17.12.2011 13:33 Lenno Vaitovski, Hooaeg Kommenteeri | Prindi Konstruktor on ilmselt üks universaalsemaid mänguasju, mille kohta ei saa ükski laps öelda, et see talle ei meeldi. Meeldivuse määrab ju ära alles see, mida mängu osadest valmis teha! Ja teha saab vaat et kõike... Mis teeb aga konstruktorist lapsele ka väga kasuliku mänguasja, rääkis Kaubamaja ajakirjale Hooaeg psühholoog ja Tallinna Ülikooli arengupsühholoogia lektor Kadi Liik. Konstruktorite pakendeid uurides kohtab tihti teksti: «arendab loomingulisust ja loogilist mõtlemist». Kas neid saab pidada lapse arengu seisukohast kõige olulisemateks? Loovus ja loogiline mõtlemine on kindlasti lapse arengu seiskohast olulised omadused. Need mõlemad on probleemilahendamise oskused ja kui laps mängides harjutab oma mänguprobleemidele erinevate lahenduste otsimist ja leidmist, siis saab ta ettevalmistuse ka selleks, et päriselus ettetulevatele probleemidele loovaid ja loogilisi lahend...
Taimaa Üldandmed Pindala: 513 115 km2 Pealinn: Bangkok Rahvaarv: u 66 miljonit Rahvuslik koosseis: 75% taid, 14% hiinlased, 11% muud Rahaühik: baht Riigikeel: tai keel Religioonid: budistid 94,6%, muhameedlased 4,6%, kristlased 0,7% Naaberriigid: Laos, Malaisia, Kambodza, Birma/Myanmar Kliima ja loodus Tai Kuningriik asub Lõuna-Aasias, 6. ja 19. põhjalaiuse vahel. Enamus riigist on väga tihedalt asustatud. Eriti kõrge on rahvastikutihedus pealinna ümbruses Tai lahe ääres ja maa idaosas. Tais on troopiline kliima ja temperatuurid on vahemikus 19-38 kraadi. kuivaperioodil paistab päike praktiliselt koguaeg, keskmiselt on siis sooja +31, vesi meres on +28. üldselt võib Tai kliima jagada kolmeks hooajaks: kuuma hooaeg, vihma hooaeg ja selline vahepealne hooaeg ehk siis ei ole liiga kuum ega ka liiga külm. Loodus on võimas, võimalik näha unikaalseid karstistruktuure Krabi piirkonnas. Samuti on Tais ...
Artikli analüüs XI klass Artikli pealkiri: Mõttetute surmade hooaeg on alanud Autor: Askur Alas Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti Ekspress 01.12.2011 Probleem, millele artikkel keskendub:Väikesed lapsed, noored lapsed, mõnikord isegi täiskasvanud on tähelepanematud ja kukuvad kaevudesse ning surevad mõttetusse surma. Mitte kedagi ei võeta selle eest vastutavaks ja lood ei tundu paranevat. Autori põhiseisukohad, näited: Ohtlikud olukorrad ümbritsevad inimesi igal pool, kuid keegi ei võta mitte midagi ette. 26. jaanuaril hukkus 22. aastane Diana, sest ta kukkus Pärnu sanatooriumi lähedal olevasse katmata kaevu. Maardus uppus noor naisterahvas maja taga olevasse kaevu. 23. veebruaril suri 5. aastane Kristo, kes kelgutas ja kukkus halvast...
Tutvustus BC Rakvere Tarvas on Eesti tipp korvpalli klubi, mis asub Rakveres. Mängivad nad Eesti korvpalli meistriliigas, Balti korvpalli liigas ja Eurochallenges. Asutati 2006-ndal aastal siis kandis nime Rakvere Palliklubi. Klubi sai endale nime Rakveres asuva Tarvase kuju järgi. 2007-2008 See hooaeg läks tarval raskelt. Ei saadud koguaeg mängu käima. Leegionäärid püsisid vähest aega tiimis. Hooaja kokkuvõttes jäid nad 9-ndaks 2007-2008 Mängijad Maksim Darski, Allan Ehte, Eric Lane, Hubert Radke, Mart Suursu, Titi Spasojevic, Kaspar Põldmaa, Karl Vimberg, Steve Käro, Timo Eichfuss, Priit Lokutshievski, Mattias Hunt, Raido Villers, Silver Kallas, Mihkel Mager, Mooses Kaja, Dwayne Smith, Mario Luik, Andre Pärn, James Allen. Treener: Andres Sõber 2008-2009 Sellel hooajal Andres Sõber välis mängijaid ei võtnud tiimi. Teistest tiimidest ainult kohalike mängijaid. BC Kalev Cramo-st tuli Kristo Saage. Tarvas lõpetas hooaja kuuendana, 28-...
Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda: *Halb libretto (ooperitekst) *Halvad näitlejad *...
Olümpiavõitja - Kristina Smigun-Vähi Referaat Autor: Sarah-Liis Seppel Juhendaja: Helis Lall 3. klass Nissi, 2009 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5 2 Sissejuhatus: Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Ta on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskavanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treen...
Luigelend Pühapäeval, 14.09.2008.a kell 17 esitati Pärnu kontserdimaja suures saalis Veljo Tormise ooperit ,,Luigelend". See oli ühtlasi Pärnu Kontserdimaja ja Pärnu Linnaorkestri ühiselt avatud ,,külma hooaja" avakontsert. Pärnu Linnaorkester on juba 14 aastat tegutsenud aastaringselt, seetõttu nad jagavadki oma hooaja tinglikult külmaks ja soojaks ehk siis traditsiooniline, külm, hooaeg septembrist maini, millele järgneb läbi suve kestev soe hooaeg. Kammerooper ,,Luigelend" on esimene omataoline Eesti muusikaloos. See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor...
Puhja Gümnaasium NIMI klass FI LI PI I N I D Refereaat Juhendajad: õp õp Koht 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldandmed.......................................................................................................................................4 2. Looduslikud tingimused...................................................................................................................5 3. Majandus .........................................................................................................................................6 4. Vaatamisväärsused............................................................................................................................7 Kokkuvõte........
KARTUL REILI LAASMÄE KATI MOSES Päritolu: o 8000 aasat tagasi Lõuna-Ameerikast o Euroopasse viisid kartuli 1570. aasta paiku koju naasvad Hispaania konkistadoorid. o Esimene teadaolev retsept pärineb 1581. aasta Saksamaalt ja sarnaneb tänapäeva traditsioonilise kartulipannkoogi retseptiga. o Eestisse jõudis kartul umbes 1740.–1750. aastatel o Nõukogude ajal tunti Eestit kartulivabariigina, rahva meeles ja toidulaual on kartul aukohal tänaselgi päeval. Liigitus ja sortiment • Salatikartul-mittekatkikeev ja tänkjas (Campina,Princess) • Keedukartul-valdavalt mittekatkikeev ja veidi jahune (Anti,Ants,Red Lady,Romera,Secura,Campina,Flavia) • Jahune keedukartul-katkikeev ja jahune (Ando,Birgit,Granola,Maret,Piret,Reet) • Pudrukartul-katkikeev ja väga jahune (Satina,Varajane kollane) Campina • Omanik: Saksa firma Solana Esindaja: Tulundusühistu Talukartul • Kasutustüüp A • Sobib keedu- ja salatik...
LAOS Asukoht: Kagu-Aasia, Kirde-Tai, lääne Vietnam. Pealinn : Viangchan. President : Choummaly Sayasone. Piirkond: Kokku: 236,800 km. Riik võrreldes maailma: 84. Land: 230,800 km. Vesi: 6000 km ². Kliimat: troopiline mussoon vihmaperiood (maist novembrini), kuiv hooaeg (detsembrist aprillini). Piirkond: enamasti kaljune mäed, mõned tasandikud ja platood. Loodusvarad. Riik on rikas mineraalide. Veevarad. Järved ja märgalad Laoses on vähe, aga on palju jõgesid. Nad voolavad läbi tasandikel ja mäestike kuristiku. Looduskatastroofid: Üleujutused, põuad. Rahvaarv: 6586266(2012 a.) Riigikeel(ed) : Lao keel.
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis...
TURISM -1960-1970 algas, sealt edasi kasvab jõudsalt -Turism e. puhkemajandus -sõltub rahalistest võimalustest, vabast ajast, transpordi võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi tullakse laevade, autode ja lennukitega SISETURISM IMPORT-kaupade sisseostmine, selleks kulub raha,kulu EKSPORT-kauba väljamüümine, saame tulu,tulu
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud...
