HELISTAMINE Triin Samra JA12 Lääne-Viru rakenduskõrgkool Click icon to add picture Click icon to add Kuidas valmistuda picture helistama? · Veenduge, et olete valinud õige numbri. · Enne helistamist, mõelge mida soovite küsida, varuge käeulatusse paber ja pastakas ning vajalikud dokumendid. Millal on sobiv helistada? Kodusele telefonile või mobiilile on väga ebaaviisakas helistada kas vara hommikul või hilja õhtul. Eestis pole kombeks helistada enne kella 8.00 ja pärast kella 21.00 . Viisakas pole helistada ka lõuna või õhtusöögi ajal. Kui olete lubanud kellele...
IT-TUGIISIKU KLIENDITEENINDUSE STANDARD 1 Esmamulje loomine • Olen korrektse välimusega. • Kannan hoolitsetud riietust. • Hoian korras oma töökoha • Silmas silma suhtlemist alustades: ◦ naeratan, ei näita mingeid pahameele märke ◦ hoian silmsidet ◦ tervitan esimesena ◦ kuulan huviga ja tähelepanelikult ◦ ei katkesta rääkijat ◦ annan inimesele mõista, et et olen teda märganud ka siis, kui olen hetkel hõivatud (silmside, naeratus, noogutus) ◦ räägin selgelt ja arusaadavalt ◦ jälgin oma kehakeelt (kehahoiak, asendid, žestid, pilk, näoilme, liikumine) ◦ ei suitseta, ei söö ega joo kliendi juuresolekul või temale nähtavas kohas 2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. ...
8. Suhtlemine telefoni teel Telefon leiutati üle 100 aasta tagasi ning siis ei osatud veel aimatagi, kui tähtsaks ta meie elus osutub. Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvanud suhtlemisviise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel (näiteks hotellide broneerimiskeskused). Kuidas toimida telefoniga suhtlemisel? Kõigepealt tuleb meelde tuletada, mida oleme rääkinud suulisest suhtlemisest kõik see kehtib ka telefonisuhtluse kohta, kuid heaks telefoni teel suhtlemiseks tuleb teada veel väga palju muud. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Kolme helinat peetakse optimaalseks, mille järel tõstetakse toru. Pärast 6 helinat läheb helistaja tavaliselt juba närviliseks ja pärast 8 helina...
TELEFONISUHTLUS Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid suhtlemise viise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel. Näiteks suuremate hotellide broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kl...
HELISTAMINE Telefon on suhtlemisvahenditest kindlasti populaarseim. Käepärased mobiiltelefonid võimaldavad suhelda igal hetkel kellega tahes kogu maailmas. Mobiiltelefonidega on võimalik luua oma väike infopunkt või büroo, et olla kursis kõigega, mis toimub; teha äri ja pangaoperatsioone või sooritada kasvõi igapäevaseid sisseoste. Ent see suurepärane sidevahend võib mõne inimese käes tekitada ebaviisaka olukorra. Mobiiltelefoni kutsung või valjuhäälne jutt ebasobivas kohas võib häirida kaasinimesi ning jätta kasutajast halva mulje. Teatris, kontserdil, konverentsil helisev telefon solvab nii esinejaid kui ka saalisviibijaid. Koolis helisev telefon häirib õpetaja kui ka kaasõpilaste tööd. Koos suhtlusvahendite uute tehniliste võimalustega on viimastel aastatel arenenud välja ka täiesti uus telefonietikett. ERAKÕNED ...
Retsensioon P. Pedajas ,,Kõik on täis" 22. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Priit Pedajase lavastatud näidend ,,Kõik on täis". Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist rasket tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulolu säilitamist. Näidend algab tegelase tööle tulekuga ja lõpeb sealt lahkumisega. Teose lavastaja Priit Pedajas on silma paistnud oma väga hea staaziga, olles lavastanud palju näidendeid alates juba 1979. aastast ja samas pälvinud palju preemiaid. Minu arvates oli lavastaja töö väga hea ja nauditav. Kriitika poole pealt ei oska midagi kommenteerida. Lavastaja oli tegelaskuju karakteri väga hästi esiletoonud, eristades erinevaid tegelasi vaid ühe inimese läbi. Sellegipoolest jäi vahel arusaamatuks, kellega peategelane nüüd telefonis räägib, kuid enamjaolt oli see minu viga. Paljukiidetud lavastaja Priit Pedajas oli...
