Anglo-Australian Telescope Anglo-Austraalia Teleskoop asub Anglo-Austraalia Observatooriumis. Kõige sagedamini kasutatavad instrumendid Anglo-Austraalia Teleskoobil on selle spektrograafid. Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter:...
MARCELLUSE TEATER VIDEO!!! ASUKOHT ROOMAS FAKTE ·Marcelluse teatri lasi ehitada Julius Caesar, ehitamise lõpetas Augustus, kes nimetas teatri oma nõo järgi. ·Istekohti 12 000 ·Poolkaarekujuline istumisala oli 111m lai ja 50m kõrge FAKTE VIDEO!!! ·Teater valmis 13 aastat eKr ·Algul kasutati seda kindlusena, hiljem teatrina. Nüüdseks on teatri ülaosa jaotatud paljudeks korteriteks ja selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertideks. VÄLIMUS ·Auditoorium hobuseraua kujuga ·Tavaline madal lava tohutusuure kivist skeenega ·Etendusi peeti puust tehtud ehituste peal ·Lavadekoratsioon koosnes kõrgest foon seinast, mida kaunistasid erinevad sambad, nisid ja kujud. VÄLIMUS ·Dekoratsioonidena ka kardinad, mis olid rohkelt kaunistatud Rooma legendide ja ajaloostseenidega ·Esimene istmete rida oli reserveeritud senaatoritele, ülejäänu lihtrahvale ·Teater koosnes k...
Tallinna Kiisude Kool Niagara Referaat Koostaja Heli Kopter 1a. klass Tallinn 2011 Sisukord 2. Sisukord + sissejuhatus 3. Niagara jõgi 4. Ajalugu 5. Niagara juga 6. Turismindus 7. Kokkuvõte, lisainfo 8. Kasutatud allikad Sissejuhatus Valitud teema Niagara valisin seetõttu, et olin huvitatud selle ajaloost. Tahtsin olla teadlik, miks seda kannab nimi ,,mürisev vesi". Olin huvitatud faktist - see on üheks aegade suurimaks turismimagnetiks. Töö eesmärgiks on anda lugejaile imepärane ettekujutlus Niagarast ning teha lugeja teadlikumaks harides üht selle huvitava põhiajalooga. Valitud infoallikateks on peamiselt raamatud, kuid sisu hõlmab ka endi tõlgitud teksti emakeelde kuna põhjalikuma ülevaate suutsid anda inglise keelsed teavefaktid ajalooraamatust, kasutades töö käigus entsüklopeediat. ...
Oksade kirjeldused VAHELDUV PUNGADE ASETUS OKSAL Astlad 1. Harilik kukerpuu kolm astelt. Pung tuleb astla pealt. Puit on kollane. 2. Tunbergi kukerpuu üks astel. Puit on punane. 3. Karvane viirpuu peenike ja hall oks, pikad astlad (astlad 0,5-14 cm) 4. Harilik robiinia pung on kahe astla vahel, kaks pikka astel x x x x 5. Äädikapuu heledad pungad, vars paks ja mõnusalt sametine ning pehme, punga alus on hobuseraua kujuline. 6. Must lepp pung musta värvi, jämedam palja koorega oks Pungaroots on pikk 3-5 mm 7. Hall lepp koor on karvane, pung on natuke halli kattega 8. Arukask koor on alati kare, pungad on võrdlemisi väikesed (vahamuhud teevad...
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüün...
Niagara juga Otepää Gümnaasium 11a Helerin Tamm Asukoht Niagara juba asub Põhja-Ameerikas, Niagara jõel Niagara juga Kliimavööde: lähistroopiline Loodusvöönd: peamiselt okasmetsavöönd ,aga ka tundra Juga jaguneb kaheks: Kitsesaar ja Hobuseraua juga Taimed: ligiduses kasvavad seal kuused, tsuugad, seedrid ja männid Loomastik: sellel alal on metsloomi ohtralt(karu,rebane,skunk,ilves urson jne..) Peamiselt imetajad(193 liiki) Go Travel reisikirjad,autor puudub Tekkimine Niagara juga tekkis 10 000a tagasi,mandrijää liikumise tõttu. Peale jääaega on vesi astangut 12km lõuna poole uuristanud, keskmise kiirusega 1-2m aastas. Suurus Kõrgus 53-57m Kokku voolab üle joa ligi 3000 m3 vett Voolu kiirus: 2400 m3/s Rahvuskultuuriselts Kirmas Tähtsus turismiobjektina Turistid külastav...
NAISTESÕNAJALG Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnaj...
Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 10 a klass Kuulsamad joad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................lk 3 Angeli juga...........................................................lk 4 Niagara juga.........................................................lk 5 Victoria juga..........................................................lk 7 Iguaçu juga............................................................lk 8 Tugela juga............................................................lk 9 Reini juga..............................................................lk 9 Jägala juga................................................................
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
Vana-Rooma toit MARI METS Toidukorrad Koidu ajal söödi hommikusööki Kella 11 ajal sõid roomlased väikse lõuna Õhtupoolikul sõid nad (cena), olulisima söögikorra päevas Rooma impeeriumi ajal: suurenes cena mitmekesisus ja suurus seda hakati sööma pärastlõunal Enam ei söödud kella 11 ajal väikest lõunat Keskpäeval hakati sööma nn teist hommikusööki (prandium) Vaesemas Rooma ühiskonnas säilis varajasem söögirutiin, sest selle söögiajad läksid kokku töörütmiga. Kõrgklass Hommikusöök: söödi mune või putru, puuvilju ja kuklitaolist saia (emmer) ja kõrvale joodi piima või veini. Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magusto...
VANAKREEKA EUROOPA KULTUURI HÄLL? Tänu oma asukohale LähisIda tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid innukalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. VanaKreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on ,,Historia", mis keskendub KreekaPärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just VanaKreekast. Suure eeskuju andis VanaKreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril...
Inimese anatoomia. Inimese anatoomia on õpetus inimkeha kujust ning ehitusest. Anatoomia uurib kõiki kehaosi ja elundeid, seoses nende funktsioonidega, arenemisega ning väliskeskkonna tingimuste mõjuga. Anatoomia pärineb kreeka keelsest sõnast anatome e. k. lõikan lahti, osadeks. Inimkeha õppimiseks on mitu võimalust : · Süstemaatiline ehk kirjeldav anatoomia. - käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. · Topograafiline ehk kirurgiline anatoomia. - käsitleb organeid, mitte elundsüsteemide vaid keha piirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid organismis. · Plastiline anatoomia. - käsitleb keha välisvormi selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega. 2 väljundit meditsiiniline ja esteetiline. · Dünaamiline anatoomia. - tegeleb põhiliselt liikumisaparaadiga. · ...
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi. Ainuõige on ta vaid Araabia keele, pärineb aastast 650. Iseloomult lihtsakoeline, hästi sä...
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liig...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki e...
6.oktoober 2011 Muinasaeg ehted ja rahutuaeg Pearu Jakob Ojamäe Saue Gümnaasium 11a klass SISSEJUHATUS Muinasaeg on inimkonna kõige kaugem minevik.See koosneb neljast suurest etapist: kiviajast, pronksiajast, rauaajast, ajaloolisest ajast. Kiviaeg jaguneb veel omakorda kolmeks etapiks: Paleoliitikum, Mesoliitikum, Neoliitikum. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2miljonit aastat tagasi. EHTED MUINASAJAL Ehete kandmine ja kasutamine mitmekesistus just Rooma rauaajal. Hakati kasutama rohkem ehetetüüpe kui varem. Samuti ka Eestis. Eestis kanti enamasti ehteid mi...
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
Moseed Helina Saar 10.A klass Üldtutvustus · Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas · Hakati ehitama 7.sajandil · Koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad igast küljest sammaskäigud · Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks · Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm...
1)Magnetvälja olemus ja suund Magnetiseeritud kehad avaldavad vastastikku kahesugust toimet,nad kas tõmbuvad või tõukuvad.Kehade vastastikune toime saab toimuda kahel viisil: 1.Kehad mõjutavad vastastikku otseses kokkupuutes,nt:rõhun käega lauale,laud avaldab vastumõju. 2.Mõju tekib mingi keskkonna vahendusel,nt:Panen lauale raamatu,rõhun käega raamatule,raamat annab mõju edasi lauale,laud avaldab vastumõju.Kuna magnetilised kehad vastasmõju korral pole kokku puutes, siis järelikult vastasmõju tekib nende vahelise keskkonanna kaudu. Keskkonda mille vahendusel magnetkehad vastastikku mõjutavad, nim magnetväljaks.(jon1) Magnetväli on jõuvali.Jõul on aga alati kindel suund,järelikult magnetväljal on ruumi igas punktis mingi kindel suund.Kokkuleppeliselt loetakse magnetvälja suunaks magnetnõela põhjapoolusele mõjuva jõu suunda(jon2) 2)Maa magnetväli,virmalised Kui võtta magnetnõel,siis see on meie asukohas pinnaga paralleelne ja näitab põhj...
MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...
