Täishääliku hääldust muutvad aktsendimärgid PRANTSUSE KEELE é suletud "e" (suunaga "i" poole). HÄÄLDUSREEGLID è ja ê lahtine "e", suunaga "ä" poole (aga KINDLASTI MITTE "ä"). 1. Üksikud täishäälikud Näited : frère (vend), père (isa), mère (ema), événement * a (sündmus), blé (nisu), bête (loom, loll), tête (pea). Hääldus: lahtine "a", nagu eesti keeles. Diarees "i" peal muudab "i" tugevamaks, peaaegu Näited: table (laud), sac (kott), chat (kass), rat (rott), baggage kahekordseks. Näited : naïf (naiivne) hääldub "naïif", mitte (pagas), sa (tema om...
VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ??? MIKS OLID MÕNED TÄHED PUNASEGA MÄRGITUD?
VENE TÄHESTIK (KIRILLITSA) Autor: Diana Rozhkova Paikuse Põhikool Vene tähestikus on 33 tähte. Neist 10 märgivad täishäälikuid Täishäälikute hääldus /a/ /o/ /e/ /u/ /õ/ /i/ /je/ /jo/ /ju/ /ja/ 21 märgivad kaashäälikuid Kaashäälikute hääldus /b/ /v/ /g/ /d/ /z/ /z/ /j/ /k/ /l/ /m/ /n/ Kaashäälikute hääldus /r/ /s/ /t/ /f/ /h/ /ts/ /ts/ /s/ /sts/ Kahel tähel - - PUUDUB HÄÄLIKULINE VASTE Vene tähestiku suur- ja väiketähed , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ??? MIKS OLID MÕNED TÄHED PUNASEGA MÄRGITUD?
Prantsuse keel SÕNA TÄHENDUS 1 Mais Aga 2 Et Ja 3 La me´re Ema 4 La te`te Pea 5 La caise Tool 6 Re´pe´ter Kordama 7 Regarder Vaatama 8 Demander Küsima 9 Aussi Kes, samuti 10 Jamais de la viel Ei iial elus SÕNA TÄHENDUS 1 La porte Uks 2 Bonn Hea ( n ) 3 Beau Ilus ( m ) 4 Le dos Selg 5 Le chapeau Müts 6 Qui est? Kes on 7 La freur Lill 8 La peur Hirm 9 La caeu ...
HISPAANIA KEELE ERIPÄRAD ARGENTIINAS STEVEN KABANEN JA KAAREL ANNAMA ARGENTIINA RAHVAARV: 43 417 000 PEALINN: BUENOS AIRES ESMAKORDSELT MAINITUD 1536 ISESEISEV AASTAST: 1816 Pedro de Mendoza (1487-1537) Dialekt, mis on levinud Argentiina ja Uruguay aladel Buenos Aires, Santa Fe, Rosario, La Plata, Montevideo RIOPLATENSE HISPAANIA KEEL Nimi pärineb Rio de la Plata aladelt Argentiinas Cocoliche-Lunfardo Mõjutatud suuresti itaalia keelest (tú quieres-vos querés) Y-hääldus (nt. Playa hääldatakse plah-sha) ll-hääldus (nt. Pollo hääldatakse po-sho) Palju laensõnu erinevatest euroopa keeltest (morfi-toit) S- hääldus (nt. Fresco-freh-ko) Buenos Airese släng (café-feca) ERIPÄRAD https://www.youtube.com/watch?v=1K8AZGQv0uI FUN FACTS Praegune Rooma Paavst on argentiinlane Argentiina nimi tuleb la...
Trükitäht Kirjatäht Hääldus Trükitäht Kirjatäht Hääldus Trükitäht Kirjatäht ( eesti k.) (eesti k.) a a l b m v n g o o d n e je p r e c s ze t i y u j f k ...
Keele leksikaalsed kategooriad Sünonüümid Erikujulised sõnad, mis märgivad sama eset,omadust, nähtust jne.Moodustavad sünonüümkondi e jadasid, mille dominantsõna on stilistiliselt neutraalne. Vastastikune asendamisvõime on väga tähtis omadus. Täielikke sünonüüme, mis oleksid asendatavad kõikides tekstides, leidub vähe, ja/ ning, ligidal/lähedal Pale, nägu, lõust, silmnägu Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homo...
