Uurimistöö Eesti hobuste kohta. Omadused Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga. Kehaehitus Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle: pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi mad...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VANA-TORI HOBUNE Referaat Särevere Sisukord 1.Sisukord 2.Vana-torihobune 2.Tõu iseloomustus 2.Vana-torihobune 3.Vana torihobuse välimik 3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused 3.Vana-tori hobuse tervis 4. Kasutatud kirjandus 5. Pildid Vana-tori hobune Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud. Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud ja seal on just meie vana-tori hobuse g...
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
Trakeeni hobusetõug Uurimistöö Juhendaja: 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1. Trakeeni tõu ajalugu....................................................................................... 4 1.1. Tõu üldine ajalugu.................................................................................... 4 1.2. Trakeeni tõug Eestis................................................................................. 5 2. Trakeeni päritolu hobuste tunnused...............................................................7 2.1. Välimik..................................................................................................... 7 2.1.1. Värvused............................................................................................... 7 2.1.2. Turjakõrgus........................................
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Antiikjumalad Kentaur, Paan, Sireenid Ranner Alloja Sander Mäses 10. c klass Tallinna Ühisgümnaasium 2011 Kentaur Müütilised hobuseinimesed, kes olid kurikuulsad tänu oma ohjeldamatusele, joomahimule ja iharusele. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Kentauros, kes käis läbi metsikute hobustega Kreekas Peloni Mäel, pandi paari märaga, tänu millele sündisid uut liiki olendid. Olulisi muutusi Vana- Kreeka ja Rooma perioodidel ei esinenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kentaur ja lapiit Autor: Phedias ...
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Em...
Seitse õde Elas kord ühes väikses linnas seitse õde. Kõik olid 17 aastased .Nad olid seitsmikud Kõigil olid mingid eripärased tunnused. Ühel õel nimega Kaisa olid hobuse hambad, teisel, Tiial , sea nina, kolmandal tüdrukul nimega Hille , olid koera käpad, Kadil ehk neljandal hiire kõrvad, viiendal tüdrukul nimega Maarja olid kassi küüned, kuues , Karmen oli kiilakas ja viimane õde Katrin oli kõige ilusam. Tal olid ilusad blondid juuksed, kaunid jalad ja käed ning ilusad küüned. Tal oli ka üks halb omadus. Nimelt ülbus. Paljud inimesed ei rääkinud temaga üldse. Ühel päeval tüdrukud läksid linna peale poodlema. Neile tulid vastu seitse kõige ilusamat meest. Tüdrukute silmad jäid mehi jõllitama. Keegi ei suutnud vastu panna nende ilule. Tüdrukud olid samas ka kurvad, sest nad teadsid , et need mehed ei ole neile loodud ja kõndisid kurvalt edasi. Lõpuks jõudsid koju , kõik viisid enda oste...
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku esivanema küsimused on tihti...
Hobused (tõud) Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretat...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
Prosper Merimee ,,Colomba" Prosper Merimee ( 1803- 1870) sündis Pariisis, kuid ta vanemad, kes olid mõlemad kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on tihedalt seotud õukonnaga. See pigem küll keiserlik soosing mõjub Merimee loomingule halvavalt, ta t...
Sallinger" Kuristik rukkis"- arutlus W- Faulkner on öelnud, et sellist ühiskonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta just heal arvamusel: külm, õudne, üksildane tunne, hirmuäratav, mahajäetud, masendav tunne. Kuna ta on väga andekas siis on ta kirjanduse eksam sooritatud positiivsele hindele. Ta ise on öelnud, et ta on laisk ega viitsi õppida. Arvan siiski, et pigem mõjutab teda kool. Nt roppused seinte peal ärritavad teda, ebavõrdsus. Poiss pole täisealine, kuid valetab end igal võimalikel juhtumitel täisealiseks: alkoholi tellimisel, Faith Cavendishi välja kutsudes, kohtumisel sutenööri ja prostituudiga. Tema ident...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kaksteist olümplast Referaat Õpilane: Jörgen Novitski Juhendaja: Malle Kuningas Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon......................................................................................................4 Hades ja Hestia.........................................................................................................5 Hera ja Ares.....................................................................................................
FREUD vs JUNG Sigmund Freud (1856 - 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsu...
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks. RÕÕM Kell 12 öösel tormab Mitja Kuldarov vanemate korterisse. Ta hõiskab ja lõugab, et ta on kuulus ja et nüüd teab tema nimi terve Venemaa jne. Kõik olid hämmingus, et mis asja ?? jne. Mitja hakkab ette lugema, mis lehes tema kohta kirjas on: ,, 29.dets juhtus õnnetus.. Dmitri Kuldarovi-nimelin...
