3

doc

Hortus Musicu

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006  Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuk...

Muusika → Muusika

38 allalaadimist

2

rtf

Hortus Musicus

HORTUS MUSICUS andis oma esimese kontserdi 1972, asutati toonase Tallinna Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni eestvedamisel ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes leidis grupp entusiaste oma nooruslikud energiad ühendades ja vaid minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutades (kuivõrd seda lihtsalt eriti polnud võtta) Hortus Musicuse oma tee ja näo. Keskne roll ideede generaatorina ja oli siinjuures Andres Mustonenil. Tema leppimatus kehtiva reziimi, nagu ka muusikas väljakujunenud kivinenud arusaamadega tõukas gruppi avastusretkele senitundmatu Bachi-eelse muusika maailma. Hortuse musitseerimist iseloomustab ennekõike (tihtipeale erinevalt nende Euroopa-kolleegidest) stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt, ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. Sattumata küll otsesesse...

Muusika → Muusika

23 allalaadimist

3

doc

Hortus Musicus

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM HORTUS MUSICUS Retsensioon Hanna Kata Norma 10. a Siiri Veskimäe Tallinn 2013 KONTSERDI RETSENSIOON Kontsert toimus 25. jaanuaril 2013. aastal Väravatornis. Sel kontserdil olid meie ees 8 pillimeest: Andres Mustonen(viiul), Taavo Remmel(kontrabass), Ivo Sillamaa(klavessiin), Valter Jürgenson(tromboonid), Imre Eenma(violone), Olev Ainomäe(pommer, plokkflöödid, duduk), Tõnis Kuurme(dulzian, rauschpfeiff, plokkflöödid) ja Riho Ridbeck(löökpillid). Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusikaaeda, on vanamuusikaansambel, mis asutati 1972. aastal Andres Mustoneni poolt. Hortus Musicus on omala alal vanim katkematult tänini tegutsev ansambel Ida-Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas. Nad on esinenud enamikus Euroopa riikides, USAs, Jaapanis, ...

Muusika → Muusika

28 allalaadimist

1

docx

Muusika retsensioon Hortus Musicus

24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Kooseisu kuulub 10 pillimeest. Ansambli repertuaaris on renessansi ja keskaja muusika, kuid seekord oli kuulda vaid renessansiajastumuusikat. Enda ees nägime ka mitmeid pille, nagu nt salmei, mis on vanamuusika instrument. Li...

Muusika → Muusika

32 allalaadimist

4

docx

Retsensioon - Hortus Musicus

Mina käisin 12. jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis...

Muusika → Kontserdipäevik

16 allalaadimist

2

docx

Retsensioon "Hortus Musicus"

Retsensioon nr. 1 Mina käisin 6.detsembril kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis. Minu arust oli kontserdi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Ka tema oli Saksmaa helilooja ja orelimängija. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Samuti nagu teisedki heliloojad oli ta pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja...

Muusika → Muusikaajalugu

61 allalaadimist

2

docx

Hortus Musicus - Retsensioon

Hortus Musicus ­ renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sill...

Muusika → Muusika ajalugu

4 allalaadimist

4

doc

Hortus Musicus retsensioon

12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest sisenedes o...

Muusika → Muusika

8 allalaadimist

2

docx

Retsensioon - Hortus Musicus

Retsensioon Mina käisin 12. aprillil kuulamas Hortus Musicus kontserdit, mis toimus Väravatornis Tallinna vanalinnas. Minu arvates oli kontsedi eesmärgiks publikule näidata, millist muusikat kuulati vanalajal, sest nad riietusid vastavalt selle aja riietusse. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kontsertil kõlasid üliõpilas- ja ülevadlaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis.. Ta oli Saksamaa orelimängija hilisrenessanssil ja helilooja barokki algul. Michael Praetorius sündis 15.veebruaril 1571 ja suri 15.veebruaril 1621. Temagi oli pärit Saksamaalt ning kuulus selle riigi heliloojate nimekirja ja orelimängijaks. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema o...

Muusika → Muusikaõpetus

3 allalaadimist

4

docx

Hortus Musicus renessansi kontsert

Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Emma-Belinda Müürsepp 10.A Käisime 12.jaanuaril Eesti vanamuusikaansambel Hortus Musicuse kontserdil, mis toimus Väravatornis. Käisime kontserdit kuulamas Jakob Westholmi kümnendate klassidega. Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mä...