Klienditeenindus teenuse või kauba müügil Teenused Kaubad Mitte käega katsutavad Käega katsutavad kaubad Mittemateriaalne Materiaalsed Tegevused Esemed klient osaleb tootmis Tarbija ei osale tootmisprotsessis protsessis tekib teenindamisel Saab ladustada ja hoida saab kogeda Saab muuta omandiks teenindamist Teeninduse kvaliteeti mõjutavad tegurid Usaldusväärsus Kogetud viisakas teenindus, kvaliteene kaup jne Kiire teenindamine Kompetentsus Teenindaja teadmised ja oskused Kättesaadavus Telefoni teel, hea asukoht, lahtiolekuajad, Kommunikatsioon Keelte valdamine Probleemide lahendamine Usutavus Agressiivne müük(hinnad) Klientide huvide igakülgne arvestamine Turvalisus Valeinfo Füüsiline turvalisus Konfidentsiaalsus e isikuandmete lekkimine Kliendi tundmine Väljanägemine Firma ja klient Esmamulje- 40 – 60 % üldiselt muutub ...
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist tööpäeva, mis nõuab head suhtlemisoskust ja rahulikkuse säilitamist. Näitemängu põhieesmärgiks oli panna vaatajaskond naerma, kuid samas näidata, kui raske, keeruline ja väsitav võib olla üks tavaline tööpäev. Näidend algas tegelase tööle tulekuga ja lõppes sealt lahkumisega. Näitlejaks oli innukas Taavi Teplenkov, kes tegi üks tund ja kakskümmend minutit kestvas etenduses ligi nelikümmend erinevat rolli. Nao...
Firma ,, Sdelai sam" Teenindusstandardid September 2014 TELEFONIGA SUHTLEMINE Kõnele vastamine: Vastan telefonile kiiresti ja sõbraliku häälega. Vastan hiljemalt 3 telefonihelina järel. Tervitan meie klienti alati esimesena. Alati tervitan esimesena eesti keeles ja kliendi vastuse järel valin edaspidiseks kliendile sobiva keele oma keeleoskuse piires. Lõpetan kõne viisakalt tänan klienti helistamise eest ning soovin peatset nägemist. Lasen helistajal toru esimesena ära panna. Kui pole kohal kedagi keda helistaja küsib, siis palun helistajal jätta teade ning kontaktandmed ( helistaja, tema tel. nr, kuup, kellaaeg, kellele helistas, teate sisu). Teate vastuvõtmisel kordan teadet, veendumaks et kirja said õiged andmed ja sisu. Iga kõne lõpetan tänuga helistamise eest: ,,Tänan et helistasite", ,,Thank You for calling" ,, Spasibo shto posvonili" Töötelefoni kasutan vaid töökõnedeks. V...
Meedia 25.09 Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk Eestis on umbes 969,700 Interneti kasutajat Internet hakkas kujunema 1960. Aastatel Populaarsemad teenused on e-post, kiirsuhtlus, veeb, failide jagamine. Praegu on Internetil kogu maailmas juba ligi sada miljonit kasutajat ja see arv kasvab pidevalt tohutu kiirusega Internetil pole kindlat keskust ja ühest arvutist teise võib info vajadusel liikuda paljusid erinevaid teid pidi Internetti ühendatud arvuteid nimetatakse tihti ka Interneti serveriteks Arvutimäng mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke Tüübid: Tulistamismäng, Platvormimäng, Rollimäng, Strateegiamäng, Arkaadmäng, Simulatsioon, Seiklusmäng, Mõistatus On arvutimänge mis on kui ohtlik sõltuvus, kuid on ka lapsi arendavaid mänge Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite r...
ISDN Peep Kuulme ISDN on akronüüm sõnadest Integrated Services Digital Network, mis tähendab integraalteenuste digitaalvõrku. Idee on juba paarkümmend aastat vana, kuid tema praktiline ellurakendamine on sedavõrd kaua veninud, et akronüümi on juba tõlgendatud, kui It still Does Nothing ("see ikka veel ei tee midagi"). Alles 1988 võeti ISDN laiemalt kasutusele Jaapanis, seejärel ka Saksamaal ning mujal. Viimastel aastatel on huvi ISDN- võrkude vastu tunduvalt kasvanud seoses Interneti kiire levikuga. ISDNi modemid koos vastavate sideliinidega võimaldavad üheaegselt andmesidega edastada ka digitaalset kõnet. Maksmimaalselt võib andmevahetuskiirus küündida 128 kilobitini sekundis. Andmevahetuskiiruse suurenedes tekib juurde ka rakendusi. Võimalikuks on saanud interaktiivne video kaugkonverentside pidamiseks, kaugvõrgud ning suuremahuliste andmemassiivide transportimine pika maa taha. Lääne-Euroopa...