,,Kuristik rukkis" Jerome David Salinger Holdeni iseloomustus Holden Caufield on 16-aastane poiss, kelle nimi (Caulfield) on tuletatud ilmselt Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden käib nüüdseks Pencey erakeskkoolis, mis asub Agerstownis, Pennsylvanias. Tema vanemad on jõukad ning väga korralikud, tänu sellele ei ole tal probleeme oma tahtmise läbi surumiseks. Holden on nimetanud ennast ateistiks, kuid Jeesuse vastu pole tal midagi, palvetama ta siiski ei hakkaks. Kirikuõpetajaid ta ei salli, kuna nende hääletoon olevat õõvastav(vanemad on tal eriusku ). Tänu vanemate jõukusele saab ta lubada endale internaatkooli. Paraku ei püsi ta seal kaua( vahetanud kooli juba 4ndat korda), tema halva õppeedukuse tõttu visati teda koolist välja, seda just tänu eksamite mittesooritamistele. Koole on ta vahetanud just tänu kohanematusele: klassivahede rõhutamine ja silmakirjalikkus. New Yorgist pole ta j...
Rakvere Gümnaasium Liliana Saslova RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL uurimistöö Juhendaja: Merike Kuhhi Rakvere 2016 ANNOTATSIOON Rakvere Gümnaasium Klass: 11.B Töö pealkiri: Valdkond: eesti keel, kirjandus Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: Refereering: Uurimistöö teemaks on ,,Nimi, mida see tähendab ning millised olid eestlaste nimed läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on s...
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus ole...
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis vestelda saadikutega, ja need, kes ootasid temalt lihtsaid lapsikke küsimusi, pidid hoopis rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, ...
Kirjandusteose analüüs 03.03.2008 Meie aja kangelane Mihhail Lermontov 1. Teose sisu lühikokkuvõte Petsorin ootas Tamani linnas ärasõitu. Ta kohtus ausate salakaubavedajatega ning pimeda poisiga, kes töötas nende jaoks, kes varastas ta asjad. Tervisvetel alustas ta vürstitar Mary kiusamist kuni ta sai teada, et ta elu armastus Veera on ka seal. Maryle hakkas Petsorin vaikselt meeldima, kui ta päästis Mary tantsust purjus tragunikapteniga. Petsorini vastu tekkis vandenõu, millest võtsid osa nii tragunikapten kui Grusnits. Korraldati duell, milles hukkus Grusnits. Koju naastes avastas ta, et ta armastatu on lahkunud. Tal ei õnnestunud Veerale järele jõuda ning ka Mary hakkas Pets...
Tõrva Gümnaasium Martin Appo 10. klass Venelased ja Venemaa Referaat etnogeograafiast Juhendaja L.Tangsoo Tõrva 2010 1 Sisukord Venelased ja Venemaa......................................................................................................................................1 Referaat etnogeograafiast.............................................................................................................................1 Juhendaja L.Tangsoo................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................
Filmi ,,Trooja" analüüs 1. Filmi süzee langeb suurel määral eepose sisuga kokku, v.a lõpp, mis on võetud Vergiliuse ,,Aeneisist" ning jumalate liinid. Jälgi, milline on filmis kreeklaste ja troojalaste suhe jumalatega. Too oma arvamuse kinnitamiseks mõlema rahva kohta vähemalt kaks näidet. Troojalaste suhe jumalatega oli lähedasem, kuna igal võimalusel pöörduti jumalate poole ja tegevusel lähtuti nende otsusest/viidedest. Näiteks: Apolloni märk enne sõda, et troojalased võidavad sõja. Poseidoni tänamine merel hea ilma eest. Tundus samuti, et troojalaste hulgas oli isik, kes ei uskunud vist eriti jumalatesse ja selleks oli Hektor. Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemno...
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa el...
Iseseisvad Tööd Kirjandus Andres Möll PA11-B 1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külast...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond AP2 KÕ PIAGET´, VÕGOTSKI, JA ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LASTE ARENGUS Referaat Juhendaja: Katrin Saluvee mag. Rakvere 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. J. PIAGET´ SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS.................................4 2. L. VÕGOTSKI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS...........................7 3. D. ELKONINI SEISUKOHAD MÄNGU ROLLIST LAPSE ARENGUS............................9 ALLIKAD......................................................................................................................