Muusika → Muusika

19 allalaadimist

4

docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

Hortus Musicus – renessansi kontsert Retsensioon Mihkel Tammik 10.a klass Käisin 12. jaanuaril 2016 aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi kümnendate klassidega kuulamas Hortus Musicuse kontserti, mis oli minu esimene Hortus Musicuse kontsert. Kontsert toimus Lühikese Jala Väravatornis. Kontserdisaal oli minu arvates veidi väike ja see segas ka minu arvates akustikat. Kuigi see suutis tekitada autentse tunde. Kontserdil esitati järgmisi teoseid: „Ecce torpet probitas“, „Vite pordite me legi“, Tant con je vivrai“, „filles a marier“, „Heigh hoo holidays“, „Pavane“, „Come again sweet love“, „Fine knacks for ladies“, „Honeysuckle“, „Presens dies“, „Puer natus in Bethlehem a2“, „Puer natus in Bethlehem ...

Muusika → Renessanss

9 allalaadimist

20

pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Andres Mustonen ja Hortus Musicus Üldinfo ● Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. ● Omal alal üks vanimaid katkematult tänini tegutsevaid ansambleid maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajand...

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

16

pptx

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

Andres Mustonen ja Hortus Musicus Andres Mustonen ● sündinud 1. septembril 1953 Tallinnas ● Tallinna Muusikakeskkool, 1972. a. ● Tallinna Riiklik Konservatoorium, 1977. a. ● Austria ja Holland ● Hortus Musicus, 1972. a. ● MustonenFest, 1989. a. Hortus Musicus ● ladina keeles “muusika-aed” ● vanamuusikaansambel ● Rahvusvaheline Tunnustused ● 1986 Eesti NSV teeneline kunstnik ● 1988 Eesti NSV muusika-aastapreemia ● 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ● 1996 Eesti Raadio aasta muusik ● 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärk ● 2000 Tallinna aukodanik (teenetemärk) ● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● Mustonen...

Muusika → Muusika

1 allalaadimist

6

odt

Hortus Musicus ja selle liikmed

Jüri Gümnaasium Hortus Musicus referaat Koostaja: Mai Triin Puström Klass: 10. Kultuur 2012 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Hortus Musicus ja selle loomine....................................................................................3 Bändi liikmed..............................................................................................................4 Pilte Hortus Musicusest.................................................................................................4 Hortus Mus...

Muusika → Muusika

9 allalaadimist

2

docx

Hortus Musicus – renessansi kontsert

Hortus Musicus ­ renessansi kontsert Retsensioon Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esita...

Muusika → Renessanss

4 allalaadimist

6

doc

zxcvbnm,

Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessi...

Muusika → Muusika

10 allalaadimist

1

odt

Ladina keelsed ajaloolised ütlused

Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...

Keeled → Ladina keel

14 allalaadimist

7

ppt

VOX CLAMANTIS powerpoint

VOX CLAMANTIS  loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias  hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd  koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE  Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea  Kasutatud materjal www.google.ee http://www.kappiyhing.ee/ 

Muusika → Muusikaajalugu

11 allalaadimist

3

docx

Muusikaajalugu küsimused 12. klass

Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku elu kajastamine", ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" 2. Gustav Ernesaks ­ millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! 1908-1993 ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Meelespea" , ,,Helin" Koorijuht, helilooja,pedagoog,muusikakirjutaja.Loomingus üle 300 ...

Muusika → Muusikaajalugu

17 allalaadimist

1

doc

Harry Olt

Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja palju teised. Tema loomingusse kuulub näiteks lasteooper ,,Reinuvader Rebane", k...

Muusika → Muusika

5 allalaadimist

2

docx

Eesti NSV muusika

Eesti NSV muusika  1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega  Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks.  1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on Lepo Sumera (1950–2000, loonud kuus sümfooniat) ja Raimo Kangr...

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

1

doc

Pöördkonnad, käändkonnad

I käändkond II käändkond III käändkond IV käändkond V käändkond (a-lõpulised) (us, er, um) (us, u-lõpulised) (es-lõpulised) Nom-kes? Terra Hortus Sol (m); mater (f); carmen (n) Iussus; cornu Res Ains/Mitm Terrae Horti Soles; matres; carmina Iussus; cornua Res Gen-kelle? Terrae Horti Solis; matris; carminis Iussus; cornus Rei Ains/Mitm Terrarum Hortorum Solum; matrum; carminum Iussum; cornuum Rerum Dat-kellele? Terrae Horto Soli; matri; carmini Iussui; cornu Rei Ains/Mitm...

