Võrumaa Kutsehariduskeskus Rahvusvahelised hotelliketid Iseseisev töö Juhendaja. Eda Veeroja Koostaja: Liisi Peelo TT-06 Väimela 2006 Hilton Hilton on tuntud nimi ülemaailmses majutustööstuses. Hiltoni brändi peetakse uhkusega Hilton Hotellide Korporatsiooni lipulaevaks. Hotellikett on silmapaistvaim majutusettevõte, mis omab ja juhib paljusid tuntuid brände või müüb neile frantsiisi. Seega on hotellide majutusmaht suur. Esimene hotell loodi Ciscos, Texases 1919 aastal. Nende fraas oli: ,, Be my quest !,,(Olge lahke!).See on senini soe ja sõbralik viis tervitamaks oma külalisi. Olenemata sellest kas kasutatakse suursuguseid või lihtsamaid hotelle. Nende võimuses on pakkuda külalistele laial...
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
ÕIGUSE ALUSED 13.09.2010 · Õigusallikate jaotus: 1) Õiguslik e. sanktsioneeritud tava ajalooliselt valmiv a) Riik on muutnud tava/normi kohustuslikuks 2) Õigusteadus 3) Kohtu- ja halduspretsedent 4) Leping 5) Normatiivakt e. õigust loov akt 6) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid 7) Euroopa Liidu õigusaktid Õigusallikad jaotuvad kohustuslikeks ja soovituslikeks allikateks. Soovituslike alla kuuluvad nt. riigikohtulahendid ja ringkonna- ja maakohtulahendid. Objekti õigus subjektid 1) õigustatud pool (maakohus) (õigusnormid) subjektiivne õigus 2) kohustatud pool Juriidiine kohustus Juriidiline vastutus ...
1. Tee aktiivseks andmebaas, kuhu soovid varundusfailis kool.sql tabelid koos andmetega paigutada. Klõpsa menüüs valikule Impordi, vali fail, kontrolli formaati (peab olema SQL) ning klõpsa nupul "Mine". mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | AINE | | AINE_OPILANE | | EMA | | EMAD | | HIIR | | HIIR_2 | | H_EMA | | LAENUTUS | | LUGEJA | | OPETAJA | | OPILANE | | OSAKOND | | O_GRUPP | | RAAMAT | | SYNNID | | koolitaja | | koolitusfirma | | koolituskursus | | koolitusteema | | tootaja | | tootaja_koolitus | +-----------------------+ 21 rows in set (0.01 sec) 2. Uuri millised tabelid tekki...
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvater...
Ametid: · l'agent de police (meess) - politseinik · l'agent des postes (meess) - postitöötaja · l'artiste graphique (meess ja naiss) graafikakunstnik · l'avocat (meess) advokaat · le/la comptable raamatupidaja · le cuisinier/la cuisinière kokk · le dessinateur/la dessinatrice illustraator · le directeur/la directrice direktor · l'employé(e) teenistuja · l'étudiant(e) üliõpilane · l'informaticien(ne) arvutitehnik · l'infirmier/l'infirmière õde · l'instituteur/l'institutrice algklassiõpetaja · le/la journaliste ajakirjanik · le/la mécanicien(ne) mehaanik · le médecin arst · le métier amet · le professeur õpetaja · le/la secrétaire sekretär · le/la scientifique teadlane · l'atelier (meess) ateljee · la banque pank · le bureau kontor · le centre hospitalier haiglakompleks · la clinique kliinik · le commissariat de police...
Madeira Referaat Kristin Lapsanit MT09 Madeirast Koosneb rohkem kui 20 saarest. Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Polii...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikusel? Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootli...
Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel? Kumb majandusareng oleks Eestile kasulikum: kas kiire palgatõus või tootlikkuse kasv? Alljärgnevalt püüan ma sellele leida vastuseid. Eestlaste tootlikkus on väga madal. Parimaks näiteks siin on aasta 2005 kui jääktulu ühe töötaja kohta oli rõivatööstuses vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni. Vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuigi rõivatööstuses töötas üle kolme korra rohkem inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine; puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine; kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport. Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt (Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008). Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", m...
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
Essee Mida ma muudaksin Eesti majanduses ? Õppeaine: Majandusõpetus Õpetaja: Õpilane 2014 Mida ma muudaksin Eesti majnduses? Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on al...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
1. Turundus- klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil (vajaduste kasumlik rahuldamine) 2. Vajadus- inimese sisemine tung millegi järgi 3. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest tasuma, on nõudlus turul olemas. 4. Toode- füüsilised tooted hõlmavad suurema osa turundusest ja need võivad olla väga erinevad, alates toiduainetest ja lõpetades masinate ja muu sellisega. On mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus. Eristatakse pooltooteid (vajavad edasist töötlemist) ja valmistooteid. 5. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbijate soove või vajadusi. Kaup on toode, mida pakutakse müügiks. 6. Teenus- tegevus mida pakutakse müügiks, mis on olemuselt mittemateriaalne ja millega ei kaasne mi...
1 MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala ÄRIPLAAN FAMILY PETS OÜ Koostaja: Ingrid Koitla Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK..........................
Turundus - on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui aga on olemas soov ja ollakse nõus ka selle rahuldamise eest maksma, on nõudlus turul olemas. Toode - pakkumine, mis on tehtud turule hankimiseks, kasutamiseks, tarbimiseks või tähelepanu saamiseks. Kaup - toode, mida on võimalik turul pakkuda, rahuldamaks tarbjate soove või vajadusi. Teenus - tegevus, mida pakutakse müügiks, mis on oma olemuselt mittemateriaalne ja mille osutamisega ei kaasne mingi asja omandiõigust ( nt. hotellindus, transport, remonditööd, juuksur jne. ) Turundusmeetmestik- kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalis...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL Turunduskommunikatsiooni analüüs Koostajad: .... Rühm: EV-1-S-E-tal Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................1 1. Sissejuhatus....................................................................................................2 2. Turundamine.............................................................................................
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
Referaat Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Õppeaine: Majandus Õpetaja: Õpilane: Oma kooli nimi+aasta ja kuupäev Mida ma arvan praegusest majandus olukorrast Eestis ? Urmas Varblane Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor : Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul , siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard ...
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel ii) Oodatav keskmine eluiga iii) Rahvamajanduse kogutulu Riikide liigitus arengutaseme ja panuse järgi maailmamajanduses Riigid: 1) Kõrgelt arenenud riigid 2) Arengumaad a) Arenevad riigid b) Naftariigid ...
SISUKORD 1 TARKVARAD VÄIKEETTEVÕTETELE.............................................................3 1.1 Merit Aktiva..................................................................................................3 1.1.1 Merit Aktiva kõige tähtsamad omadused............................................. 3 1.1.2 Merit Aktivat saab osta kahe paketina..................................................3 1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid........................................3 1.1.4 Litsentsihinnad......................................................................................4 1.2 SmartAccounts............................................................................................4 1.2.1 SmartAccounts'i eelised....................................................................... 4 1.2.2 SmartAccounts'i funktsionaalsus..................
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koost...
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...