige eeskujulikumad õpi...
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt. Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud: teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja...
1 OSAÜHING 1.1 Osaühing Asukoht on juhatuse või juhatust asendava organi asukoht. Tegevuskoht on püsiva ja kestva majandustegevuse koht või muu põhikirjalise tegevuse koht. Osaühingu organiteks on üldkoosolek ja juhatus, juhtorganiks juhatus või olemasolu korral ka nõukogu. Osaühingu organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Osaühingu kohustuste täitmise eest vastutab osaühing ise. Osanik ei vastuta kogu oma varaga, vaid ainult sissemakse ulatuses. Osanikele on antud õigus võtta vastu otsuseid ka nendes küsimustes, mis muidu kuuluvad juhatuse või nõukogu kompetentsi. 1.2 OÜ asutamine Osaühingu asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Lepingus märgitakse: · Osaühingu ärinimi, asukoht, aadress · Asutajate nimed ja elu- või asukohad · Osakapitali kavandatav suurus · Osade nimiväärtused ja arv, nende jaotus asutajate vahel · Kui palju tuleb osade eest tasuda ning tasumise kord ja aeg, koht · Mitte...
Malena Ernman Pamela Liimer 12c Kuulanud (ja ka vaadanud) ära kõik Malena Ernmani koduleheküljel üleval olnud videod, võin öelda, et ta hämmastas mind sügavalt. Meeletult laia hääleulatusega naisterahvas kõneles mitte ainult hääle vaid ka zestide ning näoilmetega. Kogu tema esitus oli sügav ning jõudis minu, kui vaatajani. Kõige enam võlus mind tema tämber, mis oli väga jõuline nii madalatel kui kõrgetel nootidel. Madalatel nootidel oli vokaal tume ja võimas, samas kõrgetel ei murdunud ta hääl kordagi-see sillerdasi heledate nootidena kergelt ja mänglevalt üha edasi. Ooperilauljana oli temas ka piisavalt "showlikkust", et esindada oma maad Eurovisioonil. Juba sellest võib järeldada, et zanritest suudab ta välja kanda nii särtsakamaid kabareelaule, võimsat operetti, kui ka aeglast ja võluvat jazz'i. Ka oma videotel esitas ta erinevatest zanritest lugusid, lauldes nad ...
Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Osavõtt valimistest õigus või kohustus Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad , kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides , sealhulgas Eestis , on tegemist just nimelt õiguse , mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia , Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selletegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valimistel osalejate arvu , sest selle seadusega sätestamine eeldaks, et määratakse karistused neile ,kes seadust rikuvad. Belgias näiteks ootab valimistelt kõrvalejääjat rahatrahv suuruses 500-1200 krooni ja see kajastub ka ilmekalt valimisaktiivsuses: 2009 aasta Europarlamendi valmistel andis oma hääle 90. 39 % valmisõiguslikest kodanikest. Kuid minu arvates on selline karistamine eetiliselt täiesti põhjendamatu . I...
LIINA KANARBIK RAKKE 2010 Barokiajastu armastas kõike kunstlikku: kummaliselt pügatud puid, travestiat, kastraatlauljaid. Viimaseid lausa jumaldati, kuid mitte ainult imelise hääle pärast, vaid huvi äratas ka nende ebamäärane seksuaalsus. Kastraatide kõrgaeg oli XVII ja XVIII sajandil Itaalias ning suurim neist oli Farinelli. Need vanemate rahaahnuse ja ühiskonna kaksikmoraali ohvrid hiilgasid õukondades, ooperilavadel ja kirikutes, kuid eluõhtu pidid veetma üksilduses. Kastraat on kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Kastraat võis olla sopran või alt. Kastraatide tipphetked olid 17. ja 18. sajandil. Kastraadid kadusid ooperilavalt 19. sajandi keskpaigas Arvatakse, et 17.-18. sajandil kastreeriti Itaalias 40005000 last, seda ka vanemate eestvõttel, kes pühendasid neid sel moel kirikule. http://www.youtube.com/watch?v=lc329gO http://www.youtube.com/watch? ...
