Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglap...
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile....
Humanism meditsiinis Arutlevtekst Laura Kuragin 015-002 Minu arvates rakendub humanism meditsiinis siis kui arst ei üldista patsiente ja ei käitu kõigiga ühte moodi vaid proovib igat inimest võtta kui erinevat isiksust. See muidugi nõuab palju aega. Aga minu arvates on see väga vale, et üldistatakse. Iga inimene on nii erinev ja kõigile peab lähenema erinevalt. Mõni soovib, et teda lohutatakse ja antakse lootust ja ollakse leebe ja teisalt on inimesi, kellele on täiesti normaalne kui arst on range, räägib ladina keelsete väljenditega, konkreetne ja tõsine. Sest nende arvates üks arst just selline peabki olema. Aga näiteks vanemad inimesed eelistaksid, et arstid räägiksid neile ikka „normaalses keeles“, mis neil viga on, et ka nemad aru saaksid. Siit tekib ka kohe probleem. Miks nii harva Eestis kohtab arsti, kellel on aega keskenduda ainult sinule. Eestis on liiga vä...
Vastused küsimustele Humanism meditsiinis 1) Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humaansus on meditsiinitöötaja vaieldamatu omadus. Soe, terane suhtumine patsiendi poole on humanismi kindlailmeline vorm. Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on tekkinud haiguse tõttu. Kannatlik suhtumine erutatu patsiendi poole teeb teda rahulikuks. Meditsiinitöötajal peab olema taktitunne. Ta peab suhtlema patsiendiga nii, et ta ei muutu kurvaks; nii, et tal oleks paranemislootus. Selle jaoks on vaja mõtelda patsiendi kohta, proovida teda mõtteid aru saada. On vaja ka teda ...
Küsimuste vastamine teemal „Humanism meditsiinis“. Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi; praegu annatakse head ravimid ja suur valik; haigla töötajad on viisa...
Humanism meditsiinis. 1. Minu arvates, humanism meditsiinis tähendab austus inimesele armulikkuse ja kaastunde kaudu. Kui ,,humanism" tähendab inimlikkust, siis peavad tervishoiutöötajad suhtuma inimesse ka inimlikult. Meditsiinivaldkonna ametnikud (nii arstid, kui ka õed, ämmaemandad jne) peavad toetama patsienti, peavad aitama patsientidel hakkama saada nende muretsega ja kahtlemata nende haigustega. Tervishoiutöötajad ei pea sundima patsiente teha sellised asju, mida ta teha ei taha, arvestada patsientide arvamusega. Kiudas sa tahad rakendada humanismi, siis eelkõige sinu sees peab olema selline tunde, et sina tahad teha head asju inimeste jaoks. Sa pead arvestama, et sul tuleb hakkama saada mitte ainult oma muretsega, aga oma patsietide muretsega ka. Kui tervishoiutöötajal on sellised hoiakud, siis ta rakendab humanismi automaatselt. 2. On raske midagi öelda sellel teemal, ...
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Väide: Õe eriala ON eesti Väide: Õe eriala EI OLE eesti Argume ühiskonnas ja ühiskonnas ja nt tervishoiusüsteemis tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus Patsientide usaldus õdede vastu töötasu ja koormus on kasvanud Tõestus: peamiseks tööjõu välja tõestus: palju rohkem iseseisvaid rändamiseks on see, et koormus ülesandeid, kiirem juurdepääs on suur ning töötajaid on vähe, tervisehoiuteenustele see tähendab seda, et olemasolevad töötajad peavad tegema ka need tööd ära kuhu...
Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Minu arvates humanism on inimlikkus. Humanism kirjaldab inimest kui olendit, kes on arenev, lood ja heade omadustega. Meditsiinis peab igal töötajal humaansus kindlasti olemas olema. See tähendab meditsiinis paremat ja tõhusamat hooldusabi haiglas töötajate poolt. Selle tulemuseks on suuresti rahulolev patsient ja hea abi õe poolt/haigla töötajate poolt. Humanism nii meditsiinis ki ka igapäevaelus tugineb Maslow püramiidile. Meditsiinis humanismi rakendades ei saa inimesi võta grupiti ehk üldistada, vaid me võtame kui erinevat isikut, kui indiviidi. Peab kindlasti mõistama patsienti: kui valus tal on, kui kehvasti ta tunneb. Mis võivad olla haige hirmud ja nendega arvestada teda ravides. Samuti ka ei tohi patseinti eemaldada ümbritsevast. Näiteks külaliste keelamine, kui selleks reaalset ja mõjuvat põhjust pole. Inimene peab suhtlema, see on meie kõikide üks olu...
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm, haiguste ennetamine, ravi, abi, hooldamine, patsiendi hüve, kliinilise kokkupuute olemus jne. Meditsiin huvitub patsiendi hüvest ja patsiendi hüvel on ...
Ülevaade õenduse ajaloost Ivi Prits, RN Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Nursing, nutriere- toitma, söötma Nurse- nutrix- toitev ema Sõna ,,nurse" esmakordselt kasutusel Inglismaal 13. saj- naine, kes hooldas võõrast last Al 16. saj ,,nurse" - isik, peamiselt naissoost, kes hooldas haigeid Al 19. saj lisandus hooldamisele ka välja õpetamine ja medits tegevuste teostamine Termin ,,õendus" Eestis kasutusel alates 1996 Õenduse ajalugu on naise emantsipatsiooni ajalugu Lahutada õenduse ajalugu meditsiini ajaloost on võimatu Kas õendus algab Florence Nightingale ajastust? 1943 defineeris Davidson arstiteadust läbi nelja tsükli- primitiivne, renessansiaegne, apteegiperiood ja moderne Õenduse arengus samad tsüklid, va apteegiperiood ,,Õendus on kui nurgakivi arstiteaduse alusmüüris" (Davidson) Õendus kui v...
Vana-Egiptus Egiptuse ajalugu: vana riik, keskmine riik, uus riik Meditsiin oma aja kohta kõrgel tasemel. Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi kon...
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks ...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
