Haridus Essee Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerants...
Haridus Kaur & Taavi Hariduspoliitika · On abinõude meetodite süsteem · Seda kasutatakse ühiskonnas mis tahes õpikeskkonna ja õpikorralduse kujundamisel Üldharidus · On teadmiste,oskuste,vilumuste,väärtuste ning käitumisnormide süsteem · See võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks Hariduse liigid · Algharidus · Põhiharidus · Keskharidus · Kutseharidus · Kõrgharidus · Akadeemiline kraad Põhiharidus(põhikool) · Põhikool on üldhariduskool Eestis · Eesti inimene omandab enne 18- aastaseks saamist põhihariduse · Põhikoolis on 1.-9. klass Keskharidus (keskkool ja gümnaasium) · Gümnaasium(keskkool) on kool,kus omandatakse üldkeskharidus ja valmistutakse kõrghariduse omandamiseks · Gümnaasiumis(keskkoolis) on 3 klassi (10.-12. klass) Kutseharidus · Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks,teatud kutse saamiseks v...
· Siiski oli vaid piiratud arv koole, mis võtsid vastu ainult rikkaid. Nendes koolides said õppida vaid poisid. Tavainimesed olid haritud kodustes tingimustes. Kuninglikul perekonnal olid omad eraldi õpetajad. · Tüdrukud Naiste põhiülesanded Egiptuses olid toitmine ja teenindamine. Need oskused olid alati antud edasi põlvest põlve. Tüdrukute emad õpetasid neile põhioskuste alustõdesid. Nagu näiteks majapidamist, küpsetamist, õlle valmistamist ehk pruulimist (leotati tärklist vees ja siis pandi käärima ta pärmiga) ja riiete valmistamist. Mõnedel naistel tekkis võimalus õppida ka tantsijaks, meelelahutajaks, kudujaks või pagariks. Naised jäeti bürokraatia küsimustest välja, sestap nad ei saanud õppida koolides kirjaoskust. Naised jäeti välja ka templite eliidist. Egiptuse naistele oli lubatud omada põllumaad, müüa maad ja toota tooteid, mida nad saaksid müüa. Poisid Niiöelda kirjatundjate koolides said õppida poisi...
HARIDUS Haridussotsioloogilised uurimiteemad: Hariduslik ebavõrdus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline ed...
Haridus Andrus Saartok KP21 Märt Aulik KP21 Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik Suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega mitteõppivate 1824-aastaste noorte osakaal, millega oleme ligikaudu ELi keskmisel tasemel. Mitu aastat tuli koolis käija, et teatud haridus kätte saada? Haridustase kuni 1961 1962-71 1972-89 alates 1990 algharidus 4 4 3 6 põhiharidus 7 8 8 9 keskharidus 10 11 11 12 ...
Haridus Võib öelda, et enamus inimesi alustab oma eluteed hariduse hankimisega. Juba varases eas hakatakse omandama eelharidust, sellele järgnevad algharidus, keskharidus ning kõrgharidus. Üldjuhul piirduvad paljud keskharidusega, kuna mõningates valdkondades pole kõrgharidus kohustuslik. Öeldakse, et inimene õpib terve elu. Tõsi küll, ainult elult saadud kogemused ja tarkused pole päris võrdväärsed korraliku haridusega. Haridus on teadmised, oskused ja vilumused. Mida paremini oled sa need omandanud seda kergem on sul elus toime tulla. Haritud inimene saavutab kergemini oma eesmärgid ning saab teha rohkem otsuseid oma elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistm...
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koo...
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg.........................................................................................................................
Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..................
Ajakiri Haridus 3-4/2009 Identiteet ,,Kas riigikirjand ikka on kuradist?" Külliki Kask Artiklis on arutatud Linnar Priimägi öeldud väite üle, et Eestis kaks asja suisa kuradist: pangad ja riigikirjand. Autor nõustub vaid sellega, et kuradist on pangad, riigikirjand seda kindlasti ei ole. Ta leiab, et lõpukirjandiks peaks valmistuma hakkama juba 10. klassi alguses. 10. klassis peaksid õpilased välja valima valdkonna, millest nad kirjutada tahavad ning peaksid kolme aasta vältel koguma selle teema kohta nii palju materjale, kui võimalik on. Selle läbi hakkab õpilane teemat paremini mõistma, kogub vajalikke teadmisi ja suureneb ka õpilase lugemus. Lisaks otsesele õppimisele peaks õpilane osa võtma ka näiteks kooli meediaringist, aitama kaasa koolilehe koostamisel, koostama luulekavu, lavastama näidendeid, see kõik aitab kaasa parema arutleva kirjandi kirjutamisele. Autor kirjuab, et head argumenteerimisoskust ei ole vaja ainult riigikir...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääki...