Keeled → Ladina keel

86 allalaadimist

2

docx

Tallinn Baroque ‘’Rõõm muusikast’’

Tallinn Baroque `'Rõõm muusikast'' 31.jaanuaril esines meie koolis vanamuusika ansambel `'Tallinn baroque'' kavaga `'Rõõm muusikast''. Ansambli koosseisus on Liina Saari (vokaal, sopran), Raivo Tarum (zink, krummhorn, barokktrompet) ja Imbi Tarum (klavessiin). Raimo Kivistik on organiseerija ja tegeleb transpordiga. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina...

Muusika → Muusikaajalugu

3 allalaadimist

3

pdf

Tallinna baroque esinemine

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. KLASS Karina Repetun Kontserdiarvustus Juhendaja Tuuliki Jürjo 2013.õ.-a. TALLINN BAROQUE Liina Saari - sopran; Raivo Tarum - barokktrompet,; Imbi Tarum ­ klavessiin. Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on täiendanud end Lydia Styx-Agosti (Itaalia) ja Harry van der Kampi (Holland) meistrikursustel. Liina Saari on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Tema repertuaari kuuluvad peamiselt renessansi- ja barokiajastu teosed, sh suurvormidest Bachi "Johannese passioon", Missa h-moll ja nn luteri missad, Händeli "Messias" ja "Belsatsar", Pergolesi "Salve Regina" ja "Stabat mater", Charpentier' "Te Deum" jt, ta on esitanud Vivaldi, Melani ja M...

Muusika → Eesti rahvalaul

6 allalaadimist

4

docx

Ladina keel

I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f  N.Silv-a  N.Silv-ae  G.Silv-ae  G. Silv-  D.Silv-ae arum  Acc.Silv-  D. Silv-is am  Acc. Silv-as  Abl.Silv-a  Abl. Silv-is  Voc.Silv-a  Voc. Silv-ae  N.Hort-us  N. Hort-i  G.Hort-i  G. Hort-o-  D. Hort-o rum  Acc. Hort-  D. Hort-is um  Acc. Hort-  Abl. Hort- os o  Abl. Hort-is  Voc. Hort-  Voc. Hort-i e  N. Liber  N.Libr-i  G. Libr-i  G. Libr-  D.Libr-o orum  Acc. Libr-  D.Libr-is um  ACC.Libr-os  Abl. Libr-o  All.Libr-is  Voc. Liber  Voc.Libr-i  N.Bell-um  N.Bell-a  G. Bell-i  G. Bell-  D. Bell-o orum  Acc. Bell-  D. Bell-...

Keeled → Ladina keel

7 allalaadimist

11

ppt

Ansambel Vox Clamantis

Ansambel Vox Clamantis www.voxclamantis.ee Vox Clamantis · Ansambel on loodud 1996. aastal. · Nende eesmärgiks on ühendada vana ja uus muusika ning tuua see rahvale kättesaadavaks. · Kollektiiv toetub gregooriuse laulule ja varasele mitmehäälsusele. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve  Jaan-Eik Tulve · Jaan-Eik Tulve lõpetas aastal 1991 Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhina. · 1993 lõpetas Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi gregoriaani koori dirigeerimise erialal. · Alates aastast 1996 on Jaan-Eik Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias · Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. ...

Muusika → Muusikaajalugu

34 allalaadimist

22

ppt

ARVO PART

KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm  Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale  Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud.  Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos  Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...

Muusika → Muusikud

3 allalaadimist

1

docx

Mõisted muusikaajaloost. Renessanss ja barokk

Ansambel Vox Clamantis - vanamuusikaansambel, kuhu kuuluvad muusikud, keda huvitab gregooriuse laul. Ansambel loodi 1996. aastal. Ansambel Rondellus - Eesti vanamuusikaansambel. Rondellus alustas tegevust 1993. aastal eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Viljandi linnakapell - Viljandi Linnakapell on Eesti vanim varajast muusikat viljelev ansambel. Ansambel Hortus Musicus - vanamuusikaansambel, Ansambli repertuaaris on keskaja ja renessansi muusika. Vanamuusika festivalid Viljandis - aastast 1982 toimuv vanamuusika festival; ühtlasi Eesti samataolistest vanim Haapsalus - sai alguse 1994. aastal, Tartus - 1996. aastast toimuv festival, mis keskendub keskaja ning Idamaade muusikale. Kastraat - kohitsetud (eemaldatud munanditega) mees. Carlo Farinelli ­ parim ooperilaulja 18.saj Antonio Stradivari - oli itaalia kuulsaim viiulimeister. Barokk - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega Fuuga - on polüfoon...