Lääne-Eesti Häirekeskus kutsub infopäevale 2011 aastal möödub 10 aastat HÄIREKESKUSE loomisest. Selle aja jookusl on Häirekeskus saavutanud hädaabiteadete menetlemisel operatiivinfo oskusliku juhtimise kaudu kompleksse ja kvaliteetse teeninduse nii elanikkonnale kui abiosutajatele. HÄIREKESKUS paikneb 4-s Eesti regioonis ( Põhja, Lõuna, Ida, Lääne). 10 ne aasta jooksul, mil Häirekeskus on tegutsenud regionaalselt on pidevalt täiustatud tööks vajalikku aparatuuri ja korregeeritud töökorraldust, et olla elanikkonnale igati kättesaadav. LÄÄNE-EESTI keskus Pärnu Pikk 18 menetleb hädaabiteateid, mis laekuvad telefonile 112. Pärnust, Pärnumaalt Saaremaalt, Hiiumaalt, Läänemaalt. Hädasolijaid aidatakse nii tervise probleemide puhul, kui ka tuleõnnetustel ning püütakse lahendada keskkonnainspektsiooni töövaldkonda laekuvaid muresid. Seoses juubeliaastaga ning Häirekeskuse pideva arenguga positiivses suunas korraldab LÄÄNE-EESTI keskus infopäev...
Referaat Telefoni evolutsioon läbi aegade Telefoniseadme arengule pani aluse ameeriklane Alexander Graham Bell. Ta tuli patendiametisse ja lausus: „Ma tahan näidata oma leiutist ! “ Selle leiutise nimi oli „Rääkiv telegraaf.“ See juhtus 1876 aastal. Tollel ajal isegi ei mõeldud sellisest leiutisest. See tundus huvitav ja Bellile pakuti demonstreerida leiutist ning ta näitas oma seadet kõigile. Kahe tunni pärast tuli teine inimene nimega Elisha Gray, kes tahtis panteti saada, aga jäi ilma. Etapp 1 Seadme välimus ei olnud üldse tänapäeva telefonidega sarnane. Toru oli vaheldumisi nii rääkimiseks kui ka kuulamiseks. Telefonil ei olnud helinat. Kui tahtsid helistada pidid vilega torru signaali andma, et teine seda vilinat kuuleks ja vastu võtaks. Seade töötas ainult 500m kaugusel, kuid sedagi oli tol ajal küllalt. ...
1. Nimeta pääsetahela lülid · Ühe kehapoole nõrkus, halvatus · Ohu hindamine ja ohutuse tagamine · Eri suurusega pupillid sündmuskohal · Suust, ninast, kõrvast jooksb verd või · Päästmine otsesest ohust, sündmuskoha vedelikku märgistamine · Kliiniline surm · Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda v...
Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meil...
Arvustus "Vabariigi kodanikud" Valisin vaatamiseks "Vabariigi kodanikud", mida vaatasin internetist. Tegemist on Aarne Rannamäe juhitava vestlussaatega, kus päevakajalistel teemadel kalkuleerivad sõnakad Eesti inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, m...
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastad...
ESMAABI 1) Hädaabikutse( kirjelda olukorda- mida teed, kuidas käitud). 1. Helistan hädaabisse, numbril 112 või 003. 2. Tuleb rääkida, mis on juhtunud, kas tegemist on õnnetusega või äkkhaigestumisega. 3. Ütlen, kus õnnetus juhtus või kus äkkhaigestunu asub. 4. Peab vastama hädaabi esitatud küsimustele, näiteks · Mitu inimest on vigastatud? · Millised on kannatanute vigastused? · Kes on autorusude vahele kiilunud, majarusude alla jäänud või kas on olemas varinguoht? · Kus asub õnnetuskoht, selle aadress/asukoha kirjeldus ning juhis, kuidas sinna juurde sõita? · Millal õnnetus juhtus? · Kes sa oled( helistaja nimi) ja kust helistad? 5. Hädaabi kõne ei tohi ennem katkestada, kui on selleks luba antud. Ootan lisajuhiseid. Abi väljub kohe peale õnnetusteate saamist ning seetõttu võib rahulikult anda lisaandmeid. Kindlast...