KORDAMISKÜSIMUSED Millised on teenuste põhiomadused? Teenus on mittemateriaalne Teenuseid ei ole võimalik säilitada ega ladustada Teenused on sõltuvuses välisteguritest, nad on varieeruvad Teenust ei saa eraldada selle osutajast ja tarbijast Millistest osakondadest koosneb Rooms Division? Front Office Housekeeping Night Audit Reservations Milliseid erinevaid ametikohti võib olla vastuvõtu osakonnas? Vastuvõtujuht Vahetuse vanem Vastuvõtu admistraator Telefonioperaator Concierge Portjeeteenindus Night audit Millistest etappidest koosneb klienditsükkel? Saabumiseelne etapp(klient valib hotelli) Saabumisetapp(sisseregamine ja majutamine, tellimusega ja walk-in kliendid, registreerimiskaardi täitmine, toa määramine, hinna kinnitamine, lahkumise täpsustamine, maksmisviis, võtme andmin...
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võim...
Vastseliina Gümnaasium Kristina Smigun-Vähi Referaat Koostaja: Tea Talupoeg 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2012 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................1 1.. Lapsepõlv.......................................................................................2 1.1Meenutusi lapsepõlvest.............................................................2 2.Perekond...........................................................................................3 3.Savutused..........................................................................................3 3.1 Esimesed saavutused.................................................................3 3.2 Jõudmine suurte sekka..............................................................4 4.Karjäär suusata...
Pürmiidi tipus Püramiidi Tipus Väljapaistvaid kodu ja väliseesti teadlasi, insenere, tehnoloogiad ja rakendusi tutvustav saatesari Hetkel on käimas kolmas hooaeg Saade 28.03.2013 IT rakendused Tutvustati kolme Eestis tekkinud IT firmat mis on nüüdseks tuntud maailma mastaabis GrabCADFacebook inseneridele ERPLYuudne internetipõhine majandustarkvara ZEROTURNAROUNDlisatarkvara java ja muude programmeerimiskeelte tegijatele http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=137207 Saatejuhid: Astrid Kannel Sündinud 7. Juunil 1967. aastal Haapsalus Lõpetanud Audru keskkooli, Pärnu lastemuusikakooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala, samuti on tal magistrikraad politoloogiaosakonnast Aastatel 19972001 oli Eesti Televisiooni ja Eesti Päevalehe korrespondent Moskvas Astrid Kannel on telesaadete "Aktuaalne kaamera", "Püramiidi tipus" ja "Välisilm" saatejuht Saatejuhid: Neeme Raud Sündinud 19. aprillil 1969. aa...
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
Perekond LEOKide motodünastia Kui rääkida perekonnast Leok, ei jää see nimi kellelegi tundmatuks. Leokid on Eesti motomaailmas vaidlematult tuntuim perekond. Väino Leoki poolt loodud motodünastia on maailma üks suurimaid. Kadunud Väino Leoki järglased, kes on tegelenud või tegelevad maailmatasemel motospordiga, on pojad Avo Leok, Aivar Leok ja Arvo Leok ning pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus Eesti motosporti on hindamatu. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965. aastal pandi tema initsiatiivil alus Sõmerpalu motoklubile, mille liikmed on olnud ka tema pojad Aivar, Arvo ja Avo...
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Ratsamatk Ännijärve kaldal Avely Pekka T08 Lühitutvustus Toimusmiskoht: Harjumaa, Aegviidu Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja l...
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Enricke Havasaar Fraseologismid 1. Nüüd Mari leiutas Ameerikat. 2. Naaber tegi sääsest elevanti. 3. Kuulus ärimees käib siidis ja sametis. 4. Vargal raha sügeleb taskus. 5. Kõige inimlikum inimene andis raha rahvale laiali. 6. Klient ei öelnud ei ega jah. 7. Tema jalad on külmad nagu põhjal. 8. Seal polnud ega tegijat ega olijat. 9. Ole nendega kärmas kui koer linnu taga. 10. Tal oli nii valus, et hing läks välja. 11. Hooaeg on täiega alanud. 12. Ta on nii tugev, nagu kreeka pähkel. 13. Memm läks turule ja ostis põrsast kottis 14. Buss vonkles kuni lõpp peatuseni. 15. See laps on õnnelik, ta sündis särgis. 16. Töötaja tegi sahkermahkri tööajal. 17. See laps oli seitsmendas taevas, kui ta sai lahe kingitust. 18. Mees tegi otsuse selge peaga. 19. Naine murdis pead, et saada seda kleiti. 20. Oh jumal hoidku kui kanged liikmed. 21. Vanaisa ütles vanae...