A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve.See oli Toomas Nipernaadi.Ta jäi metsavahi talu juures pidama.Ta palus neilt ainult üheks ööseks peavarju. Kuid järgmisel hommikul hakkas ta seal põldu harima ja talumaja parandama.Ühest päevast sai juba mitu.Kui Nipernaadi oli seal olnud juba 5 päeva ,pani Habahannes ...
Pärnu Hansagümnaasium ,,Kaksteist olümplast taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vasted rooma mütoloogias." Autor: Gerdu Jaansalu Klass: 10 c Sissejuhatus On erinevaid arusaamu jumalate kohta. Kreeklased uskusid, et jumalad ei olnud need, kes lõid maa vaid vastupidi. Kreeklased usuvad kogunisti, et ennem jumalaid loodi taevas ja maa. Jumalad ei olnud neil just ülistavas seisuses vaid pigem kui esivanemad. Nad uskusid, et just jumalad olid need kes olid esimesed vanemad maamunal. Nende lasteks nimetatakse titaane. Titaanid ehk vanajumalad olid nn. maailma isandad. Nende võim oli piiramatu. Teatavasti oli neid palju, kuid ainult kaksteist on suutnud jätta jälje mütoloogiasse. Nendeks olid siis: Zeus ehk peajumal; tema kaks venda:. Poseidon ja ...
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 William Harvey (1578...1657)- Hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. Sellega tehti lõpp hüpoteesile, et elu tekib ise. Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Spe...
"Mäeküla piimamees" Südametunnistus on isiksuse omadus, mis väljendub omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes. Ta kujuneb kasvatuse ning ühiskonnas valitsevate moraali- ja eetikanormide mõjul. Läbi ajaloo on moraali- ja eetikanormid olnud erinevad. Romaani tegevustik toimub möödunud sajandi lõpuaastail. Üheks peategelaseks on raskustes vireleva mõisa omanik Ulrich von Kremer. Mees on juba aastates, omamoodi elus pettunud. Pärit perekonnast, kus ettevõtlikkust ning auahnust vähevõitu, kus valitseb minnalaskmismeeleolu. Mõisnik on senini poissmees, sest saatus pole teda kokku viinud sobiliku partneriga, kellega tõesti tahaks abielluda. Samuti on vallalised tema vend ning 3 õde. Mõisaehitus on pooleli ning on seda juba aastaid olnud, lootust olude paranemiseks pole. Ometi annab mõisa sissetulek piisavalt äraelamiseks ning on kadest...
“KURITÖÖ JA KARISTUS” Tegevus toimub juulist sügiseni. Venemaal Peterburis 1860ndatel aastatel. Selgelt oli näha sotsiaalset ja vaimset ebavõrdsust. Rodja elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas mees rääkis teisele idee: Kas poleks õige tappa liigkasuvõtja, kui temalt saadud rahaga saaks teha 1000 heategu. Sellest kuulduna tuleb Rodjal mote idee täide viia, selleks viib ta pandi liigkasuvõtjale, et kuriteo paika uurida. Peale seda saab baaris marmelaadoviga kokku, ja tal hakkab hale, kuna nood on nii halvas olukorras, vaesed, naine haige jne - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud) Tapab põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud - ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla. Kahjuks astus tuppa, k...
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Pildid...............................................................
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gü...
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
§2. Keskaja kirjandus Piibel 1) Mis on piibel? Kistliku õpetuse raamat, mis on ka ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Moraali või eetika kogumik lisaks sellele, et ta on püha raamat. 2) Kui vana on piibel? Vanemad osad pärinevad 12. Saj. eKr. Uuemad osad pärit 5. Saj. eKr. 3) Mis osadest piibel koosneb? 1. Vana-Testament 2. Uus-Testament Vana-Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles ning Uus-Testament kreeka keeles. Vana-Testament jaguneb 3-e osaks, Uus-Testament aga 4-ks osaks. Vana-Testament jaguneb seaduseraamatuteks, prohvetiraamatuteks ja kirjadeks. Uus-Testament jaguneb aga evangeeliumiteks, ajaloolisteks raamatuteks, õpetusraamatuteks ja rohvetiraamatuteks. Vana-Testamendi põhilised teemad on maailmaloomine, usunduse areng, pattulangemine, veeuputus ja Kaieni ning Abeli lugu. Uue-Testamendi peamised teemad on Jeesus Kristusest kui lunasta...
EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimusteg...
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasoleva...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