Memo Urmas Lehtsalu Pension vananevas ühiskonnas Piret Mägi 12õ. 19. oktoober 2011 Vaatasin TV saadet Vabariigi kodanikud, kus räägiti teemal 'Pension vananevas ühiskonnas'. Saates arutleti, kuidas vanaks saades olla õnnelik, olla kindlustatud, ja seda mitte ainult 'täna', vaid ka neljakümne aasta pärast. Saates osalenud arvasid et, vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem lapsed hoolitsevad vanemate eest. See, et lapsed hoolitsevad oma vanemate eest, on loomulik. Maris Jesse aga arvas, et pigem annavad lapsed vanematele vajalikku tuge ja hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist tuge vajavad hoopis need inimesed, kes on jäänud mingil põhjusel üksi või kellel lapsi ei olegi. Arrak väitis, et ühiskonnas, kus sündivus ainult kahaneb, ei ole jätkus...
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 9.a MOBIILTELEFON Referaat Juhendaja: Jaak Keskla Tapa 2013 Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on viimastel aastatel olnud suur. Mobiiltelefoni ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung,...
AS KATZ & PARTNERID KINNITAN AMETIJUHEND Toomas Tobu Juhatuse esimees 13.05.2009 1. ÜLDANDMED 1.1. Ametikoha nimetus sekretär. 1.2. Otsene ülemus on juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. Korralduslikes küsimustes töötab sekretär tihedas koostöös juhatuse liikmete, partnerite ja juhatajaga. 1.3. Sekretäriga sõlmib ja lõpetab töölepingu juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.4. Sekretäri asendaja määrab juhatuse esimees või teda asendav juhatuse liige. 1.5. Asendaja määramiseks peab sekretär oma võimalikest puudumistest ette teatama vähemalt 7 päeva, v.a puudumine haiguse tõttu. 1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korra...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Tene Must MT13-PE KLIENDITEENINDAJA KÄSIRAAMAT Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2015 SISUKORD 2 Kliendi õigused ÕIGUSED: Positiivne õhkkond ja meeldiv esmamulje Teenindatakse õigesti juba esimesel korral Teenindatakse määratud ajal Teenindatakse kohe ja kiiresti Muudatustest operatiivne informeerimine Täiendav info edastatakse kohe Vajadusel ja võimalusel uute valikute loomine Võimalus kontakteeruda telefoni teel Lühike ooteaeg teenuse saamiseks Hea asukoht Mugavad lahtiolekuajad Viisakas ja lugupidav käitumine Sõbralik ja paindlik teenindus Mittefamiliaarne käitumine Klient tunneb, et firma tervikuna ja selle iga töötaja on orienteeritud tema probleemide lahendamisele vastastikune kasu Kliendiga suheldakse talle arusaadavas keeles - keelteoskus, teenuse...
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaat...
Sissejuhatus: Tahtes ettevõttes või asutuses teeninduse taset parandada, peab seal töötavatele inimestele andma võimaluse end arendada. Ratsionaliseerimine, tootearendus, organisatsiooni struktuuri ümber kujundamine ja muud sellised meetmed on parema teeninduse tagamisel olulised. Kuid kliendi jaoks on ikkagi kõige suurema tähtsusega teenindajate käitumine. Teeninduses töötamine kujutab endast enamasti kontakti teiste inimestega. Teenindaja ametis tuleb kellegiga rääkida või kellelegi teenuseid osutada ja kogu aeg on inimestega tegemist. Inimene on alati teenindusprotsessi keskpunkt. Keelekasutus Et vastuvõtja meid mõistaks, tuleb meil kasutada niisugust keelt, millest ta aru saab. See tähendab, et keelekasutus (sõnavara) tuleb kõnetatava järgi kohandada. Ütlus ,,maamehega räägi maamehe keeli, õpetatud mehega ladina keeli,, osutab just sellele. Pole sugugi ebatavaline, et asjatundja kasutab sõnu ja väljendeid, mida vastuvõtja ei mõis...
Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane ...
Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid...
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuulu...