Filosoofia ja haridus Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4. Kaasaegsed organisatsioonid eelavad õppimise paindlikust HARIDUSE Vana käsitlus Uu...
Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu! Aga ega neid kahte sõna ei saa ka teineteisest täielikult lahutada, sest haridustase suudendab ju ka haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents. Harituks saamiseks peab ise suurema osa tööd ära tegema, samal ajal kui hariduse saamiseks peab vaid koolis käima, veidi kaasa töötama ja seejärel kontrolltööd ära tegema. Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nag...
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
Vana Idamaade haridusest: Sumer,Egiptus,Babüloonia. Sumer Sumeri kool tekkis kirja ilmumine tulemusena. Nagu kõiges muuski, domineeris Sumeri hariduses preesterkonna mõju, kuid otseselt nad koolitöösse siiski ei sekkunud. Koolid asusid templite ja ka ülikute paleede juures Õpetamise protsess algas tahvlikese ja pillirookepikese valmistamise tehnika omandamisest. Seejärel tehti selgeks esimesed märgid. Kirjutamiseks kasutati kiilukujuliseks vormitud roost pulka ehk krihvlit, millega vajutati niiskesse savisse vajalikke märke. Seejärel tuli õpilastel omandada mitmesuguseid teadmisi, me nimetaksime seda religiooniõpetuseks. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale, palju pühendati ka matemaatikale. Sumeri õpilane Õpilase elu polnud sugugi kerge. Tihedat õppimisaega oli arvatavasti palju. Kooli said käia vaid jõukatest peredest pärit poisid. Lapsed läksid kooli viieaastaselt. Kooliaja pikkus oli keskmiselt kümme või kak...
Karin Kaugeranna LÕ-12 Haridus ja haritus Essee Meie riigis alustab iga aasta mitu tuhat õpilast uut kooliteed, olgu see koht siis kas esimene klassi koolipink või ülikooli auditoorium. Viimase puhul on meil olemas omad visioonid, püstitatud eesmärgid, mille poole me püüdleme. Tõesti, koolis saame me omandada haridust kuid haritus näitab seda, kui suured mõtlejad me siiski oleme. Kui me suudame iseseisvalt otsustada, arutada ja omandatut efektiivselt ära kasutada, siis näitab see, kui kõrge on meie haritus. Tõsiasi on see, et need kaks käivad käsikäes, sest selleks, et teemade puhul kaasa mõelda, peame me olema selle koha pealt ka informeeritud ehk haritud. Õpilastel, kes lähevad...
HARIDUS ON VALGUS Haridusest sõltub kõik Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) Kool ja haridus on aluseks kõigele - see aitab tulevases elus edasi areneda ja pürgida kõgemale, tähtede poole. Ma ei mõita neid kes rikuvad oma elu sellega et koolis ei õpi. Kuna neil on juba koolis raske ja keeruline hakkama saada, mis siis nad hkkavad tulevases elus tegema? Arvatavasti hakkavad läbi põruma. Sel hetkel ja ajajärgul ei mõista hariduse tähtsust, aga kui iseseisev elu on käes ja kõik uksed nina alt kinni lüüakse siis tõuseb nutt kurku ja kahetsetakse nooruse lollust. Enam pole midagi teha. Üle jääb vaid mõni odavalt tasustatud töö ja tuleb kannatada pideva rahapuuduse ja sellest tuleneva masenduse kallal. Aga kes selles süüdi on? Üldjuhul nemad ise, kuid vahel on asjas ka põhis...
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM ...