1. Oma arvamusloos kirjutas Otto de Voogd sellest, et kas on võimalik, et Eesti riik teab oma kodanike ID-kaartide salajasi võtmeid. Vastuses sellele kirjatükile kirjeldas Agu Kivimägi, kuidas on tehniliselt lahendatud privaatvõtmete genereerimine. Kirjeldage miks ei saa riik (ega keegi eraisik) omada koopiat teie ID-kaardil olevast salajasest võtmest? Iga ID kaardil on kaks paari võtmeid- üks paar tuvastamiseks ja teine allkirjastamiseks. Igas paaris on üks võti avalik ja teine privaatne. Võtmed ei ole laetud ID kaardile, vaid kaart genereerib need ise. ID kaardi protsessor ja mälu on disainitud nii et privaatne võti ei lahkuks kunagi kaardilt. Kui on aeg kasutada võtit, siis andmed on saadetud kaardile ja manipuleeritud võtmega; kaart siis väljastab tulemuse. On palju kiipide tootjaid maailmas ja nad ei avalda randomiseeritud algoritme mida nad kasutavad. Riik ja eraisikud ei saa...
Aktisonäridevahelinelepingreguleerib: ühingutegevusalajaühingulühema- japikemaajalisieesmärke; juhtorganitemoodustamisekorda; väljumisevõimalusi (Exit); uuteaktsinäridekaasamisegaseotudküsimusi. TsÜS §33 – Hääleandmine; lg 4 Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkuleppe rikkumine ei mõjuta antud hääle kehtivust. Aktsionäridevahelises lepingus võib nt ettevõtte pikaajalise strateegia eesmärgil kokkuleppida, et aktsionärid hääletavad teatudviisil. Samas aga, kui aktsionär otsustab hääletuse käigus ikkagi hääletada teisiti, on see hääl (nt vastupidine) kehtiv vaatamata varasemale kokkuleppele. Tehingu lõpuleviimise memorandumis: deklareeritakseeeltingimustenõuetekohasttäitmist; fikseeritaksetehingu hind lõplikult; fikseeritaksetehingulõpuleviimisekuupäev...
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema...
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika ...
Joodikust hunt ja seitse ulakat kitsetalle Liina Kolk KKP-22 Elas kord kitseema, kellel oli seitse väikest kitsetalle ja ta armastas neid, nagu emad oma lapsi ikka armastavad. Nad elasid väikeses korteris ja nende rahu ei häirinud miski peale teadmise, et kuskil väljas koperdab alkoholilembeline narkomaanist hunt. Ühel päeval pidi kitseema minema linna shoppama. Ta kutsus kõik lapsed kokku ja ütles: ,,Kui ma ära olen, peate end ise joodikust hundi eest hoidma. Ärge avage ust ühelegi võõrale, sest see võib olla salakaval hunt, kes petab teilt raha välja ja kasutab teid ära või hoopiski pistab teid nahka. Ta maskeerib end tihti, kuid teie võite ta alati ära tunda rögiseva joodiku hääle ja mustade tatoveeritud käppade järgi." Kitseema kallistas oma lapsukesi ja istus taksosse ning lahkus. Mõne aja pärast lasti uksekella. ,,Kes on?" küsi...
BIOMEETRIA PPT 1.slaid Mis on biomeetria? Biomeetria all mõistetakse isiku tuvastamise meetodit, mis kasutab isikule ainuomaseid tunnuseid nagu sõrmejälgi, häält, silmaiiriseid, käekirja jms. Biomeetria hõlmab ka bioloogiste objektidega eksperimentide planeerimise, mida eriti kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses. 2.slaid milleks meile biomeetria? Juba 19.-ndal sajandil leiti, et oleks vaja kirjeldada inimest mingi unikaalse parameetri järgi kurjategijate kindlaksmääramiseks. Aegamööda sai sõrmejälgede võtmine rahvusvaheliseks meetodiks politseitöös ja on siiani peamise meetodina kasutuses, nüüd küll juba automatiseerituna.Biomeetrial on perspektiivi aladel nagu piiri ületamisel isikute kontroll, aga samuti ka juurdepääsul töökohale või turvatud arvutivõrku 3.slaid. Biomeetriline süsteem on loogiliselt jagatav kaheks mooduliks: registreerimismoodul ja tuvastamismoodul. Registreerimismooduli...
