Tähtede tekkimine ja evolutsioon Aleks Post Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikud on tähtede mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi temperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht 6000 7000 K kollakas täht 10000 12000 K valge või sinakas täht. Tähtede tekkimine Tekivad tähtedevahelises keskkonnas asuvates suurema tihedusega regioonides Vastavaid regioone nimetatakse molekulaarududeks Koosnevad peamiselt vesinikust ~2328% ulatuses heeliumist mõne protsendi ulatuses raskematest elementidest Prototähtede tekkimine Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest Tekke põhjused: supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid Tiheduse kasvades muundub gravitatsiooni...
1. Pindade pahteldamine. Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pa...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle ...
Tähtkuju kaksikud Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 ...
Tähtkuju kaksikud Erki Varandi Romet Müürisepp 10.b klass Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110...
Suuline arvestus füüsikas 1. Päike · G2 täht ( kollane kääbus), pole kõige heledam täht. · Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe....
Täht- on hõõguv gaasikera, mille temp. Ületab pinnal 3000-3000c, ja kiirgavad valgust Kuidas on võimalik määrata tähtede kaugusi? Tähe aastaringsest liikumisest taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raaidus. on vaja teada nurka, mis asub päikese ja maa vahel ja tähe läbimõõtu Mis on tähe näiline e. Suhteline heledus? näiliseks heleduseks nimetatakse tähe valgusvõimsuse suhet päikese valgus võimsusse Mis on tähe tegelik heledus? tähe tegelik heledus on tähe näiv heledus, kui täht asuks meist 10-ne parseki kaugusel Milline on seos tähe massi ja eluea vahel? Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Milline on seos tähtede värvuse ja temperatuuri vahel? mida eredam täht, seda kuumem Sinakatel ja valgetel tähtede peaks temperatuur olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. Mis on visuaalsed kaksikud; varjutus muutlikud kaksikud? Kui tiirlemistasand on vaatek...
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil a)koostist b)kiirust 8.mis on astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus päikesest 9.Mis on valgusaasta Vahemaa, mille valgus läbib 1 aasta jooksul 1ly= 9,5 * 10astmel 15 m 1...
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade ...
Jupiter J***** T******** Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, samuti ka viies planeet Päikesest. Tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal. Planeedi orbiit on ovaalse kujuga. Jupiter teeb tiiru ümber Päikese 4333 Maa päevaga ( st peaaegu 12 Maa aastat). Ta tiirleb kiiremini, kui ükski teine planeet. Üks ring ümber oma kujutletava telje võtab aega 9 tundi ...
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Tähed....................................................................................................................................2 Kaksik- ja mitmiktähed........................................................................................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetides...
Tähtede sünd Esimesed arvestatavad hüpoteesid taevakehade tekke kohta pakuti välja 18 sajandil (Kanti-Laplace´i nebulaarhüpotees).Need olid puhtspekulatiivsed, sest nii vaatluslikud, kui teoreetilised teadmised tähtede maailmast olid tol ajal veel väga puudulikud. Taevakehade moodustumine hõredast ainest tihenemise teel on kaasaegne teooria ja vaatlused on seda igati kinnitanud. Meie Galaktikas on hõredat ainet (gaasi ja tolmu) kokku umbes 5 miljardi Päikese massi jagu ( Päikese mass 1,99 x10 astmel 33 grammi), mis moodustab umbes 2% Galaktika kogumassist. Hõre külm aine paikneb põhiliselt Galaktika ekvaatori tasandis, see aine sisaldab umbes 70%vesinikku, 28% heeliumi ja 4 % raskemaid elemente.Tervikuna on see aine väga hõre: vaid üks vesiniku aatom kuupsentimeetri kohta. Käesoleval ajal tekib aastas umbes viie Päikse massi jagu uusi tähti. Materjali tähtede tekkeks on umbes tuhat korda rohkem, kui tähti tegelikult tekib, siit järeldu...