Muusika → Muusika ajalugu

13 allalaadimist

2

docx

Vanamuusika ansambel Vox Clamantis

Vanamuusika ansambel Vox Clamantis Vox Clamantis on 1996. aastal asutatud Eesti vanamuusikaansambel. Ansambel ühendab oma muusikas vana ja uue, olles alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. Ansambli pea kõikides programmides kõlab ka kaasaegne muusika, selle väga laialdastes väljendusvormides. Nende eesmärk ongi ühendada vana ja uus muusika ning esitada seda rahvale. Ansambli kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning hiljem ka Pariisi Rahvusliku Kõrgema Muusika ja Tantsu Konservatooriumi, koori dirigeerimise erialal. Alates 1996 aastat on Tulve gregoriaani õppejõud Eesti Muusikaakadeemias. Jaan-Eik Tulve on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastaauhinna ning talle on omistatud EV Valgetähe teenetemärk, Belgia Kuningriigi Leopoldi orden ning Prantsuse Vabariigi Kunstide ja Kirjanduse orden. Kokku on ansamblis 15 laul...

Muusika → Muusika

6 allalaadimist

16

pptx

Viljandi vanamuusika festival

VILJANDI VANAMUUSIKA FESTIVAL TAUST  Viljandi vanamuusika festival ehk teise sõnaga VIVAMU või Viljandi vanamuusika päevad  Toimub alates 1982.aastast  Peetakse igal suvel juuli keskel  Põhieesmärk: 1. Sajanditevanuse muusika tutvustamine 2. Kaasata eriti noorsugu  Festivali kontserdid toimuvad Viljandi kirikutes, saalides ja teistes paikades üle linna  ETENDATUD ON OLNUD.. MÜSTEERIUME MUUSIKALISI Nt: „Taanieli mäng“ LAVAMÄNGE OOPEREID Nt: Purcelli „Haldjakuninganna“ Nt: Mozarti „Bastien ja Bastienne“  Paul Hillier Suurbritanniast ESINENUD ON.. Paolo Pandolfo Itaaliast Choir of Royal HollowayLondonist ...

Muusika → Muusika

2 allalaadimist

4

rtf

Renessanss - Muusika KT kordamisküsimused

Kordamisküsimused kontrolltööks - Renessanss 10 klass Millal oli renessanss muusikas? 15.-16. sajand Milline oluline maailmavaateline muutus kaasneb renessansiga? Miks Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg, sest sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine, st väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. Milline oluline muutus toimub muusika ja autori suhetes? Tugevnes muusika seos tekstiga. Õpiti väljendama samu hingeseisundeid. Milline muusika saab renessanssiajastul kunstmuusikas eriti populaarseks? Mitmehäälne ilmalik laul Kuidas saab esitada renesanssiaegset mitmehäälset ilmalikku muusikat? -Kõiki hääli võib laulda -Kõiki hääli võib mängida vabalt valitud pillidel -Hääli võib vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel -Kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? Kõlaideaal, mille aluseks sai...

Varia → Kategoriseerimata

29 allalaadimist

4

docx

Muusikaajaloo kokkuvõtlik KT

1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut).  Franz Joseph Haydn  Wolfgang Amadeus Mozart  Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat.  Johann Sebastian Bach  Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas.  Sümfoonia  Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste.  Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile.  Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole.  Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas.  Oratoorium  Passioon  Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss?  Keskaeg: 5.-13. saj  Romantism: 19. saj  Barokk: 17.-18. saj I pool  Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand  Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat.  Schubert ...

Muusika → Muusikaajalugu

13 allalaadimist

20

docx

Postkaardid ja nende kogumine - referaat (raamatukogunduse alused)

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut POSTKAARDID JA NENDE KOGUMINE Referaat Raamatukogunduse alused Autor: xxx Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Postkaartide olemus.................................................................................................................3 2.Postkaartide ajalugu.................................................................................................................3 3.Postkaartide kogumine.............................................................................................................5 4.Postkaartide kogumise ajalugu.................................................................................................6 ...

Infoteadus → Raamatukogundus

7 allalaadimist

2

rtf

Karl Orff ja Arvo Pärt

Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu,...