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
Aleks Jegorov Laskesuusatamine Referaat 10.03.13 Mina kirjutan laskesuusatamisest , selle distantsidest , kuulsaimatest laskesuusatajatest ja kirjeldan ühte neist teile lähemalt. Laskesuusatamine ja distantsid Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste distantsid on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille ...
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1. maailmasõja ajal Eesti Vabariik · 2. maailmasõja ajal sai maja kannatada nong 2001. aasta detsembril avati see uuesti Endla teater · 565-kohaline suur saal · Black box nimega Küün-150 vaatajat · Aastas annab teater ligi 300 etendust · Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, ...
SINDI FORELL Ettevõtte andmed Sindi forell (Articer OÜ); avatud aastast 1997 Koduleht: http://www.sindiforell.ee/ Avatud iga päev 11.00-20.00 Aadress: Kalamaja tee-1 Sindi Linn (Sindi paisu juures) Ettevõtte andmed Tel: 44 74 347, 55 984 204 Töötajaid 1-5: Administraator, kokk, baaridaam ja koristaja Ettevõtte sihtrühm: Igas vanuses kliendid Ettevõte pakub Majutus (külalistemaja ja saunamaja) Toitlustus Forellipüük Peoruumid ja konverentsisaal Sauna rent Külalistemaja- ühe ja kahesed toad Saunamaja Vaatega Sindi paisule Õlgkatusega palkmaja mahutab kuni 30 inimest Eesruum sobib väiksemateks seminarideks, pulmapidudeks ja sünnipäevadeks Ööbimisvõimalus Saunamaja Saun, WC Esimesel korrusel kaminasaal 25-30...
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad s...
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastav...
ELEVANDILUU SÕJAD- VIIMANE VÕIMALUS ZAKOUMA Referaat Juhendaja: Monika Meier Õpilane: Liis Uus Leisi 2010 1 Sel ajal kui salakütid tapavad viimaseid Kesk-Aafrika ellujäänud elevante nende kihvade pärast, annab pelgupaik Chadis sellele ohustatud liigile relvastatud kaitset ja võimalust võidelda. Loodusvaatleja J.Michael Fay ja fotograaf Michael Nichols raporteerivad otse sündmuspaikadest. Surnud, suur isane elevant lamab küljeli. Värske surma, kopituse ja uriini lehk hõljuvad üle laiba. See on vaatepilt, mida J.Fay on Kesk-Aafrikas näinud sadu kordi. Kui ta ulatas oma käe üle elevandi keha, londist sabani, voolasid pisarad tema põskedelt alla. Elevandi nahk oli kortsudest ruuduline. Londi põhi oli paks nagu inimese torso. Sügavad lõhed jooksid nagu jõed tema jala kandadest läbi. ...
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
Kevadine kotimood Käekott on igapäevane aksessuaar, mis on praktiline ja lisab välimusele viimase lihvi. Igal naisel on käekotte erinevateks olukordadeks peokott, töökott, reisikott, vaba aja kott jne. Iga hooaeg toob kotimoodi värskendust. Kuigi kevadeni on veel natukene aega vaatame üle, millised kotid on moes algaval kevadhooajal. · Peokotid ehk clutches Peokottide all ei pea me silmas pidulikke õhtukotte vaid pisikesi käes kantavaid kotikesi, millel üldjuhul puudub sang või pikem rihm. Peokotid olid suur hitt eelmisel aastal täiustades pühade aegu trendikate naiste kauneid kleite. Sel hooajal liiguvad need pisikesed kotid õhtutrendist tänavamoodi. · Minikotid Minikotid on mõeldud naistele, kes kannavad kaasas vaid hädavajalikke asju mobiiltelefon, pangakaart, isikutunnistus, huulepulk. Minikotid on sel hooajal pika üleõla sangaga, tugevad miniportfelli meenutavad kotikesed, näiteid leiab nii Chanel'i, Giorgi...
Metshiir Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest on tegelikult valge sabaga. Esikäppadel on metshiirtel neli varvast, tagakäppadel aga viis varvast. Mida metshiir sööb? Metshiir sööb terasid, idusid, pähkleid ja pungi. Nad koguvad väga palju pähkleid, seemneid oma lao kambrisse, selleks et nad talve üle elada saaksid. Metshiirtel on 16 hammast. Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitu...