Haridus ja tulevik Tänapäeval peetakse haridust üheks suurimaks edu aluseks. Inimesi hakatakse ühiskonna normide järgi kujundama juba lapsepõlves. Lastele sisendatakse, mis on õige ja vale ning kuidas tuleb käituda erinevates olukordades. Tavaliselt kujuneb inimene siiski temale antud keskkonnas ning haridus ei ole alati kõige suurem mõjutaja. Mida annab haridus inimestele tulevikuks? Paljudel vanematel on tavaliselt oma laste suhtes kõrged ootused. Tahetakse, et lapsed saaksid tulevikus hakkama ning kujundaksid heaoluühiskonda. Näite võib tuua Jaan Krossi teose "Wikmani poisid", kus poiste vanemad lootsid, et hea haridus toob hea töökoha. Paraku on reaalsuseks see, et kõik alati ei õnnestu ning võib juhtuda, et tulevikust on oodata ainult halba. Selle tulemusena inimene otsutab, et haridus ei ole tema jaoks ning ühiskonda on raskem sobituda. Nad saavad aru, et on olemas ka teis...
Haridus annab valikuvõimalused Käies igapäevaselt koolis, tunnetame me tihti, et miski nagu pärsiks meid ning see miski on vabadus. Vale on öelda, et kool raiskab meie vaba aega, pigem võtab võimaluse valmistuda puhkuseks ehk siis võimaluse mitte midagi teha. Prantsuse filosoof Simone Weil on öelnud: „Vabadus selle sõna otseses mõttes tähendab valikuvõimalust.“ Kooli suhtes meil valikuvõimalust ei ole ning seetõttu me ei saagi koolis käies tunda täielikku vabadust. Küll, aga tekivad meil valikuvõimalused ja vabaduse tunne pärast kooli lõpetamist. Kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud nooruk ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Arvatakse, et peamiselt need inimesed, kes on saanud hea hariduse on ka tule...
Haridus tagab vabaduse? Hariduse omandamise olulisust hakatakse tänapäeval inimesele rõhutama juba väga noores eas. Aina levinumaks on saamas eelkool, ehk laps alustab haridusteed juba 6 aastaselt. Eesmärgiks on, et laps pääseks sisse võimalikult heasse ning mainekasse põhikooli, sealt edasi gümnaasiumisse ja siis juba ülikooli. Kuid miks on see oluline? Kas eesmärk on hea haridus, mille abil saada meelepärane ja kõrgepalgaline töökoht, või anda inimesele valikuvabadus? Vabaduse tähendus on muutlik. Selle mõtet on läbi ajaloo väga erinevalt defineeritud ja tähendab ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst p...
"Haridus teeb vabaks" Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmsitele, kuidas tuleb teatud olukorras käituda. Näiteks saab võrrelda oma situatsiooni mõne raamatu juhtumiga või õppust võtta ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. Seega on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa, et meie ja isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel on halb eesmärk. Õppinud ja lugenud inimesed oskavad paremini end kaitsta petmise eest. Nad teavad elutõdesid ning on kursis reaalsuses toimuvaga ega ela nii palju unistustes. Igapäevaseski elus on näha, kuidas poisid tüdrukutele kõik maad ja ilmad kokku lubavad ning siis purustavad nende südamed. Ärakasutajad saavad aru, et võivad harimatust enda huvides ära kasutada. Seetõttu tulebki end harida, et meie kriitiline mõtlemine või...
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest hakatakse tööd tegema toas, pimesi. Talu jääb nö. tukkuma. Soome-Ugrilaste suurim panus maailma ajalukku on rehielamu. Tulemuseks oli vili, mis idanes üle aasta. Seda hinnati üle Euroopa. Soome-Ugrilane on töönarkomaan, mida lõuna poole, seda laisem on rahvas. Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment. Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli arg...
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
Kultuur Kultuuripoliititkaja 3 kultuuritegelasekohta. Hariduspoliitikaja 3 haridustegelasekohta. Kultuuripoliitika Eestikultuur on eestlastekultuur, mis on tihedaltseotudeestiloodusejainimestega. Eestikultuuri on mõjutanudläbiaegadegeograaafilineasukohtjaajalugu. Eestikultuuriga on seotudkabaltisakslaste, setudejavenekultuur. Ühekskultuuritegelaseksvõiblugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on koostanudeestirahvuseepose "Kalevipoeg". KreutzwaldsündisJõeperemõisas. 1815. aastalastus ta saksaõppekeelegaRakverealgkooli, ilma et sõnakestkisaksakeeltoleksosanud. Teisekskultuuritegelaseks on Kaur Kender, kes on eestikirjanikjaettevõtja. Ta on avaldanud 10 erinevatteost, ühekskuulsaimaksvõiblugeda"Iseseisvuspäev". TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnen...