E-valimiste positiivsed omadused E - hääletust kasutati Eestis esimest korda 2005. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kus üle 9 tuhande valija (s.o 1,9% hääletamisest osavõtnutest) andis oma hääle Interneti teel. Sellest ajast alates on siduva tulemusega elektroonilist hääletamist läbi viidud juba seitsmel korral (vabariigi valimiskomisjon (VVK), 2014). Elektroonilistest valimistest võtab osa järjest rohkem inimesi ning selle populaarsus aina kasvab. 2014. a Euroopa Parlamendi valimistel kasutas e-hääletamise võimalust 103 151 valijat. Antud valijaskond moodustas juba 11,4% kõigist valimisõigustega inimestest ning lausa 31,3% kõigist Euroopa Parlamendi valimistest osa võtnud valijatest (VVK, 2014). Usun, et tegemist on kasvava trendiga, sest e-valimised on eelkõige mugav lahendus kodanikukohustuste täitmiseks. E – valimised on vajalikud just selleks, et jõuda ka nendeni, kes ühel või teisel põhjusel valimisjaoskonda tul...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
2.4 Rahva osalemine riigi valitsemises Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas. Kehtib esindusdemokraatia põhimõte, mis tähendab seda, et rahvas osaleb riigi valitsemises oma esindajate ehk saadikute kaudu. Kuid demokraatlikus riigis saab rahvas osaleda ka valitsuses otseselt- nt rahvahääletuse ehk referendumi kaudu. Riigi valitsemises saab inimene osaleda ka hääle- ja kandideerimisõiguse kaudu. Hääleõiguse puhul ei tohi demokraatlik riik teha soolisi, vananduslikke ja usulisi piiranguid. Hääleõigus antakse 18 aastaseks saamisel. Kandideerimisõiguseks on vajalik kodakondsuse olemasoli ja vastav eluiga- 18 aastane, valla/linna volikogu ja 21 aastane, riigikogu valimistel. On välja kujunenud kaks valimissüsteemi: Enamusvalimise süsteem(suurbritannia, USA) kus valimine käib kandidaatide vahel, võidab see kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem(eesti) kus valimine käib erakondade ahel. Eesti...
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda isa käsivarrele, ent tal polnud aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud päevikust ...
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
Rickenbackeri 4001 stereobass Rickenbackeri 4001 basskitarri tutvustati esimest korda 1961. aastal ning see oli firma teine elektrooniline mudel (joonis 21). 1971. aastal oli 4001 mudelil kaks helipead ja ,,Ric-o- sound" stereo võimalus, mis lisas ekstra väljundi (ühe mõlemale helipeale). See andis mängijatele võimaluse ühendada pill kahe võimendiga, saavutamaks valjemat heli. Uus mudel koosnes Rickenbackeri ,,läbi kaela" konstruktsioonist (mis andis suurema pingetaluvuse) ning kahest fermipeast (lubamaks kaela liikumist väänata, lisandiks kumeruse standardsele kompenseerimisele). Ei ole ühtegi teist basskitarri, mis näeks välja nagu Rickenbacker 4001 või kõlaks temaga sarnaselt. Viimane Rickenbacker 4001 valmistati 1984. aastal, kuid sellest hoolimata tutvustas Rickenbacker hiljuti samalaadset mudelit, mille nimeks 4001C64 ja 4001C64S stereoversioon. Joonis 21. Rickenbacker 4001. 1970ndatel kopeerit...
DOPING JA ANTIDOPING Autor: Kristyn Juhendaja: Ly Aruväli Eesmärgid Uurimistöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilaste dopingualased teadmised ja dopingu kasutamisest tulenevad tagajärjed. Struktuur Sisukord Sissejuhatus 1.DOPING JA SELLE KASUTAMINE 1.1 Dopingu mõiste 1.2 Miks seda kasutatakse? 1.3 Miks doping on keelatud? 1.3.1 Meditsiinilised tagajärjed 1.3.2 Eetiline aspekt 1.4 Dopingukontrolli läbiviimisprotsess 1.5 Antidopingu reeglite rikkumisega kaasnevad karistused 2.METOODIKA 2.1 Uurimismeetod 3. NOORTE TEADMISED DOPINGUST 4. NOORTE TEADMISED ANTIDOPINGUST KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1 Ankeetküsitlus Lisa 2 Meetodid Uurimistööks vajaliku materjali kogusin ankeetküsitlusega. Küsitlesin Tallinna Õismäe Gümnaasiumi ja Pirita Majandusgümnaasiumi õpilasi, vanuses 16-18 aastat. Küsim...