Galaktikad Galaktika · Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. · Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljone tähti. · Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Jagunemine · Galaktikad jagatakse rühmadesse nende kuju järgi · Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed, ja korrapäratud. · Edwin Hubble (Ameerika astronoom) jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. · Elliptilised E0, E3, E7 · Spiraalsed S0, Sa, Sb, Sc · Varbspiraalsed SBa, SBb, SBc Elliptilised galaktikad · Elliptilised galaktikad on ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus ...
Valgustugevus Lily-Marleen Pannerlein Merilin Heide Sissejuhatus Valgustugevus (ingl k luminous intensity) on valgussuurus, mis väljendab punktikujulisest valgusallikast lähtuva valgusvoo suurust antud ruuminurgas. Tähis: Iv - kasutatakse siis, kui on vaja eristada valgussuurust vastavast kiirgussuurusest (Ie ) Mõõtühik: kandela (cd, 1 cd = 1 lm/sr) Definitsioon: Valgusallika valgustugevus antud suunas on valgusallikast lähtuva, antud suunda sisaldavas ruuminurgaelemendis dΩ leviva valgusvoo dΦ ja nimetatud ruuminurgaelemendi jagatis. Valem: I = dΦ/dΩ Valgusvoog Valgusallikast ruuminurga Ω ulatuses leviv valgusvoog ΦΩ on võrdne valgustugevuse I ja selle ruuminurga korrutisega (cd∙sr). ΦΩ = I ⋅ Ω Ruuminurk võib üldjuhul olla suvalise kujuga. Kõige lihtsam on arvutus pöördkoonusekujulise ruuminurga korral. Niisuguse ruuminurga suuruse steradiaanides s...
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede täh...
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
Tähed Täht on pimestavalt hele hõõguv gaasikera Tähe südamikus, kümnetesse miljonitesse kraadidesse ulatuva kuumuse juures, toimuvad termotuumareaktsioonid. Vesiniku aatomid liiguvad nii kiiresti, et üksteisega põrkudes moodustuvad teise gaasi, heeliumi aatomid. Gravitatsioonijõud püüab tähte küll järjest rohkem kokku suruda, kuid tuumaenergia tekitatud gaasirõhk paneb sellele vastu, hoides tähte tasakaalus. Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu...
Kvasarid Aktiivsed galaktikad ja kvasarid On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad...
Kvasarid, kaugete galaktikate hõõguvad südamed, on heledaimad objektid Universumis. Tõsi küll, eriti võimsa super- või hüpernoovana plahvatav täht võib hetkeks veelgi heledamaks lahvatada, kuid kvasarite heledus pole lühiajaline sähvatus, vaid kestev hiilgus. Kvasarid on nii heledad, et esialgu ei suudetud uskuda nende paiknemist kaugel väljaspool meie Linnutee galaktikat. Õigupoolest ei usu nii mõnigi astronoom seda siiani, ja neist võib ka aru saada. Kui teleskoopitorus paistev hele täpp on lähedane nähtus, võib selle olemust selgitada mõne iselaadse tähega. Kui aga heleda täpi põhjustaja asub Universumi teises servas, peaks see sisaldama uskumatult palju tähti - kümneid ja isegi sadu kordi rohkem kui kõige suuremates galaktikates. Vaatlusandmed on aga näidanud, et kvasari kiirgus lähtub piirkonnast, mis on väiksem kui Päikesesüsteem. Selleks, et mahutada säärast tohutut kiirgust tekitav mehhanism nii väiksesse ruum...
Füüsika kontrolltöö 6. aprillil 1. Tähe energiaallikaks on termotuumareaktsioon (vesiniku tuumad liituvad heeliumi tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued pla...
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva ...
Tallinna Gümnaasium Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon Füüsika Tallinn 2008 Sissejuhatuseks Veel kümmekond aastat tagsi pidasime tähti levinuimaks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et nende kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht ...
1.Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas. 2. Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas. Läbimõõt 30000pc, paksus 2500pc, 150 miljardit päikese sarnast tähte. 3. Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijo...
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui piirkonna...