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumin...
Ortograafia ja hääldus Reegel Näide Milles eksitakse 1. Pärast diftongi kirjutatakse k, Seifi Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi, kirjutatakse kõik tähed Kristalne näiteks kaslane. Tuleb määrata välde ühekordselt Trepjas 3. Kui liide algab sama tähega, Keskkond Kirjutatakse valesti, kuna näiteks millega lõpeb sõna, siis ei Õhkkond sõnades keskkond...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Väikelapse kõne, keele ja tunnetustegevuse areng Kokkuvõte Kõne on valdkond, mis integreerib kõiki teisi valdkondi ning seega on kõne õpetamise roll tähtis täita kõikidel lapsega tegelevatel inimestel. Ei piisa ainult lapsega koos tegutsemisest, vaid sellest tuleb ka rääkida, et lapsel areneks verbaalne suhtlemine. Väikelapse puhul on muidugi oluline ka mitteverbaalne suhtlus, eriti neil, kes on arenguprobleemidega, sest see loob aluse ja eelduse, et lapsel tekib normaalne kõne oma eale vastaval ajal. Et selline varajane sekkumine ka vilja kannaks, peavad kõneliselt abistama last nii vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad log...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (õigusteadus, AÜ 2017 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõu...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (2018 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? ...
27.09.2016 Laura-Liisa Lehto SÕNARAAMATUTE KÕRVUTUS 1. Sõnaraamatute ÕS 2013 ja võõrsõnade leksikoni kirjeldus. ÕS 2013 on suunav ja soovitav sõnaraamat, mis ei piirdu keelekasutuse kirjeldamisega, vaid annab ka hinnanguid, mis on hea ja mis on halb keel. Normatiivse sõnaraamatuna esitab ÕS 2013 kirjakeele norme ja on kirjakeele normide aluseks. Sõnaraamat on mõeldud kõigile neile, kes soovivad järgida hea keelekasutuse tava (Erelt, Leemets, Mäearu, Raadik, 2013). ÕS 2013 on universaalsõnaraamat, mis annab käepärast infot sõnade õigekirja, häälduse ja käänamise-pööramise kohta, selgitab vajaduse korral ka võõramate või muidu vähem tuntud sõnade tähendust ning õpetab sõnu lausesse sobitama Sõnaraamatu sisu on üksjagu uuenenud: Rakendatud on uut morfoloogia ja häälduse esitamise süstee...
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
Konsonandid Ladina keeles on 19 konsonanti. Ka nendest hääldub enamus nagu vastavad eesti keele kaashäälikud. Mõned täpsustused siinkohal: C = ts või k Klassikalises ladina keeles hääldus c kõikjal k-na. Keskajal hakkas c häälduma ts-na vokaalide e, i, y ja diftongide ae, oe ees, näit. centum, cellula, Cicero, Graecia, cycnus, Caesar, caecus, baccae, coelia. Muudel juhtumitel s.o. vokaalide a, o, u ees, konsonandi ees ja sõna lõpul püsis c hääldus k- na, näit. caput, corpus, oculus, Hippocrates, hic, sic. J=j Täht j võeti ladina keeles tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiinilises terminoloogias, kuid klassikalises ladina keeles see täht puudus. J asemel kasutati ja kasutatakse sageli tänapäevalgi tähte i, mis hääldub j-na sõna algul vokaali ees ja sõna keskel kahe vokaali vahel. Näiteks võib sõnu jejunum, jus, Juniperus kohata ka kujul ieiunum, ius, Iuniperus. K=k K-täht esineb la...
20.11.2020 Logopeedia eksam 1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavali...
Tähtede hääldus j see u üü oi ua On, om [o] n Sõnaühendid eu öö ien ijö ai ee ou uu En, an [a] n gn G + e/i/y ss il ij je söö G+a/o/u g C + e/i/y ss au oo in [e] C + a/o/u k Tähed, mida sõnade lõpus ei hääldata. X M T E (v.a. ühesilbiline N ER sõna)
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub: - Häälekurdudele mõjutavast õhu liikumise kiirusest ja rõhust - Häälekurdude võngete amplituudist 4. Hääle omaduste kahjustuse põhjuseks düsfoonia korral on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 5. Düsfoonia põhjuseks on: - Häälepaelad ei sulgu täielikult 6. Rääkides satub liigselt õhku ninaõõnde. Millega on tegemist? 7. Düsfoonia ehk häälepuude...
