Otsingule " hippokampus" leiti 17 faili

hippokampus – tĂ€his roll mĂ€lu tagamisel, ajus sĂŒgavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed
21
doc

NĂ€rvisĂŒsteemi biloogilised alused

NĂ€rvisĂŒsteemi areng sĂŒnnieelsel perioodil 18-28'ndal pĂ€eval hakkab moodustuma nĂ€rvisĂŒsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nĂ€dala vanusel lootel tekib keha dorsaalkĂŒljel ektodermi paksend ­ neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejĂ€rel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujune...

PsĂŒhholoogia - Akadeemia Nord
205 allalaadimist
1
doc

Peaaju, taju, nÀrviraku talitlus, nÀrviraku ehitus.

Mis on psĂŒhholoogia? PsĂŒhholoogia on teadus, mis kĂ€sitleb psĂŒĂŒhika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspĂ€rasusi ning selle osa looduses ja ĂŒhiskonnas +2. Mis on psĂŒĂŒhika? PsĂŒĂŒhika on elusolendi nĂ€rvisĂŒsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nĂ€iteks mĂ”tete, emotsioonide, tajumuste ja mĂ€lestuste omam...

PsĂŒhholoogia - Keskkool
22 allalaadimist
6
doc

MĂ€lu

Nii vĂ”ivad teie mĂ€lus olla nĂ€iteks mĂ€lestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede Ă”htul vĂ”i mida kavatsesite teha homme pĂ€rast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala vĂ”i koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ĂŒhes meetris, kuidas lĂ”hnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri vĂ”i...

PsĂŒhholoogia - Tartu Ülikool
161 allalaadimist
7
docx

MĂ€lu struktuur ja liigitus

on elusa organismi vÔime omandada, sÀilitada ja taastada (st kasutada) vajalikke teadmisi, oskusi ja harjumusi (e kogemust) · MÀlu on pigem organismi omadus v. seisund. Me ei saa mÀlu otseselt defineerida, vaid saame ainult tuletada selle olemasolu subjektil tema tegevuse resultaadist (mÀlu olemas kÔigil kÔrgematel ja paljudel alamatel evolutsiooni arenguastmetel olevatel loomadel, kuna saab...

TunnetuspsĂŒhholoogia ja... - Tartu Ülikool
97 allalaadimist
51
docx

MĂ€lu

1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mĂ€lu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,MĂ€lu on ĂŒks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mĂ”tlemine on kaks ĂŒlejÀÀnut ... KĂ”ik, mida inimene ja teised kĂ”rgemad...

ÜldpsĂŒhholoogia - LÀÀne-Viru RakenduskĂ”rgkool
51 allalaadimist
1
doc

PsĂŒhholoogia arengusuunad: Õppimine ja mĂ€lu

psĂŒhholoogia arengusuunad: Õppimine ja mĂ€lu 16.11 Aju pole sĂŒndides ka pĂ€ris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mĂ”tlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on Ă”ppimine. LĂŒhiajaline ja pikaajaline mĂ€lu on tĂ€iesti eraldiseisvad ĂŒksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lĂ”ikas tĂŒkke ja tegi lĂ”ikeid ja siis pĂŒĂŒdis leida, mis...

PsĂŒhholoogia -
4 allalaadimist
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledĆŸ Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cmÂł), millel on hĂ€sti arenenud ajukoor.  PĂŒsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. JĂ€semete proportsioonid, liigeste struktuur,...

inimeseÔpetus - Keskkool
16 allalaadimist
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja ĂŒksteist jnejne. See on vĂ€ga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus vĂ”tab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkÀÀru. pĂ€rast NeuropsĂŒhholoogia sisse...

PsĂŒhholoogia -
90 allalaadimist
12
odt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja fĂŒsioloogia

Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need vĂ”tavad Ă€rrituse vastu ja edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus . Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvĂ”tvaid nĂ€rvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvĂ”tvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise sĂŒsteemiga – see omab olulist tĂ€htsust emotsioonide tekkes. (Teatud lĂ”hnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nĂ€gemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nĂ€gemiskoore vĂ€lja saabub i...

Anatoomia ja fĂŒsioloogia - Tartu Ülikool
20 allalaadimist
12
rtf

Anatoomia: nĂ€rvisĂŒsteem

5. Saaresagar lobus insularis – vĂ€ike sagar teiste vahel, kĂŒlgvao pĂ”hjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasĂŒndinud”) ja automaatsete (hĂ€sti Ă€ra Ă”pitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + vĂ”lvikÀÀr, hippokampus , mandelkeha jne.) – on limbilise sĂŒsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju kĂŒlgvatsakese kĂ”rval; LÀÀtstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); TĂ”kis (ka mĂŒĂŒr jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, Ă”huke hallai...