HARIDUS TEEB VABAKS Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmistele, mis on mingis olukorras õige ja vale. Seega nad teavad, kuidas tuleb teatud tingimustes käituda. Näiteks nad saavad võrrelda oma situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, o...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste. Ülikooli asukohaks sai Tartu. soomlased, rootslased ja baltisakslased Tallinna akadeemiline gümnaasium. Ülikool neli teaduskonda, lad...
Koostaja:Evelin Pärn Tartu 2012 Kool ja haridus Poiste haridus Tüdrukute haridus Kokkuvõte Kasutatud allikmaterjalid Ateena eesmärk oli kasvatada kodanikke, kes oleksid väga haritud kunstis, ette valmistatud nii sõjaks kui ka rahuks Koolid olid väikesed, 10-15 õpilast Õpilasteks olid vaid rikkad, vabade kodanike pojad Kodune kasvatus ( kuni 7 ) Palestra (7- 16) Gümnaasium (16-18) Efeebiteenistus (18-20) Kasvas ema või hoidjate valve all Kasvatamine ja õppimine käis läbi mängu Mitteavalik haridus- ja spordirajatis See oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks Anti noorukitele algharidust, mis tagas nende hakkama saamise täieõiguslike linnakodanikena Õpetati: lugemist, kirjutamist, arvutamist, muusikat, võimlemist Avalik spordi-, haridus- ja vabaajarajatis Gümnaasiumis sai kõrgema üldhariduse Õpetati: grammatikat (keele- ja kirjandusõpetus), retoorikat (kõnekunst), võimlemist jt. seitsme vaba kunsti aineid Sõjaline etteva...
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loo...
Johannes Vares-Barbarus 2.Johannes Vares sündis 12.jaanuaril 1890.aastal Viljandimaal taluperemehe pojana. Vanemad panid aluse poja suurele teadmistehimule ja lugemishuvile. Ta oli Eesti luuletaja, arst ja poliitik. Kirjanikunime Barbarus sai ta gümnaasiumiajal. See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajan...
Valter Ojakäär 1923 - ... Koostaja: Kertu Mölder Üldine ● Ta on helilooja, pillimees ja muusikapublitsist. ● Tema tegevus avaldub džassmuusika propageerijana ● Ta on andnud suure panuse eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse ● Tõi eesti keelde mõisted: „levimuusika“ ja „süvamuusika“ Haridus ● Aastatel 1940-1941 õppis ta Pärnu Muusikakoolis ● Aastatel 1942-1943 õppis Tallinna Konservatooriumis Bernand Luki klassis ning samas ka kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956.aastal Töö ● 1945-1970 töötas ta Eesti Televisiooni ja Raadio estraadorkestri saksfonirühma kontsertmeistrina ● Mängis klarnetit ja saksofoni erinevates kollektiivides ● Aastail 1964-1967 ja 1975-1980 õpetas Ojakäär levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ● Ju...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Laura Sügis ja Toomas Tõnisson IMOGENE KING Iseseisev töö Juhendaja: Margit Lenk-Adusoo, MSc, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2019 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest........................................................................4 1. Elulugu............................................................................................................... 3 2. Teooria eesmärgi saavutamisest................................................................................. 4 3. Kasutatud Kirjandus....................................
1+1 Ei Võrdu 2'ga Vaid 3'ga, Sest 1 Naine Ja 1 Mees Teevad Lapse Ja Ongi Juba 3 . Et teadmisi seedia, tuleb neid isuga neelata! Study as if you were going to live forever; live as if you were going to die tomorrow. Elu on hea õpetaja kahjuks ta tapab kõik oma õpilased. When I was ten, I thought my parents knew everything. When I became twenty, I was convinced they knew nothing. Then, at thirty, I realized I was right when I was ten. Mida haridus ei anna, seda näitab elu. Haridus on see, mis jääb pärast õpitu unustamist. Elu on kitsi kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga. Aforismid on kaasaskantav tarkus, kontsentreeritud mõtte ning tundeekstrakt. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Ettevaatus on tarkuse võõrasema. Tarkus küpseb praktikas. Õpitust jääb meelde ainult see, mida me praktiliselt kasutame või harjutame. Me ei õpi mitte selleks, et oma tarkust näidata vaid, et sed...