Komi keel Kus Kõneldakse? Kõneldakse Venemaal Piirkonnad Komi, Permi krai Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Hääldus ja rõhk Komi keeles on kaashäälikud , , , , , , , , , , , , helilised. Konsonandid , , , , , , , ja võõrsõnades kohtuvad , , on helitud. Häälikud ts ja dz võivad olla palataliseeritud (, ) ja palataliseerimata (, ). Palataliseeritud ja hääldatakse susisevalt. Tähestik Komi keele kirjutamiseks kasutatakse tänapäeval vene tähestikku, mida on täiendatud lisamärgiga . Keele sugulus Uurali keeled soome-ugri keeled soome-permi keeled Permi keeled Käänded Komi keeles eristatakse traditsiooniliselt kuutteist käänet. pilt Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Lõuna-Aafrika Vabariik Suulu keel Lõuna-Aafrika Vabariik • Riik Aafrika mandri lõunatipus • Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Sei...
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
GOOTIKA EUROOPAS JA EESTIS. 1.Tundke ära pildil kujutatud ehitis. Millised detailid osutavad siin gooti stiilile? Doodzide palee Veneetsias. Gooti stiilile viitavad teravkaared, dekoorirohkus, lahtised sammaskäigud, tiibfassaadid, esiletungivad tornid. Rikkalikult kivinikerdustega kaunistatud värav. 2.Märkige Chartres' i katedraali läbilõikel kesk- ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugikaared. 3. Nimetage kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kirjutage siia ka nende nimede hääldus. (Nimede õige hääldus on eriti oluline, et sind mõistetaks ega peetaks harimatuks.) 1) Saint-Denis (sedeni) abtkonna kirik 2) Notre-Dame (notr-dam) Jumalaema kirik 3) Chartes´i (sar´ tr) katedraal 4. Kas teate, kes olid Esmeralda ja Quasimodo? Millise prantsuse kirikuga oli nende saatus seotud? Esmeralda- mustlasneiu ja Quasimodo- kellalööja Victor Hugo romaanis " Jumalaema kirik Pariisis". Tegevus on seotud Pariisi Notre-Dame k...
Perekond (La Famille) SÕNA HÄÄLDUS TÕLGE 1. La mère [la mer] Ema 2. Maman [mama] Ema 3. Le père [lö peer] Isa 4. Papa [papa] Isa 5. La fille [la fill] Tüdruk/tütar 6. Le fils [lö fis] Poeg 7. La soeur [la sör] Õde 8. Le frère [lö frer] Vend 9. L' oncle [l' oncl] Onu 10. La tante [la tant] Tädi 11. Le grand-père [lö granper] Vanaisa 12. La grand-mère [la granmer] Vanaema 13. Le mari [lö mari] Mees 14. La femme [la femm] Naine 15. L' enfant [l' anfaa] Laps 16. Le cousin [lö cu...
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeit...
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!? Kujutlus varem tajutud kujundite uuesti esiletoomine teadvuses. Nägemiskujutlus, aga ka lõhn või heli. Kujutluse funktsioonid: Signaalfunktsioonid tuletab meile tegevusi meelde. Näiteks hommikul ärgates kujutlevad kohvijoomist ja see käivitab terve hommikuste tegevuste jada. Reguleeriv funktsioon Kui inimene kujutleb oma teo ebasoovitavaid tagajärgi, sii...
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
2) Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärk on kokkuleppeline sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus ...