Muusika → Muusikaajalugu

5 allalaadimist

1

doc

Olav Ehala

Olav Ehala Sündinud 31.07.1950. Olav Ehala hüüdnimi on Olku. Õpingud, muusikutee kujunemine. Olav Ehala lõpetas 1969. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1974. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970-1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970-1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975-1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor) ning alates 2001 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Mõjutajad. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele.Ta on kirjutanud muusika ligi 50 näidendile ja 60 filmile. Suurem osa näidendimuusikast on sündinud Noorsooteatrile, kus algas ka tema koostöö tuntud Vene lavastaja Adolf Sapiroga. Filmi vallas on kõige viljakam olnud koostöö Priit Pärnaga ­ Ehala on kirjutanud muusika peag...

Muusika → Muusika

12 allalaadimist

4

doc

Dzäss Eestis

EESTI DZÄSSIAJALUGU Ilma dzässihelideta ei kujutaks Eestit ette vist keegi. Aastakümnetega on dzässist saanud midagi, mis on kogu aeg justkui olemas olnud ning mille puudumine tundub sama võimatu kui nafta lõppemine. Esimene katse dzässi mängida jääb Tallinnas aastasse 1918, kui hotellis ´Kommerz` alustas tegevust tundmatu nimega koolipoisteorkester. Samast orkestrist kasvas välja esimene professionaalne dzässansambel `The Murphy Band.` Eesti esimestel dzässmuusikutel puudusid selged eeskujud ja autoriteedid. Kuna Eestisse jõudis tol ajal esinema vaid käputäis muusikuid raja tagant, tuli õppida kuulmise ja tunnetuse järgi, abiks BBC tantsumuusikasaated. Samas arenes dzäss Eestis kiiresti. Dzäss oli noorte muusika ning andis edasise suuna kätte nii mõnelegi ­ näiteks ooperilaulja Tiit Kuusik ja dirigent Gustav Ernesaks alustasid muusikuteed just dzässi juurest.Eesti esimene niiöelda akadeemiline dzässikontsert, Priit Veebeli ülesastumi...

Muusika → Muusika

87 allalaadimist

3

doc

Barokk - muusikas

Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist ­ see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono ­ meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper ­ koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 ­ 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...

Muusika → Muusikaajalugu

9 allalaadimist

4

doc

KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS

KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS   ∙     Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja  rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o.  keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙     Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙     Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu.  Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis­didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja  kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka  moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks  pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.     VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) ­ rändurielu elavad...

Kirjandus → Kirjandus

9 allalaadimist

18

ppt

Eesti muusika, raadio, televisioon.

EESTI MUUSIKA, RAADIO, TELEVISIOON. Merit Kaeramaa Helen Patsula 2008 Rõngu Keskkool Eesti muusika ajalugu Eellugu Eesti professionaalne muusika sündis XIX sajandi lõpul ja kujunes välja XX sajandi alguses. 1869. aastal Tartus toimunud esimene üldlaulupidu. 1896. aastal valminud Rudolf Tobiase avamäng "Julius Caesar" ­ esimene sümfooniline teos eesti muusikas. XIX ja XX sajandi vahetus teeb sisse selged vahed professionaalsete professionaalsed heliloojad. XIX ja XX sajandi vahetusel kerkis esile professionaalsete heliloojate põlvkond(Rudolf Tobiast ja Artur Kapp). 1908. aastal kirjutab esimese eesti sümfoonia pianistina kuulsust võitnud Artur Lemba, samal aastal jõuab ta ka ooperini "Lembitu tütar", esimese tõsiseltvõetavani selles zanris. 1865. aastal asutati laulu- ja mänguselts...

Muusika → Muusika

52 allalaadimist

2

docx

Jumalate kujutamine Vergiliuse „Aeneise“ I laulus”

Sissejuhatus. Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr Andeses ning suri 21.september 19 eKr Brindisis. Vergilius oli rooma kirjanik, ladina keele üldtunnustatud suurim poeet. Vergilius tahtis algul oma elu siduda karjääriga retoorikas ja õiguses, kuid pühendas end lõpuks kirjandusele. Ta õppis retoorikat ja filosoofiat Roomas, Milanos ja Napolis. Tema tuntumad teosed on Eclogae, Georgica ja Aeneis. "Aeneise" "Aeneis" oli kirjutatud 29 - 19. aastas eKr, teose zanr on heroiline eepiline poeem, ta on üks tuntumaid ladinakeelseid kirjandusteoseid. Raamat on kirjutatud klassikalises ladina keeles. Poeemi peategelaseks on Aeneis, Veenuse poeg, Trooja sõja kangelane. Poeemi peamõte on Rooma impeeriumi ülistus. Poeem algab loo lõpust ning kõik järgnevad poeemi osad jutustavad tegelaste seiklustest. Vergilius soovis oma poeemiga luua rooma vastet kreeka eepostele, "Iliase" ja "Odüsseia" sünteesi. "Aeneis" idealiseerib Itaalia min...