Ülevaade A-GPS tehnoloogiast A-GPS (Assisteeritud GPS) on tehnoloogia, mis parandab GPS seadmete leitavust olukorras, kus GPS signaal on nõrk. Näiteks parandab see seadme leitavust majades ja kõrghoonete vahel. (http://www.inosat.ee/et/positsioneerimisseadmed/child-locator/seadme-toopohimotted) A-GPSi (Assisted GPS ehk "abistatav GPS") kasutamine Meie esivanemad pidid kasutama üsna ekstreemseid võtteid, et vältida äraeksimist. Püstitati hiiglaslike märke ja õpiti orienteeruma tähtede järgi. Tänapäeval on asi kõvasti lihtsam. Vaja on vaid ühte pisikest vidinat, mis võib väga kiirelt tuvastada mistahes asukoha. Selliseks vidinaks on GPS ehk globaalne positsioneerimissüsteem. (http://electronics.howstuffworks.com/gadgets/travel/gps.htm) Paljud teavad, et GPSi kasutamine on tasuta ja sellega otseselt mingeid lisakulusid ei kaasne. Kõigil uutel nutitelefonidel on ühe positsioneerimisvahendina võimalus kasutada ka veel Assisted GPSi ...
KLIENDITEENINDAJA SUHTLUSVAHENDID Kuigi hea teenindamine tähendab palju rohkemat kui vaid head suhtlemist klientidega, võib öelda, et oskuslik suhtlus on üheks hea klienditeeninduse aluseks. Seetõttu on väga tähtis tunda, mõista ja osata kasutada klienditeenindaja suhtlusvahendeid ehk teenindussuhtluse vahendeid. Neid võib liigitada kaheks oluliseks suhtlusvahendite rühmaks: personaalsed suhtlusvahendid teenindussuhtluse abivahendid Personaalsete suhtlusvahendite hulka kuuluvad klienditeenindaja enda verbaalsed (suulised) ja mitteverbaalsed (kehakeel) suhtlusvahendid, aga ka personaalsed kirjaliku suhtluse vahendid, mis seonduvad eelkõige teenindusmõttelaadi väljendamise oskustega, aga ka keelekasutusega, sh nii ema- kui võõrkeelekasutuse oskustega.. Teenindussuhtluse abivahendite hulka kuuluvad tehnilised suhtlusvahendid (Internet, Intranet, telefon, faks), samuti aga ka mitmesugused teabeallikad, mida on vajalik tunda, osata leida ...
Tallinna Teeninduskool Anna Popova HT13-KE KLIENDITEENINDAJA KÄSIRAAMAT Juhendaja: Helna Karu- Baher Tallinn 2014 Teenindus on teenuste pakkumine, kus kliendi rahulolu tagatakse teenindajapoolse positiivse suhtumise, viisakuse ja teenindusvalmiduse kaudu. Kvaliteetse teeninduse määrab suures osas teenindajapoolne isiklik faktor – teenindaja isikuomadused, hoiakud, suhtumine, oskused ja käitumine. Hea teenindus põhineb spontaansel ausal teenindusvalmidusel ning selle saab kergesti saavutada klientide soovidega kooskõlas oleva lihtsa sõbralikkuse, loomuliku viisakuse ja valmisolekuga. Hea teeninduse määrab nii sise- kui ka välisklient. Järgnevalt on välja toodud punktid, millele tuleks klienditeenindajal tähelepanu pöörata, et tagada parim teenindus ja rahulolu klientide hulgas. Minu kohustused ja vastutus teenindajana: 1. Tervitan klienti tema s...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2. Kliendihaldussüsteemid.................................................................................
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL ERINEVAD KLIENDITÜÜBID JA NENDEGA SUHTLEMINE Referaat Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine". Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. Sõna Service on kasutusel aastast 1925 praeguses tähenduses. Klienditeeninduse moodustuvad teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus, suhtlemisoskused, teeninduslik hoiak, teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). Valisin selle referaadi teemaks, kuna töötan juba 7 aastat asutuses AS EMT klienditeenindajana. Viimased kaks aastat olen olnud telemarketingi müügikonsultant kus tahes-tahtmata puutun kokku keeruliste ...
Koeru Keskkool TELEFONIDE KASUTAMINE KOERU KESKKOOLI 10-12. KLASSIDE ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Autor: Rannar Remmelgas, 11. klass Juhendaja: õp. Meeli Kerem Koeru 2012 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. MOBIILTELEFONIDE AJALUGU.................................................................................... 5 2. MOBIILTELEFONIDE USKUMATU ARENG................................................................... 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 10 LISA 1. KÜSIMUST...