Välted Eesti keeles on kolm väldet I, II ja III välde. Vältus on hääliku hääldamise suhteline kestus. Kõige lihtsam on määrata kahesilbilisi sõnu. Kui kahesilbilise sõna esimeses silbis on ainult lühike vokaal ja silbi lõpus konsonant puudub, siis on sõna I vältes. Esimese välte sõnad on näiteks ema, kala, madu, kodus. Kui sõna esimeses silbis on pikk vokaal või lõpeb silp konsonandiga, siis võib see olla kas II või III vältes. II ja III välte erinevus tuleneb sellest kuidas sõna hääldatakse. Uuringud on näidanud, et hääldus ei ole piisav teise ja kolmanda välte eristamiseks, tuleb kuulata ka põhitooni liikumist. Teist väldet hääldatakse kerge rõhuga, kolmandat väldet aga raske rõhuga. Ühesilbiline sõna on eesti keeles alati kolmandas vältes. Kahesilbilises sõnas on teist ja kolmandat väldet kõige parem eristada kuulates kõnerütmi. Kui silbid kõlavad sama pikalt on tegu teise vältega aga kui es...
Mitu keelt maailmas on? "Paabeli torn" Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue'I keelteandmebaasi järgi. Mõned keeled on hääbunud ja väljasurnud (näiteks etruski, kopti ja takelma keeled). Suured keeled, väiksed keeled Eesti keelt peetakse väikseks keeleks Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena ...
ARTICLES- A, AN, THE. A- kasutatakse kaashäälikuga algava sõna ees. AN- kasutatakse reeglina siis, kui sõna algab täishäälikuga või kui hääldus algab täishäälikuga. THE- kasutatakse 1) kui antud eset või olendit on varem mainitud There is an apple on the table. The apple is yellow. 2) kui räägitakse ilmakaartest Haapsalu is in the west. 3) kui räägitakse kindlast ja teadaolevast olendist, esemest või kohast Children are in the park. 4) muusikainstrumentide puhul My older sister plays the quitar. 5) järgarvude ning omadussõna ülivõrde puhul October is the tenth month. What is the most interesting lesson for you? 6) mõnede pärisnimedega jõgede, merede ja ookeanide nimed- the Thames, the Baltic Sea teatrite, kinode ja hotellide nimed- the Palace mitmuses olevad perekonnanimed- the Greens 7) leiutistest rääkides Who invented the telephone? Määravat artiklit ei kasutata 1) mängude nimetustega I pla...
III 7. ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 1. Millise kunstiteose loomiseks korraldati Firenze 1401.võistlus? Kes selle võitis (lisa hääldus)? Võistlus selleks, et leida parim kunstnik Firenze toomkiriku ees seisva väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistamiseks. Võitis Ghiberti (gi' berti) noor kullasepp. 2. Kuidas kujunes konkursi võitja edaspidine tööelu? Milliseid tema teoseid veel tead? Mis on tema töödes renessanslikult uudset? Järgnenud paarikümne aasta jooksul tegi ta 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi. Valmistas 10 suuremat reljeefi. Kullatud pronksust nimetati Paradiisiväravaks. Uuendus algselt ümbritsesid ta reljeefe gootipärane neliksiiru meenutav ehisraam. 10 suurema reljeefi raamid olid juba nelinurksed. 3. Tuleta meelde, mis on kontrapost (esines vanakreeka skulptuuris)? Kes seda taas kasutas pärast 1000 aasta pikkust vahet? S...
Jaapani kombed ja tavad Jaapanis on palju erinevaid kombeid ja tavasid. Siin on mõned nendest. 1. Number nelja peetakse ebaõnne numbriks, sest Jaapani keeles sõna «neli» on väga sarnane sõnale «surm». Ka number üheksa on ebaõnne number, mille jaapanikeelne hääldus on «ku» ja see tähendab ühtlasi ka kannatust.Seetõttu neid numbreid välditakse ja ei ole harukordne, kui kõrghoonete liftides on puudu number 4 ja 9 ning hotellides ei ole ka sama numbrilist tuba. 2. Söömist ja samal ajal käimist peetakse matslikuks tegevuseks. 3. Metroodes on töölised, kes suruvad inimesi ülerahvastatud metroodesse, et nad uste vahele ei jääks. 4. Kui sisened restorani, muuseumi või templitesse, siis kindlasti võta jalatsid jalast. 5. Söögilauas luristamist peetakse väga viisakaks tegevusest. Lisaks on sellele ka praktiline väärtus – nii jahtub kuum toit kiiremini. 6. ...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
Uppland Uppland (rootsi hääldus: [epːland]) on ajalooline provints Rootsi idarannikul, Stockholmist põhja pool. See piirneb Södermanlandi, Västmanlandi ja Gästriklandiga. See on piiratud ka Mälareni järve ja Läänemerega. Seal asub 2 maakonda, Uppsala maakond ja Stockholmi maakond. Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on väga linnastunud ala, on Stockholmi murded kiiremini muutuvad, kui maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mi...