Ajalugu → Ajalugu

1 allalaadimist

2

doc

Keskaeg Ilmalik Muusika

ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi ­ tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahva...

Muusika → Muusika

25 allalaadimist

8

odt

Praktika aruanne - Praktika AS Ceres Aianduskeskus

Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010  SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus  1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus .Kohaks valisin AS Ceres Aianduskeskuse.Praktika eesmärk on/oli anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täit...

Maateadus → Haljasalade rajamine

148 allalaadimist

4

doc

Muusikaajalugu: KESKAEG - ILMALIK MUUSIKA

ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...

Muusika → Muusikaajalugu

7 allalaadimist

15

pptx

Naine ja perekond

naine ja perekond Sissejuhatus Keskaja ning tänapäeva naise elukäik ja ­olu on võrreldes tänspäevaga tundmatuseni muutunud. Keskajal olid naised tugevalt meeste kontrolli all ja võrduseni oli veel pikk tee minna. 17.05.14 2 Naise elu Naise elu määras tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, lesk või abielunaine Neitsi positsiooni oli usulisest seisukohast kõrgeim ja turvalisim aste, madalaim oli abielu ja lese seisus nende vahepeal. Naine sünnitas keskajal keskmiselt 5-7 last, Neil oli samuti õigusi meeste õiguste kõrval 14. saj leiti, et naise olulisus koduses majapidamises on oluline 17.05.14 3 Naise elu Ta oli pere- ja sugukondlike piirangute ohver. Seisusteks olid rüütlid, talupojad ja vaimulikud, kuid naise staatus puudus. Naisel oli keskmiselt 5-7 rasedust kahe kuni kahe ja pooleaastaste vahe...

Ajalugu → Ajalugu

17 allalaadimist

3

doc

Muusika 1. perioodi arvestus

Kordamisküsimused muusikaloo arvestuseks! Eellugu, keskaeg 1. Muusika teke: miks tekkis muusika, mis olid muusika ülesanded, miks vajas inimene muusikat, millised võimed omistati muusikale ja miks? (Kirjuta natuke pikemalt!) V: Muusika tekkis, et väljendada seda mida sõnadega ei saa ning selleks vajas ka inimene muusikat. Muusikat kasutati rituaalideks, ajaviiteks, lugude jutustamiseks, julguseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks. Muusikale on omistatud ka jumalikku päritolu, sest levis selline arusaam, et muusikal on salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. 2. Millised on tänapäeval muusika peamised funktsioonid? (too min 3 näidet) V:Meelelahutus, inspiratsioon, raha, liitev funktsioon, motivatsioon, igavuse peletus. 3. Muusika väljendusvahendid ­ nimeta 5-6 peamist! V:Meloodia; rütm; dünaamika; tempo; tämber; harmoonia; vorm; faktuur. 4. Milline sündmus tähistab meie aja ...

Muusika → Muusika

12 allalaadimist

2

doc

Arvo Pärt, Sostokovits

Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le t...

Muusika → Muusika

8 allalaadimist

5

docx

Ansambel Rondellus

Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...

Muusika → Muusika

18 allalaadimist

12

rtf

Arvo pärt

Arvo Pärt Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Elust Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kurs...

Muusika → Muusika

109 allalaadimist

8

docx

Klassitsism ja romantism muusikas

1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale?  Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal.  Eelistati instrumentaalmuusikat.  Muusika oli põhiliselt homofooniline.  Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev.  Harmoonia oli valdavalt heakõlaline.  Eelistati duuri ja molli.  Kasutati kiiret rütmide vaheldumist.  Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...

Muusika → Muusika ajalugu

51 allalaadimist

9

doc

Tromboon

Tallinna Reaalkool TROMBOON Referaat muusikaõpetuses Koostaja: 9B Tallinn 2012 1  SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 TROMBOONI EHITUS......................................................................................................4 TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD............................................ 5 TROMBOONI AJALUGU.................................................................................................7 ......................................................................................................................................

Muusika → Muusika

17 allalaadimist