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm. Nende kasutamine kaugseires sõltub Maa atmosfääri läbipaistvusest vastavas spektripiirkonnas. Atmosfääri läbipaistvuse nn akendest nähtav, lähisinfrapunane, keskmine (3-5 µm) ja kaugem infrapunane (8-14 µm mõõdetakse peamiselt objekti enese poolt kiiratavat energiat, mit...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Tähed Tähed astronoomias on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirgusenergia pärineb nende sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Veel kümmekond aastat tagasi peeti tähti levinumateks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. ...
Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema mas...
Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravit...
Tähed Tähti iseloomustavad suurused: 1. Tähesuurus - taevakeha näivat heledust väljendav arv Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas (arvatavasti Hipparchose poolt) ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnet...
Kool TEEMA referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Asutus, aasta SISUKORD LINNUTEE.............................................................................................................................. ...2 TEISED GALAKTIKAD............................................................................................................3 GALAKTIKATE KLASSIFIKATSIOON..................................................................................4 DÜNAAMIKA......................................................................................................................... ...5 PÖÖRLEMISKÕVER JA MASSIJAOTUS...............................................................................6 PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS..............................................................................
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
Punane planeet Marss Neljas kivi Päikesest, meie naaberplaneet Marss, on punaka värvitooniga. Värvuse annab Marsile tema pinnases leiduv raud ja seepärast on ta teistest taevakehadest kergesti eristatav. Oma värvi tõttu, mis meenutab verd, anti talle nimi antiikaja sõjajumala järgi (kreeklastel Ares, roomlastel Marss). Marss oli Zeusi ametlik Herast sündinud poeg. Marsi lühi kirjeldus: · diameeter on 6794 km; · pindalalt on ta natuke suurem kui Maa mandrite pind; · mass on 6,4219 x 1023 kg; · keskmine tihedus on 3,95g/cm3; · raskusjõud on 2,7 korda väiksem kui Maal; · keskmine kaugus Päikesest on 1,524 a.ü. (227 900 000 km); · sideeriline tiirlemisperiood on 686,92 d; · sideeriline pöörlemisperiood on 24h 34m; · keskmine pinnatemperatuur on -50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim -140°). Marsi...
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
Mõõtmed Merkuur on Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Päikesesüsteemi planeetidest on Merkuurist väiksem ainult Pluuto. Maa-sarnastest planeetidest on ta kõige väiksem. Ta on mõõtmetelt, kuid mitte massilt väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titanusest. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Kallisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist). Mass mõõdeti kosmoseaparaadi Mariner 10 trajektoori häirituse järgi lähedastel möödumistel planeedist 1974 ja 1975. Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² (2,57 korda väiksem kui Maa ekvaatoril). Et raskusjõud on palju suurem kui Kuul, siis väljapaisatud materjal jõuab 65%-ni sellest kaugusest mis Kuul. Raskuskiirendus on 3,71 m/s² (0,38 raskusk...
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED................................................................................................................................... 6 2.1 MIS ON TÄHED?............................................................................................................ 6 2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK..................................................................................................... 6 2.3 KUI PALJU ON T...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas ...
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutat...
Noored kaksiktähed on hämmastavalt erinevad Seni teadaolevate noorimate identsete kaksiktähtede analüüs on avastanud üllatavad erinevused nende heleduses, pinnatemperatuuris ja võibolla isegi suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks,...
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab k...
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Täheks nim. taevakeha, kus toimuvad termotuumareaktsioonid, (vesinik ->kaaliumiks, kiirgavad valgust). Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasist ja tolmupilvest. Päikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga ala, kus magnetväli o...
Galaktikad 1. Mis on Linnutee? Linnutee on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Riba moodustab tähistaevas 10-20- kraadise laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub taevapoolustest umbes 30 kraadi kauguselt. Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on mõnel pimedamal sügisööl näha. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. 2.Kirjeldage meie Galaktikat. · Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk ,,Universiumi solgitorud"). · Tsentri ümber asub galaktika mõhk, mille paksus on umbes 1 kpc. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama). · Galaktikasse kuulub ketas, mis koosneb spiraalharudest. Teise põlvkonna tähed kuuluv...