Tähestik: A a /a/ B b /b/ C c /tsee/Ch ch /te/ D d /de/ E e /e/F f /efe/ G g /hhe/ H h /ate/I i /i/ J j /hota/ K k /ka/L l /ele/ Ll ll /elje/ M m /eme/N n /ene/ /enje/ O o /o/P p /pe/ Q q /ku/ R r /ere/S s /ese/ T t /te/ U u /u/V v /ve/ W w /uve toble/ X x /ekis/Y y /i griega/ Z z /theta/ Hääldamisest: Hispaania keele hääldus erineb nii mõneti eesti keele omast.. Täishäälikud: Täishäälikud hääldatakse selgelt ja üsna lühidalt. Rõhk täishäälikuühendis on a l, el või ul. Juhul, kui täishäälikuühendi moodustavad i ja u, on rõhk viimasena esineval häälikul. Kahekordne täishäälik hääldatakse kahe lühikesena mitte ühe pikana. Kaashäälikud: b sõna algul pärast pausi või mi hääldatakse enamvähem nagu eesti keeles. Kõikidel muudel juhtudel hääldatakse b eesti b ja v vahepealse häälikuna. Mõndades piirkondades ei tehta b l ja vl vahet, siis kehtib eelnev tekst ka v kohta. c hääldatakse nagu eesti k, kui talle järgnevad a, o, u või kaashä...
Riigikogust KUMU-ni Riigikogul ja KUMUl polegi üldiselt suur erinevust. Mõlemas kohas toimetatakse pidevalt. Riigikogust on juttu kõikjal. See on koht kus käib töö täie hooga. Seal on palju inimesi ja mitmeid erinevaid valdkondi, kus töötatakse. Kas aga sellel kõigel on mõtet ? Riigikogu on inimesi ja rahvaid saatnud päris kaua aega. Alguse sai see juba ammu Kreekas. Ma arvan, et inimestel on vaja, et neist asjatundlikumad paneksid paika mingid reeglid, mille järgi elada. See ongi üks asi, millega vaeva nähtakse. Kui sattuda kuulama mõnda istungit, siis ei pruugi tavainimene kohe arugi saada, millest jutt käib. Kasutatakse ju erinevaid sõnu, millel võib olla võõras hääldus, kuid tuttav tähendus. Inimestel, kes on külastanud riigikogu, võib olla väike ettekujutus, mida selles kõrgete lagedega majas õieti tehakse. Riigikogus langetatakse tähtsaid otsuseid. Need asjad, mille üle vaieldakse võivad tuua riigile ja üksikisikutele nii kasu kui...
Tswa keel Keel Tswa keel kuulub bantu keelte S-rühma, mis omakorda kuulub benue-kongo keelte hulka (vt Eesti Keele Instituut). Suurem osa kõnelejatest, täpsemalt 695,000 inimest, asub 2014. a seisuga Mosambiigis, kuid kogu maailmas räägib Tswa keelt kokku 715,000 kõnelejat. Kirjutamiseks kasutatakse ladina tähestikku (vt Ethnologue). Morfoloogia Tswa tähestik koosneb kahekümne seitsmest tähest. Võrreldes klassikalise ladina tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõpp...
Tizian Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Kes oli tizian? Õige nimi oli Tiziano Vecellio Nime hääldus: titsi'aano vets'ellio Tuntakse ka Vecellio nime all Itaalia maalikunstnik kõrgrenessansi üks silmapaistvamaid meistreid Sündis umbes 1477 Pieve di Cadore'is Suri 27. august 1576 Venezias katku Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ELUKÄIK Maaliõpinguid alustas ta juba 9aastasena Kümneaastasena alustas õpinguid Venezias Sebastian Zuccato juures Viis aastat hiljem õppis ta Giovanni Bellini juures Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Venezia valitsus ta ametlikuks riigikunstnikuks ...