Tartu Kutsehariduskeskus STONEHENGE 1 Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal. Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive. Esimesena asus Stonehenge'i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk mehnir ja dolmen ühes ehitises. Stonehenge asukoht. STONEGENGE EHITAMINE 2 Stonehenge'i ümbritseb avatud Wiltshire maastik, kus on toimunud palju ajalooliselt täht...
Puurmani misa park jaguneb mitmeks osaks. Kige esinduslikum on lossi mbritsev nn. Puurmani misa park, mis kulgeb Puurmani alevikus piki Pedja je lnekallast. Parki piiravad phjast Tabiverest Laiusele ja lnest Puurmanist Tartu suunduvad maanteed. Pargi lnepoolset maanteega piirnevat klge ristab tellistest laotud pilkupdev mr, mille lunatipus paikneb osaliselt krohviga ketud vravatorn. Lunas on pargi piiriks osaliselt munakividega sillutatud lne-ida suunaline teelik. Pargi barokne alusstruktuur prineb 18. sajandist; barokkparki on 19. sajandi keskel romantismile iseloomulike vtetega mberkujundatud. Lossi mbritsev park on phja-luna suunal vljavenitatud ristkliku kujuga ning jaguneb tinglikult kaheks: eesvljak ja tagaosa. Pargi phjakljel, kummalgi pool sissesiduteed, asusid veel 19. sajandi teisel veerandil kaks 18. sajandist prinevat kivist aita, mida hendas kangialusega vravatorn. Tna thistavad sissesidutee alguses pargipiiri kaks 19. s...
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast tu...
Teatri teke antiikajal Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku, varajaste ühiskondade religioosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi, surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest, mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Esimene suur teatriajastu oli 5. saj. e.m.a. Kreekas. Just seal esitasid esmakordselt mitte enam preestrid, vaid näitlejad osaliselt tänaseni säilinud tragöödiaid ja komöödiaid. Selleks kasutati erilisi ehitisi või nende territooriume, mis vaatamata pühakspidamisele polnud ometi templid. Viljakus jumala Dionysuse auks peeti pidustusi, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Rongkäikudes osalesid alati Dinoysuse mütoloogilisi kaaslasi saatüreid soku pea ja sabaga inimesekujulisi metsavaime kehastavad mehed, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ülistuslaule. Neist sokulauludest on nime saa...
Hispaania Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Haldusjaotus Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceuta ja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Religioon Riigi peamine usund on rooma ka...
1.Kreeka linnriigid: ühiskond, valitsemine, kodanikkond, eluolu, Sparta ja Ateena võrdlus. -Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Demokraatlik.Linnriiki valitsesid ja põhilist võimu omasid kodanikud(põliselanikud mehed).Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekutel, selle kõrval eksisteeris ka rikastest kodanikest koosnev nõukogu. Igal aastal valis rahvakoosolek riigiametnikud, kelle kohus oli juhtida polise sõjaväge jne. Enamik polise elanikke olid talupojad, olid ka käsitöölised ning kõige mõjukam osa olid aristokraadid. Vaesed kodanikud olid tihti rahulolematud, aristokraadid võitlesid suurema mõjuvõimu eest. Võrdlus: Sparta oli sõjanduslik ühiskond, Ateena orjanduslik. Spartas ei keskendutud kooliharidusele, pigem sõjandusele. Spartas jagunes ühiskond rohkem laiali, kõik meessoost kodanikud olid sõdurid. Platoni õpetuses jagunes ühiskond 3 kihti: töölised-sõdurid-valitsejad 2.Hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. -Kreeklased e. ...
Ürgaja kunst. Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...
VANA-KREEKA TEATER Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose (veini ja viljakuse jumal. Kreeklased uskusid, et Dionysos innustas suuri näitekirjanikke ja oli kinkinud inimestele veini) auks peetud pidustuste raames, mida kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiat...
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, na...
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana, Surinaame, Kolumbia, Boliivia, Peruu, Argentiina, Paraguay j...
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...