Venemaa ehk Vene Föderatsioon Faktid Pealinn : Moskva Rahvaarv : 141,9 milj. Riigikeel : vene keel Rahaühik : rubla Venemaa on maailma suurima pindalaga riik, võttes enda alla 11,5% maailma maismaast, hõlmates 11 ajavööndit ja asudes oma territooriumiga nii Euroopas kui Aasias. Venemaa kultuur ja tavad Peavad lugu teatrist ja kontserdist Äärmiselt külalislahked,temperamentsed Toitudest armastavad enim kala,hästi maitseb viin religioossed,austavad vanu kombeid,tavasid. Vaatamisväärsused Venemaa on vaatamisväärsuste poolest väga rikas. Siin on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga, arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised Moskvas ja Peterburis,...
KAUBAMAJA KOMMUNIKATSIOONISTRATEE GIA Oktoober 2018 Miks valisime Pika ajalooga Aktuaalne ? KAUBAMAJA Head Ainulaadne majanduslikud võimalused 2 1. Anda ülevaade KOMMUNIKATSIOO sihtrühmadest, kellele strateegia koostatakse NI-STRATEEGIA 2. Välja tuua järgmise eesmärk kolme aasta eesmärgid 3. Nende elluviimiseks vajaliku tegevuskava koostamine 4. Praeguse kommunikatsioonitegevu se efektiivsuse 3 Missioon & Visioon Oleme Eesti Eestist kaubanduse rätsepaülikond Põhjamaade mass...
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4. Nimeta sümf.ork 4 pilli...
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla te...
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem mängitakse ka kaasaegsemaid teoseid, sealhulgas muusikale, ning eesti heliloojate algupärandit. Arhitektuur: Juugendklassitsistlik hoone on valminud 1913. aastal Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni poolt. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on se...
11. klass 1. Esimene Üldlaulupidu Toimus aastal 1869, 18.20. juunil, Tartu linnas. Idee algataja ning ürituse läbiviija oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. 1869. Aasta juunis koguneski Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit, peol osales kokku 878 lauljat ja pillimängijat. Tähtis, sest sealt sai alguse laulupidude traditsioon. 2. Eurovisiooni võit Eesti poolt (Tanel Padar & David Benton looga „Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast ...
Doctor Who on briti sci-fi teleseriaal, mis sai alguse aastal 1963 ning kestis esialgu kuni 1989. aastani, moodustades nii 26 hooaega (pluss üks film aastal 1996). Sari toodi tagasi teleekraanile aastal 2005. Praegu on käimas 33. hooaeg (uutest hooaegadest 7.). Sari on loodud Sydney Newman'i, C. E. Webber'i ja Donald Wilson'i poolt. Seriaalil on olnud läbi aastate kümneid produtsente ja direktoreid, kuid praegused produtsendid on Steven Moffat ja Caroline Skinner. Doctor Who sisuks on ajalordi, inimese välimusega tulnuka, kes on tuntud nime all Doctor, seiklustest. Ta rändab mööda kosmost ja ajaruumi oma ajamasina-kosmoselaeva T.A.R.D.I.S.'ega, mis on lühend nimest Time And Relative Dimension In Space. Väljastpoolt paistab see nagu vanaaegne briti politsei telefoniputka, mis oli tavaline aastal 1963, kuid seestpoolt on masin mitmeid kordi suurem, sisaldades juhtpulti, eluruume ning garderoobi võimaliku basseiniga. Koos oma...
KIRJUTA SÕNADE TÄHENDUSED Edastama edasi andma, edasi toimetama. Signaale, teateid, andmeid informatsiooni edastama. Edendama edasi arendama, soodustama. Näiteks, Vanasti usuti, et vastlaliug edendab linakasvu. Edestama kellestki või millestki ette jõudma, ees olema, paremaid tulemusi saavutama. Eestindama eesti keelde tõlkima Eestistama eestipäraseks tegema, eestipärastama. Enamik suurem osa. Enamik inimesi, õpilasi, töid jne.. Enamus arvuline ülekaal. Absoluutne, suhteline, valdav enamus. Enne varem, varemalt. Ennem varasem, ennemini. Näiteks, Kes ennem jaole sai, see võttis. Ennistama endisse seisukorda seadma, restaureerima. Hüve see, mis on vajalik ja kasulik; hea külg, paremus, eelis. Hüvis inimeste tarbeid rahuldav vara või teenus. Hüvitis kahjutasu, kompensatsioon Juhend juhtnöör, näpunäide, eeskiri. Juhis reegel. Täpsed, praktilised juhised. Kaitse:kaitse Kaitse:kaitsme Kestus millegi ajalin...
Loodusturismi teenuse analüüs Pruunkaru vaatlus Loodusturismi ettevõte NaTourEst OÜ pakub võimalust veeta üks öö karuvaatlusonnis Alutagusel. Loomade nägemise tõenäosus on väga hea, sest lisaks karudele liigub seal ka rebaseid, kährikuid, metssigu ja erinevaid linde. Vaatlusonnid on mugavad ja hästi varustatud. Seal on toolid, vaatlusaknad, magamisnarid, kuivkäimla, ja pildistamise augud. Teenust saab kasutada kui on karuvaatluse hooaeg, mis on aprilli lõpust kuni oktoobrini. Seda saab pidada loodusturismi teenuseks, sest tegu on loomavaatlusega. Vaatluse peamine eesmärk on looduse kogemine ja selle väärtustamine. Teenuse pakkujate eesmärk on vahendada looduselamust ärilistel eesmärkidel. Teenuse sihtgrupiks on seatud täiskasvanud ja lapsed alates 12. eluaastast. Kuna ajaga on kujunenud, et seda teenust kasutavad pigem välisturistid on nemad ...
Ooper ,,Carmen" 21. oktoober käisin Rahvusooper Estionias vaatamas ja kuulamas ooperit ,,Carmen". See on teatri ajaloos juba kümnes ,,Carmeni" hooaeg. Esitluses olnud lavastus põhineb ooperi algvariandil, kus muusikalised numbrid on põimitud kõnedialoogidega (levinuim on retsitatiividega versioon, mille pärast Bizet' surma tegi Ernest Guiraud). Solistideks olid Juuli Lill, Andres Köster, Albina Kotsetova, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Märt Jakobson, Aare Saal, Andres Kask ning Rauno Polman, kes olid kõik väga head ja tasemel. Lavastaja oli Walter Sutcliffe (Inglismaalt) ning muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Ooper ,,Carmen" põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bize poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinna...
Haiti Haiti üldandmed Haiti lipp Haiti pindala - 27 751 km² Saarel elab 10 461 000 inimest (2014. a. andmtel) Rahvastikutihedus - 361,5 in/km² Riigipealinn - Port-au-Prince Riigikeeled - prantsuse ja haiti Üks maailma vaeseim riik Haiti pinnamood Haiti on üks mägisemaid maid Kariibi mere saartel - mäed moodustavad riigi pindalast kolmveerandi. Maaharimiseks kõlblikuks peetakse umbes 30% maast. Haiti kliima Valitseb troopiline kliima. Puhuvad passaattuuled Eri kohtade kliima on erinev sõltuvalt ookeani lähedusest ja kõrgusest merepinnast. Aastaringi on seal soe: talvel 15 - 25° C ja suvel 25 - 35° C Haiti loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi- ja suhkrurooistandusi ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-...
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrg...
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoi...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond X AÜMD1 ÄRIPLAAN TERASNOOL OÜ Iseseisevtöö Pärnu 2013 1 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE Ettevõte hakkaks tegutsema 2.02.2013. Juhatus koosneb kahest liikmest, kes on ka ettevõtte omanikud ning töölised. Ettevõtte pakub vibuspordi harrastamist kaasaegsel ja väga mitmekesisel harjutusplatsil ehk ka võistlusplatsil ning viburajal, mis asub metsas ja on 5 km pikk. Viburada annab inimestele uue vabaaja veetmise võimaluse, mis on sisutihe, parandab koostööd ja läbi ürituste paranevad peresuhted ja/või firma sisekliima. Ettevõte ootab koole ja teisi ettevõtteid teostama ekskursioone või veetma oma suvepäevi aktiivselt viburajal. Viburada on mõeldud kõigile huvilistele igas vanuseklassis. Viburaja seiklus kestab 2,5-3 tundi ning hiljem on võimalik grillida ja mõnus päev looduses veeta. 2 ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Terasnool OÜ Ärivorm: Osaühing Aadress: Tartu...
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika ...
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Võrkpalluri treeningplaan Õppereferaat Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ettevalmistusperiood:..................................................................................................................3 Võistlusperiood:..........................................................................................................................5 Üleminekuperiood:......................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laeva reisi planeerimine Kursusetöö Juhendaja: Maret Güldenkoh Tallinn Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1 Laevafirma tutvustus.....................................................................................................................4 2 Laeva andmed...............................................................................................................................5 3 Meeskond ja last...........................................................................................................................6 3.1 Meeskond..............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
