Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud ...
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale sööd...
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja ava...
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
asd Jakob Hurt Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andm...
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eesti...
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaim...
Jakob Hurt Kes oli Jakob Hurt? Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis. 1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka lootus hankida stipendium edasisteks õpinguteks keeleteaduse alal, samuti ebaõnnestus katse hakata välja andma ajakirja või ajalehte "Eesti Koit". Paremate äraelamisvõimaluste puudumisel võttis J. Hurt 1868-1872 aastai...
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ t...
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Ju...
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õp...
JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI............................................................................
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.1907 Tartu Maarja kalmis...
Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osale...
Jakob Hurt 1. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. 2. 1886 sai ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. 3. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7. Tegeles rahvaluule kogumisega ja selle publitseerimisega. 8. Tegeles eesti keele ning kultuuri uurimisega. 9. Jakob Hurt suri 13. jaanuaril 1907 Peterburis. 10. Talle on püstitatud mälestusmärgid Põlvasse ja Tartusse. 11. Jakob Hurda pilt asub 10-kroonisel paberrahal.
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...
Hurt pooldas kirikut ja vene võimu ning luteri usku, kuid suhted sakslastega olid halvad. Ta oli tuntud kõnemees.1872 aastal sai temast Otepää kirikuõpetaja. Talle oli tähtis haridus, eriti rõhutas eestikeele õppimist. Jakob Hurt oli Aleksandri kooli Komitee president. Samuti oli ta Eesti Kirjameeste seltsi esimees. Tal ilmus raamat ,,Pildid isamaal sündinud asjust". Hurda üks hobidest oli rahvaluule kogumine. Jannsen pooldas kirikut, sakslasi ning vene võimu. Ta andis välja ,,Perno Postimeest". Samuti oli ta kirjanik ning koolmeister. Arvas, et kirik õpetab inimesi. Püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada. Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" asutaja. I eesti üldlaulupeo organiseerija. Pani aluse Eesti Põllumeeste seltsile. Jakobson pooldas vene võimu, kuid põlgas sakslasi ja kirikut. Ta astus välja liigse usuõpetuse ning baltisakslaste võimu vastu (kuigi alguses pooldas baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpeta...
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis...
Rahvuslik ärkamisaeg Eliise Kass, 10.A Eesti on olnud seotud väga palju erinevaid sündmuseid ning perioode, mis meie maa ja rahva ajalugu on kujundanud. Minu arvates on olnud väga tähtis just see ajalooline periood- rahvuslik ärkamisaeg. Leian, et just see on jätnud meie riigile ning rahvale kõige suurema jälje. Eestlased on minu arvates alati olnud üsna kannatlikud ja leppinud olukorraga kergesti. Ärkamisajal minu arvamus muutus. Just siis hakkas meie rahvas näitama välja enda õiget palet, võitlema enda eest ning ja samas hakati jagama ka enda tõekspidamisi ning väljavaateid maailmaoludest. Tõusis esile palju praegusel ajal nimekaid inimesi, kes kõigele sõna sekka ütlesid. Ehk võiksingi öelda, et just selle tõttu oleme meie, eestlased, niisugusteks muutunud nagu me seda praegu oleme. Usun, et just ajalugu kujundas meie iseloomuomadused. Võiks ju arvata, et iga inimene kujundab endale iseloomulikud jooned ise, aga mina ...
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Ta...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
Eesti 19.saj. keskpaigast kuni 20.saj. alguseni Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen,Koidula, Hurt, Jakobson) janende ettevõtmised, tegevus. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? EELDUSED: TÄHTSUS: Pärisorjuse kaotamine Hakati ennast tundma ühtse rahvana Talude päriseks ostmine Sündis rahvuslik teater, kunst Eestlaste harituskonna kujunemine Kujunes välja ühtne kirjakeel Rahva haridustaseme kasv Pandi alus laulupidude traditsioonidele Mõisnike eestkostest vabanemine TÄHTSAMAD EESTVEDAJAD: EESTVEDAJAD ETTEVÕTMISED Jannsen • Et propageerida rahvuslikke ideid, siis selleks asutas ta...
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli ja Tänulaulup...
Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...
Rahvuslik ärkamine rahvuslik liikumine algas 1848 aasta revolutsioonidest. vene impeeriumis oli rahvuslike ideede levitamine takistatud. eestlaste eneseteadvuse tõus algas 1860 Aleksander 2 valitsemise vabas õhkkonnas. eeltingimused olid veel pärisorjuse kaotamine, eestlaste ühiskondliku seisu paranemine ja haridustaseme tõus, kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. 1860-1885 eesti rahvuslik ärkamisaeg. see oli ennekõike kultuuriline liikumine. eestluse alguseks eesti keel ja kangelaslik minevik. baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed e estofiilid (eesti sõbrad). Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikuns...
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
http://www.abiks.pri.ee Nimed Gustav II Adolf-Rootsi kuningas 17. saj., rajas Tartu Ülikooli 1632 a. Karl XIV Johan -Rootsi kuningas 19. saj. (Bernodotte) F.R.Kreutzwald -arst, kirjamees ja "Kalevipoja" koostaja K.J.Peterson -esimene Eesti soost luuletaja Peeter I -Vene tsaar 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander I -Vene tsaar 19. saj. Karlis Ulmanis -Läti president 1930. aastatel J.G.Herder -Saksa kuulsaim valgustaja, töötas Riias O.W.Masing -marahva nädalalehe toimetaja, leiutas Õ-tähe J.Tõnisson -Eesti poliitik ja Eesti riigivanem A.Oxenstierna -Rootsi kantsler 17. saj. Gustav III -Rootsi kuningas 18. saj. C.R.Jakobson -ärkamise aja tegelane ("Sakala", Eesti kirjameesteselts, Põllumeeste-seltsid, "3 isamaa kõnet") V.Kingisepp -Eesti enamlaste (kommunistide) juht B.G.Forselius -rajas Tartus õpetajate seminaari 17. saj...
Friedrich Reinhold Kreutzwald Jakob Hurt Carl Rober Jakobson Johann Köler Jaan Tõnisson Konstantin Päts Oskar Luts Mihkel Martna
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes...
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