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati Jaak Joala laulu, mis tõi silme ette Prantsusmaa, Pariisi tänavad ja glamuurse õhkkonna, selleks o...
2011. a inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs 1. Eksamitöö tulemuste üldandmed Põhikooli inglise keele lõpueksami valis tänavu 3859 õpilast. Eksami keskmine tulemus oli 64,2 punkti ehk 85,5% (vaata võrdlust eelmiste aastatega – tabel 1). Analüüs valmis 992 õpilase eksamitööde põhjal. Valimis oli 53,8% poisse ja 46,2% tüdrukuid. Aasta Valimi Maksimaalne Minimaalne Keskmine Keskmine Keskmine suurus tulemus tulemus tulemus sooritus hinne % 2008 4705 75 16 61,6 82,1 4,2 2009 1082 75 20 62,6 83,4 4,3 2010 1002 74 31 62,9 83,8 4,3 2011 992 75 31 64,...
Tänapäeva ühiskond vajab ühtset kirjakeelt, et nii kirjalikul kui ka kõnelisel suhtlemisel ei tekiks infokadu üksteisele võõraste inimeste vahel. Eestis on riigikogu heaks kiitnud eesti keele arendamise strateegia (EKAS), millega määratakse kindlaks eesti keele, kui Eesti vabariigi ainsa riigikeele ja eestlaste rahvuskeele arendamise prioriteetsed suunad aastateks 2004-2010. Strateegia põhieesmärk on realiseerida põhiseaduse ja teiste õigusaktidega antud võimalus tagada eesti keele kaitse, püsimine, areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil. Aastaks 2010 peavad peamised keelekasutusvaldkonnad olema valdavalt eestikeelsed, kasutatav kirjakeel peab olema heatasemeline ning arenguvõimeline. Kahjuks on meie kirjakeelel ning selle kasutamisel palju taustategureid, mis avaldavad negatiivset mõju keelele. Ühena peamistest teguritest võib nimetada võõrkeelte mõju...
Vändra Gümnaasium Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus Koostaja: Kelly Sumre Vändra 2009 Sisukord Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus......................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................2 Soosingus on stiilivärving........................................................................................................................3 Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja?.......................................................................... 4 Kokkuvõte................................
Maailma keeled ja keelkonnad Vladislav Virtonen, Pavel Smirnov 10. kl NVRK 2017 Mis on keel? Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid. Mis on keelkond? Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Mitu keelt maailmas on? Selle küsimusele ei ole võimalik anda täpset vastust. Põhiprobleemideks on keele ja murde eristamine, avastamata ja väheuuritud keeled. (umbes 7105 keelt Ethnologue’i keelteandmebaasi järgi.) Mõned keeled on hääbunud (vadja ja turjasaami keel) ja väljasurnud Suured keeled, ● Eesti keelt peetakse väikseks keeleks väiksed keeled ● Inglise keelt kasutab suhtlusvahendina (ka teise keelena arvestatuna) üle 50% maailmas ...
ESSEE Mis on keel, mida see sisaldab? Nagu me kõik teame, on igal riigil oma riigikeel. Välistatud pole ka see, et riikidel võib olla mitu riigikeelt. Näiteks nagu on Soomes. Soomes on nimelt kaks riigikeelt: soome keel ja rootsi keel. Kõigepealt tekibki küsimus, mis see keel siis õieti on? Mõtled ju küll, et kuidas sellist küsimust üldse esitada saab? Tundub nagu täiesti loogiline ja küsimatu küsimus. Ent siiski, kas ikka on? Kõige lihtsam seletus küsimusele ''Mis on keel?'' saab vastata järgmiselt: Keel on mõtete väljendamine häälikute abil. Kui hakata aga mõtleme keele üle sügavamalt, siis tekib küsimus, et mida keel sisaldab? Keel sisaldab näiteks varieerumisi. Varieerumine on nimelt see, et ühte ja sama sisu on võimalik väljendada erineval moel. Varieerumine on samaaegselt nii hea kui ka halb. Hea on ta selles mõttes, et siis saab kasutada erinevai...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