Meditsiin -
18 allalaadimist
28
docx

PSÜHHOLOOGIA

Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad nĂ€rvisĂŒsteemis sĂŒnnijĂ€rgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mĂ”jutuse toime tĂ€nu Ă€rritustele jĂ€rgnevate peaaju nĂ€rviprotsesside edasikestmisele pĂ€rast neid pĂ”hjustanud Ă€rrituse otsese mĂ”ju lĂ”ppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mĂ”justuse toime Ă€rritusele jĂ€rgneva nĂ€rvirakkude erutuvusepidurduvuse pĂŒsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tĂ€his roll mĂ€lu tagamisel, ajus sĂŒgavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega. AJUKOORE SUURED POOLKERAD – esinevad mitmesugused funktsionaalsed keskused. REFLEKS on nĂ€rvisĂŒsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis jĂ€rgneb reeglipĂ€rase vastusena mingile kindlale vĂ€liskeskkonnas vĂ”i organismis endas toimuvale muutusele vĂ”i mĂ”jutusele. TINGIMAT...

PsĂŒhholoogia -
26 allalaadimist
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

ev neuronaalne alus (vt nt skemaatiline joonis →)  Seega on Ă”igustatud erinevatel alustel liigitused: ïŁŒ materjali sĂ€ilimise aja alusel (lĂŒhimĂ€lu e töömĂ€lu ja pikaajaline mĂ€lu) ïŁŒ eri tĂŒĂŒpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mĂ€lu) ïŁŒ teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mĂ€lu) Prefrontaalne ajukoor (lĂŒhiajaline eksplitsiitne mĂ€lu e töömĂ€lu) Hippokampus (vahendab meeldejĂ€etava pikaajalisse mĂ€llu) VĂ€ikeaju (implitsiitne mĂ€lu, mis tĂ€htis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja vĂ€rskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kĂ”ver. Vaba meenutamise seriaalne kĂ”ver sĂ”ltub Ă”ppimise ja reprodutseerimise vahele jÀÀvast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses , ajukoore oimusagara mediaalse...

PsĂŒhholoogia -
58 allalaadimist
14
docx

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja kÀitumuslikud alused

uurimismeetodid. 2.kĂ€itumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotĂŒĂŒp-organismi geenide tĂ€iskomplekt fentĂŒĂŒp-organismi nĂ€htavad tunnused ja kĂ€itumisviisid polĂŒgeenne pĂ€rilikkus ­ nĂ€htus, kus mingi tunnuse kujunemist mĂ”jutab palju geene vahetu pĂ”hjus ­ organismi eluajal teda mĂ”jutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vĂŒi kĂ€itumisviisid lĂ”pp-pĂ”hjus ­ asjaolud, mis selgitvad, miks on mi...

Liigutustegevuse tunnetuslikud... -
4 allalaadimist
28
docx

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse (Ă”piku konspekt)

Otsmikusagar on kiirusagaraga koostöös ja lĂŒhi- ning töömĂ€lu vahendaja. Hippokampus on oluline mĂ€lu tagamiseks. REFLEKSID:  refleks – nĂ€rvisĂŒsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis jĂ€rgneb reeglipĂ€rase vastusena mingile kindlale vĂ€liskeskkonnas vĂ”i organismis endas toimuvale muutusele vĂ”i mĂ”jutusele  tingimatu refleks – pĂ€rilikult edasiantavad, sĂŒnnipĂ€raselt kasutatavad kohanemisreaktsioonid, mis on kĂ”ikidel liikidel ĂŒsna sarnased  tingitud refleks – konkreetse indiviidi kindlates...

TsiviilĂ”igus - Eesti MaaĂŒlikool
3 allalaadimist
3
docx

Mnestilised tunnetusprotsessid: mĂ€lupsĂŒhholoogia

3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mĂ€lupsĂŒhholoogia MĂ€lu MĂ€lu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvĂ”tmises ja omandamises, Ă”ppimises, omandatu ja Ă”pitu viimises sellisesse vormi, mis on psĂŒĂŒhikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mĂ”ju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. LĂŒhiajaliselt sĂ€ilib eelnenud mĂ”jutuste toime ("jĂ€lg") tĂ€nu Ă€rritu...

Sissejuhatus psĂŒhholoogiasse - Eesti EttevĂ”tluskĂ”rgkool Mainor
1 allalaadimist
8
docx

Mnestilised tunnetusprotsessid: mĂ€lupsĂŒhholoogia

3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mĂ€lupsĂŒhholoogia MĂ€lu ­ psĂŒĂŒhikanĂ€htus, mis seisneb oskuste teadmiste, muljete ja nende seoste meeldejĂ€tmises, sĂ€ilitamises ja hilisemas reprodutseerimises (mĂ€lust taastamises) MĂ€lu on valikuliselt tĂ”husam teabe ja oskuste suhtes, mida on vaja eluks ja toimetulekuks. MĂ€lus talletatud info hulk on tunduvalt suurem sellest, mida inimene suudab kohe mĂ€lust ammutada. LiigimĂ€lu...

PsĂŒhholoogia -
2 allalaadimist
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

09 Gordon Allport- isiksuse psĂŒh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mĂ”istmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sĂ”nastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lĂ€henemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad biolo...

IsiksusepsĂŒhholoogia - Keskkool
4 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto