1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleerit...
Sisemigratsioon Suur näljahäda - Rootsi valitsusaja lõpul (1696-1697) tabas Eestit näljahäda. Adramaa - sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Agraarmaa Rehielamu - palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes. Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valits...
AJALOO KT 1. Erinevused Baltikumi ja Vene impeeriumi vahel(baltierikord). Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavaltsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 2. Muutused asehalduskorra ajal. Muutus administratiivne jaotus(+paar maakonda), poliitilised ümberkorraldused(mõisnikel võrdsed õigused, võrdne kodanikuõigus), uus maksukorraldus(pearahamaks, hingeloendus), demokraatlikud jooned, piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri. 3. Talupoegade olukord 18. sajandil. Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. 4. Linnade arv, suurused ja maakonnad vene ajal. 16...
Kordamine 1. Isikiud: · August Tugev - oli Poola kuningas (1697) kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail (16941733).Osales Põhjasõjas. · Peeter Suur (Peeter I)-Vene tsaar, kes osales Põhjasõjas. · Karl XII-Rootsi kuningas (16971718).Ta lõi 1700 Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700 Taani ja 1706 Poola sõjast välja astuma. Osales Põhjasõjas. 1707 asus Karl sõjakäigule Venemaa vastu. . Poltava lahingus (1709) sai ta hävitavalt luau. · Katharina II -Venemaa keisrinna alates 1762. · Aleksander I- Venemaa keiser 18011825. Pärisorjusest vabastaja. · George Browne- Iiri päritolu Vene sõjaväelane ja riigitegelanening kindralkuberner. · Barclay Tolly- Vene väga kuulus väejuht. 2. Mõisted: · Narva lahing- 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. · Uusikaupunki rahu- 1721.a...
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle m...
· KROONUMÕIS-riigimõis · PASTORAAT-kirikumõis · VAKURAAMAT-raamat,milles peeti arvestust koormiste üle · ADRAMAAREVISJON- 7,8 aasta järelt peetud kirjapanekud vöövõimelistest talupoegadest · PEARAHAMAKS-Baltikumi maksusüsteem · HINGELOENDUS-pearahamaksu arvestamiseks läbiviidud loendus · PÄRISORI-inimene, keda võis perest ja maast lahus müüa · POSITIIVSED MÄÄRUSED-kindralkuberneri ettepanekud, mis olid loodud pärisorjuse kaotamiseks · PEARAHARAHUTUSED-eesti ja läti talupoegade väljaastumised · MERKEL-Liivimaa koduõpetaja ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, T...
Tööleht ajaloos 11. klassile (18.s.) 4.oktoober 2012 1. Mida kujutas endast Balti erikord? Millal see kehtis? (5p) Balti erikorraks nimetatakse 1721. a. Uusikaupunki rahulepinguga sätestatud eritingimusi baltisaksa aadlikele Luteri usk (mujal Vene kubermangudes kehtis õigeusk) Asjaajamiskeeleks saksa keel (mujal Venemaal oli selleks vene keel) Baltisaksa omavalitsus (baltisaksa aadel omas suuremaid õigusi kui vene aadel) Vene sisekubermangudest eraldas Balti kubermange TOLLIPIIR 1721 – 19. sajandi lõpp, mil algas Vene tsaarivalitsuse aktiivne venestuspoliitika Balti kubermangudes 2. Mida kujutas endast asehalduskord? Millal see kehtis? (5p) 1762 Venemaa troonile asunud saksa keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitimine Venemaaga. Kehtis 1783-1796 3. Kirjelda ...
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
Venemaa 1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vast...
Vene aja esimene sajand 1710-1819 Laura Peets Vene võimu aeg Peeter I andis (1710, 1723) Balti aadlile Vene aadli õigused, vabastades nad peagi teenistuskohustusest Baltisakslased leidsid rahendust Vene haldusaparaadis ja sõjaväeteenistuses Rüütelkondade mõju kasvas: nende käes lid kohalik omavalitsus, kohus ja politsei ning osaliselt kontroll kooli ja kiriku üle Rüütelkondade liikmeskonna piiritlesid aadlimatriklid mis valmisid Liivimaal 1747 a. , Eestimaal 1756 a, Saaremaal 1741 aastal. 18.saj. I poole Eesti- ja Liivimaad iseloomustab õiguslik segadus Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastumist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist Rootsi aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasi...
Balti erikord- Venemaa andis baltisaksa aadlikele soodustusi, et neid enda poole võita. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele. Kehtis isegi Rootsi mõisnikele, kui nad määratud ajaks oma Balti mõisadesse tagasi elama tulid. Rüütelkond- Aadlimatrikkel- Baltimaa aadlike kiri, kus aadlikele anti välisriikide mõju eest kaitseks eesõigus Baltimaades kaubelda. Roseni deklaratsioon- Parun O.F. Roseni seletuskiri, mis kirjeldas Baltimaade talupoegade õigusi. Asehalduskord- Aastal 1783 Baltikumis kehtestatud uus halduskorraldus, mis lisas Eestimaa kubermangule viienda maakonna, Paldiski. Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõis...
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583, Vana-Liivimaa langemine 1559, andis Liivimaa orduriik, enda Poola kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti, Gotthard Kettler. 1559 andis ka Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 1560 vallutas Venemaa Viljandi ordulinnuse. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. 1561 anti Tallinn Rootsi hoole alla. 1561 andis ka viimane Riia peapiiskopkond ennast Poola võimu alla. Ivan IV Moskva tsaar, kes asus 1572.a ise Liivimaal vägesid juhatama Hertsog Magnus Taani hertsog, Moskva pakkus talle Liivimaa kuninga tiitlit. Ta alustas 1570.a Tallinna I piiramist. Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööline, kutsuti '' Liivimaa hannibaliks'', tema väesalga retked ulatusid Tartuni välja. Stefan Batory 1576.a valiti Poola kuningaks. Alustas 1578.a ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. Jam Zapolski koht Pihkvamaal, kus sõlmiti Venemaa ja Poola vahel vaherahu, ...
18.sajandi Eesti ülevaade Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõda peeti ülemvõimu pärast Läänemerel aastatel 1700-1721. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Sõja põhjused ja tagajärjed Eestile. "Vana hea rootsi aeg" ei kestnud kaua. Gustav Adolf oli teinud Rootsimaa tugevaimaks pôhjamaa riigiks. Tema ajast peale oli läinud Rootsile hulk teiste riikide maid. Poola riik kaotas Rootsile Liivimaa, Venemaa püüdis oma piire Joann Julma ajal nihutada Läänemereni, mis temal aga Rootsi vastuseismise tôttu ei ônnestunud. Môlemad riigid olid vaenulikud Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. ...
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