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
Mari-Liis Tarto, 10a Haridus-kas kohustus või võimalus? Haridus on vajadus,milleta on elus raske hakkama saada,milleta ei saa inimene maailmast aru.Maailm areneb nii palju,pidevalt areneb tehnoloogia,teadus,seega tuleks omandada haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv,et tulevikus hea töökoht saada. Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal. Vaadates tulevikku,ootame millal me saame oma h...
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaati...
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi vee...
Inimvara - Haridus Viimastel aastakümnetel iseloomustab enamiku arenenud riikide haridust turumehhanismide levik. Praegu on eriti USAs ja Suurbritannias hakatud rääkima konkurentsiga kaasnevatest ohtudest: kihistumise suurenemine ja haridusgetode tekkimine, elanikkonna sotsiaalse mobiilsuse vähenemine, avaliku hariduse kui riiklikke ühisväärtusi kultiveeriva süsteemi taandumine erahariduse ees, hariduse teadmiskäsituse ja õppekavade kitsenemine mõõdetavate ja testitavate õpitulemuste arvel, õpilaste emotsionaalne kaugenemine koolist jmt. Kasvanud on erinevused ka Eesti koolide vahel, juurdepääs kvaliteetsele haridusele ei ole kõikidele elanikkonnarühmadele võrdselt võimalik. Erinevused tekivad juba 57 aasta vanustele lastele alushariduse andmisel, mis ei ole paljudele (eriti maalastele) kättesaadav. Nii kaotame väärtuslikku inimvara. Tulenevalt kooliealiste laste ar...
Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi...
Oma haridus, Oma valik (Arvamusjutt) Minu arvates on see üleliia, et põhikoolis karistatakse tähelepanematuse ning laiskuse eest. Usun, et peale algkooli lõpetamist tuleks ära lõpetada kõik hoolsusega seoses märkused ning karistused. Arvan, et algkoolis peaksid õpetajad karistama õpilasi, kes jätavad kodused tööd tegemata, vajalikud asjad koju jne. Usun, et põhikooli õpilased on piisavalt vanad, et võiksid ise otsustada kas nad tahavad koolis käia, kas nad tahavad kirjutada mingisuguse konspekti oma vihikusse jne. Samuti usun, et alates seitsmendast klassist võiks olla õpilasel valik, mis aineid ta õppida tahab, kuna õpetatakse paljusid asju, mida ei vaja mõni õpilane tulevikus kunagi. Näiteks nagu muusikaõpetus. Põhikoolis õpetatakse igasuguseid noote ning astmeid. Algoolis õpetatavad põhiteadmiseid pean vajalikuks, kuna neid peaks iga inimene teadma. Selle asemel, et kodus muusi...
KESKAJA HARIDUS JA KOOLID Käty Kuusemets 10 H Kloostrikoolid varakeskajal Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jäid Lääne- Euroopas peaaegu ainsateks kirjaoskajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarse hariduse võisid omandada ka nunnad. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööli...
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Natalja Strelkova NT4 HARIDUS JA KOLM SEKTORID 2.kodutöö Juhendaja Aet Kiisla NARVA 2015 1 SISUKORD 1. 1.KOLM SEKTORIT........................................................................................... 3 3.KOV JA HARIDUS.......................................................................................... 5 4.ERASEKTOR JA HARIDUS..............................................................................7 6.KODANIK JA HARIDUS.................................................................................. 8 1.KOLM SEKTORIT Inimeste elu koosneb vajadusest. Meie vajaduste täitmisel osalevad 3 sektorit: avalik sektor, kolmas sektor ja erisektor. Kolmas sektor pakkub meile erinevaid üüritusi või 2 vabatahtlikku tegevuse, millised on suuna...
Haridus maailmas – kohustus või võimalus. Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku, kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus? Hariduse omandamine algab juba varases eas. Lapsed hakkavad käima algul lasteaias ja pärast lähevad kooli. Kuid väga tähtis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