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid organisatsiooni tegevuse kohta tähenduslikus kontekstis. Ajakirjaniku ülesanne on teha valik talle pakutud info seast, lähtudes meediakanali lugejate huvidest. · Meediasuhete põhialused Professionaalsete meediasuhete alus on oskus koostada olulisi ja uudisväärtusega sõ...
OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED 1)Häirekeskuses võetakse vastu õnnetusteated ja edastatakse need vastavatele teenistustele, kes sõidavad sündmuskohale abi andma. Nii nagu mujalgi Euroopas, on ka Eestis ühtseks hädaabinumbriks 112. 2)Lühidalt kokku võttes tuleb õnnetusteadet edastades järgida järgmist: Räägi häirekeskusega rahulikult ja vasta sulle esitatud küsimustele! Ära lõpeta kõnet enne, kui selleks on loa andnud häirekeskus! Teate edastamisel ütle: 1. Mis on juhtunud, millise õnnetusega on tegemist? 2. Kus on õnnetus juhtunud, võimalikult täpne aadress või asukoha kirjeldus. 3. Kas õnnetuses on kannatada saanud inimesed? 4. Enda nimi ja kontakttelefon. Kui häirekeskusest soovitakse infot täpsustada, siis küsib dispetser lisaküsimusi. Alati tuleb neile oma teadmiste piires täpselt vastata. 3) OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kui sulgeda kõ...
Annika Luikjärv Põlemine Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. Põlemine...........................................................................................................................................3 2. Põhimõisted......................................................................................................................................4 3. Põlemisprotsess................................................................................................................................6 4. Tahkete ainete, vedelike ja gaaside põlmine.....................................................................................7 5. Tulekahjude tekkepõhjused.............................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD MULTIMEEDIUM- JA SALVESTUSSEADMED Referaat Koostaja: Allan Pertel Rühm: AA-10 Pärnu 2011 Mis on multimeedium? Multimeedium (inglise keeles multimedia), eesti keeles ekslikult kasutusel ka kui multimeedia, on teabe mitme esitusvormi, näiteks teksti, kahe- või kolmemõõtmelise graafika, heli või video korraga kasutamine näiteks arvutis, telefonis, teatri- või kontserdilaval, kinos või mujal. Multimeedium on meedia ja sisu, mis ühendab endas erinevad sisuvormid. Terminit võib kasutada nimisõnana (meedium mitme sisu vormiga) või omadussõnana kirjeldamaks meediumit, millel on mitu sisuvormi. Terminit kasutatakse vastandina meediale, mis sisaldab vaid meedia traditsionaalseid vorme nagu prinditud või käsitsi toodetud materjalid. Multimeedia on teksti, audio, piltide,...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer..................................................................................
Klienditeenindus ja teeninduskultuur Ester Raiend 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine mil...
Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) Klienditeenindus ja tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) teeninduskultuur klienditeenindaja j poolt. p · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 1 2 Teeninduse kaks poolt Kliend...
Klienditeenindus ja teeninduskultuur 1 Teeninduse mõiste · Teenindus on kliendi vajaduste (probleemi) tuvastamine ja rahuldamine (lahendamine) klienditeenindaja poolt. · Service aastast 1925 kasutusel praeguses tähenduses · Kes on kelle jaoks? · Klient - koostööpartner! 2 Teeninduse kaks poolt · Materiaalne e asine pool füüsiline keskkond, ärireeglid, töökorraldus, lahtiolekuajad, tehniline varustus, hinnad, tähtajad, arveldamine · Personaalne e inimlik pool kliendi ja teenindaja vahelise suhtlemise käigus tekkiv meeleolu ja suhted 3 Klienditeeninduse moodustavad · Teadmised ja oskused konkreetse töö tegemiseks - haridus, praktiseerimine, elukestev enesetäiendus · Suhtlemisoskused · Teeninduslik hoiak Teenindaja isiksuseomadused ja hoiakud (positiivne või negatiivne suhtumine millessegi). ...
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, jär...
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, ·...
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.....................................................................
Misso Kool Deira Kangur KOOLIKIUSAMINE Uurimistöö 8. klass Juhendaja Kaija Juur Misso 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Mõisted................................................................................................................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?.................................................
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
Läbirääkimiste psühholoogia põhimõisteid: Tehing Erimeelsuste tuum, ulatus Arutluse objekt Huvide, vaadete ühisala Kauplemisruum Kauplemine Võidule-või-kaotusele suundumus Kaksikvõidu taotlemine Olukorrataju Konflikt Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi....
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