Ralph Kui ta ja teised saabuma saarel, Ralph muutub kiiresti peatoimetaja grupp, mitte mni karm, vljendunud vi fsiline tegevus, kuid olles valitud. Ralph on kirjeldatud kui "otsesus telist juhtimist". Ralph esimene suur otsus, et nad on "sai otsustada, kas see on saar". Prast Ralph, Jack, ja Simon avastavad, et nad on testi "asustamata saarel", Ralph nitab, et tulekahju plema, sest "kui laev juab saare lhedal nad ei pruugi mrgata meid". Kuid lpus raamat ta unustab esialgne phjus silitada tulekahju. See on tpiline kurnav mju korruptsiooni isegi targemaid meeles. Ralph vib tunduda thendab hsti, kuid sageli tema kinnisidee on populaarne vidab teda ja ta on prdunud kiusamine Piggy taastada oma vimu. Ikka, keset kiki saare kaos, tuleb mrkida, et Ralph on kalduvus olla viisakas ja loogiline pingelisemaid hetki, niteks siis, kui lapsed on kohustatud uurima Castle Rock, Ralph vtab kaasa hoolimata sellest, et karda "metsalise". Ralph on mnikord ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Henri Täht TALLINNA LINNAMÜÜR REFERAAT Õppeaines: ARHIDEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Ehitusteaduskond Õpperühm: Kei 33/43 Juhendaja: Piret Multer Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest................................................................
1 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Teater läbi oma ajaloo Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Antiikaja teater.....................................................................................................4 Vana- Rooma ja Kreeka teatri erinevused ja sarnasused......................................5 Tähtsamad tegelased Rooma ja Kreeka teatris.....................................................6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu...............................................................
Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Esimene osa Esimene peatükk: Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatuga Oli lämbe kevadõhtu. Mihhail Berilioz ja Ivan Nikolajevits Ponõrev (luulejtaja, varjunimega Bezdomnõi) istusid Bronnaja tänava pingil ja jõid aprikoosijooki. Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i...
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. ...
TORDID · Biskviittordid 1. võikreemiga 2. munavalgekreemiga 3. vahukreemiga 4. glaseeritud 5. martsipaniga 6. puuviljadega · Beseetordid 1. võikreemiga 2. kohvikreemiga · Lehttaignatordid 1. võikreemiga 2. keedise ja kreemiga 3. vahukreemiga · Liivataignatordid 1. glaseeritud 2. kohupiimakreemiga · Erinevatest pooltoodetest tordid 1. võikreemiga 2. vahukreemiga · Erikujulised tellitud temaatilised tordid 1. Lastetordid 2. Katsikutordid 3. Soolaleivatordid 4. Sünnipäeva - ja juubelitordid 5. Pulmatordid 1 Biskviittordid võikreemiga 1. Biskviit kreemitort Nendele tortidele saadakse põhjad kas määrimise teel, või küpsetatakse vormides. Määrimise teel saadud põhjadest lüüakse või lõigatakse soovitud suuruse ja kujuga põhjad välja. Vormis küpsetatud põhi lõigatakse pooleks või kolmeks, niisutatakse, liidetakse, m...
Tallinna Laagna Gümnaasium Mai-Brit Mere 10.a klass ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" Referaat Juhendaja: õpetaja Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord: SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. Linnamüür..................................................................................................4 2. Linnamüüri tornid......................................................................................5 2.1 Linnamüüri tornidest ja nende legendid....................................................6 3. Väravad......................................................................................................10 3.2 Väravate ajalood........................................................................................11 Kokkuvõte..................
haug Esox lucius. Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide koh...
Briti saartel Põhja-Euroopas asuvad Inglismaa, Sotimaa ja Wales. Koos Põhja- Iirimaaga moodustavad nad Ühendkuningriigi. Suurem osa Inglismaast moodustab madalik, kusjuures kõige tasasemad alad on ida pool. Kõrgemate kohtade hulka kuuluvad Lake District (järvepiirkond) ja Penniinid. Sotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa on Inglismaast mägisemad. Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Sotimaal asuv Ben Nevis (1343 m). Suurim järv on Loch Ness Põhja- Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. Neli inimesi viiest elab linnades. Kõige tihedamini asustatud on Inglismaa, eriti kaguosas Londoni ümbruses. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahe...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Teenindusjuhtimise eriala XXX XXX JUHTIMINE EESMÄRKIDE KAUDU Referaat Juhendaja: Mare Kurvits, PhD Juhtimine eesmärkide kaudu 2 Tartu 2008 SISUKORD EESMÄRK............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. STRATEEGIA EESMÄRK............................................................................................... 6 2. OTSUSTAMISE KÄSITLEMISE SUUNAD................................................................... 8 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse ...
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ...............................................................................................................
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania ametlik nimi regionaalsetes ametlikes keeltes on: * katalaani keeles Regne d'Espanya * baski keeles Espainiako Erresuma * galeegi keeles Reino de España Sisukord [peida] * 1 Haldusjaotus * 2 Religioon * 3 Ajalugu o 3.1 Eelajalugu ja eel-Rooma rahvad Pürenee poolsaarel o 3.2 Rooma impeerium ja germaanlaste sissetung o...
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