HÄÄLE KIIRUS LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 17.11.2015 Tallinn 2015 1. Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ohus. 2. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofin, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: ν=λ∙ƒ kus v on lainete levimise kiirus, λ – lainepikkus, ƒ – sagedus. Seega kui heli kiirus gaasis on määratud, saab χ arvutada valemi järgi: 𝝁𝝂𝟐 χ= 𝑹𝑻 R – universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ) T – absoluutne temperatuur ( °K) μ – moolmass (ohu jaoks μ =29·10 –3 kg/mol) Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T, saab arvutada heli kii...
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkree...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut JURIIDILISED ISIKUD. JURIIDILISE ISIKU ORGANID JA VASTUTUS. Kodutöö õppeaines "Õigusõpetus" Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................4 1. JURIIDILISED ISIKUD.........................................................................5 1.1 Juriidilise isiku mõiste.......................................................................5 1.2 Eraõiguslik juriidiline isik..................................................................5 1.3 Avalik- õiguslik juriidiline isik.............................................................7 1.4 Juriidilise isiku õigus- ja teovõime........................................................7 1.2 Juriidilise isiku asutamine..............................................................
Kuulmis-ja kõneelundite anatoomia, füsioloogia ja patoloogia 1.Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ninakäik. Nina vaheseina ja karbikute vahele jääb ühine ninakäik. Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud a põhiluu-urge. Keskmisesse ni...
Füüsika 1998/99 Mõisted. Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo ...
Resonantsi mõiste Resonants füüsikas on nähtus kus võnkeamplituud kasvab järsult perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumisega sagedusega. Selle nähtuse tekkimise tingimuseks on võnkumise sageduste võrdsus. Kus resonants esineb? Kõikides liikuvates nähtustes võib potensiaalselt esineda resonants. Isegi elektronides. Kõige lihtsam näide resonantsist on kiikumisel kiige liikumine. Kiikujat lükates, tõukamised, mis on ajastatud õigete ajavahemikega (resonantsi sagedus), aitavad kiige jõudmist aina kõrgemale. Kui proovida kiikujat lükata kiiremini või aeglasemini (valel ajal), on tulemuseks palju väiksem ,pendli' ehk kiige kaar (hoog on väiksem). Resonants esineb veel: muusikainstrumentides (akustiline resonants) nt kitarr; tasakaalurattal mehaanilise kella sees; Fundy lahes (hoovusresonants); päikesesüsteemis (orbitaalne resonants); juuremembraanis (bioloogiline nähtus); häälestusühendustes raadiotes (elektri...
Osavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks mu...
Häälikusüsteemid "Keel ja ühiskond" X klassile Mare Hallop KiNG 30.10.2012 Häälikuline koosseis Kõigis keeltes vokaalid ja konsonandid Enim häälikuid 141 (x keel LAafrika khoisani keelkond) Kõige vähem 11 (6 k, 5 v) rotokase keeles UusGuineas Keskmiselt konsonante 23, vähim 6, enim 96 Keskmine vokaalide arv 9, vähim 3, enim 46 Rääkimist võimaldab vokaalide ja konsonantide vaheldumine Eesti keeles 20 konsonanti, 9 vokaali Inglise k 25 konsonanti, 6 vokaali, vene k 32 kons, 6 vok Konsonandid Hääldamisel 3 häälduselementi: Moodustusviis (mil määral õhu liikumine takistatud) Moodustuskoht (koht, kus sulg või ahtus tekitatakse) Helilisus (kas häälepaelad vibreerivad või ei) + häälduse peenendamine palatalisatsioon (l,n,s,t) Eesti keele kons...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
