Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
Brutselloos Ülevaade Nakkushaigus, mida põhjustab bakter Brucella abortus Haiguse peiteaeg on 2-8 nädalat Brutselloosihaiged loomad eritavad mikroobe rooja, uriini ja piimaga Nakkusallikad Sagedamini kitsed ja lambad Harvemal juhul lehmad ja sead Brutselloosi võivad põdeda ka koerad, kassid, rotid, hobused, linnud ja põdrad, kuid nende osa on nakkusallikana inimesele väga väike Tekkemehhanism Peale nakatumist satub haigustekitaja verre, kus teda haaravad valgeverelibled, mille abil liigub edasi lümfisõlmedesse, maksa ja põrna Hakkab ta rakkude sees paljunema ning levib verega edasi teistesse organitesse, kus tekitab põletiku Organism piirab põletikukolde ning seetõttu võib tekkida mädapaise Sümptomid Sagedased vaevused on lihas- ja liigesvalu, iiveldus, alaseljavalu, palavik, higistamine, külmavärinad ja peavalu Vahel esineb ka köha, kurgu...
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Prioonid Prioonid ehk priionid (mittesoovitav eestikeelne vorm prion) (tuleneb inglisekeelsest protein infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Sellest ka haiguse nimetus - spongioosne ehk käsnjas entsefalopaatia. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel....
Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja v...
Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsü...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide a...
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid...
Emakakaelavähk Alustuseks peab kohe mainima, et emakakaelavähk on noorenemistendentsiga. Emakakaelavähki on diagnoositud ka 20 aastasel noorel naisel. Enamasti on emakakaelavähiga naine vanuses 45 ja 55 aasta vahel, kes on abiellunud ja sünnitanud oma esimese lapse küllalt vara, tavaliselt enne 20 eluaastat. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2003. aastal Eestis 143 esmasjuhtu. Emakakaelavähk moodustab 4,6% kõikidest naiste pahaloomulistest kasvajatest ja on esinemissageduselt kaheksandal kohal. Soodustavad faktorid: * varajane suguelu algus * rohked seksuaalpartnerid * eelnevad seksuaalselt ülekantavad haigused * pikaaegne suukaudsete hormonaalsete rasestumisvastaste pillide kasutamine * suitsetamine Põhiliseks ja peamiseks emakakaelavähki põhjustavaks teguriks on seksuaalsel teel (esimese vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsa...
I varianat. 1. valige õige vastus: Farmakodünamika kirjeldab kas A)millised muutused organismi elutalitluses, mis on tingitud saadud ravimist B)farmakoni imendumist, jaotumist, metabolismi, eritimist organismis C)annuse ja toime vehelisi seoseid, farmakoni ja retseptori vahekorda ja sellest tingitud organismi elutalitluse muutusi. d)primaarse ja sekundaarse toime vaheliste seoste ja protsesside ahelat 2. valige õige vastus : Säilitav annus A) summarne ravimi kogus, mis on vajalik ravimi terapeudilise konsentratsiooni saavutamiseks veres b)manustamiseks ettenähtud ravimi kogus c)ravimi terapeudilise kontsentratseoon säilitamiseks vajalik annus d)osa, mis omab toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks või mis ei sisalda üldse toimeainet 3. valige õige vastus: Poolväärtusaeg näiteb a)millised on muutused organismi elutalitlus, mis on tingitud saad. Ra...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani).................................................................................................................. 9 ...
SEBRA REFERAAT Kaido Mõts 6a klass TÕRVA GÜMNAASIUM 2004 ÜLDISELOOMUSTUS Sebrasid tuleb pidada kõige primitiivsemateks tänapäeva hobuslasteks, keda on säilinud kolm liiki. Sebrad on võrdlemisi väikesed vöödilised hobuslased: tüvepikkus 2-2,4 m, turjakõrgus 1,2-1,4 m, sabapikkus (koos selle otsalolevate pikenenud karvadega) 45-57 cm, mass kuni 350 kg. Keha värvuse põhitoon on helehall või pruunikas, sellel kulgevad mustad või mustjaspruunid ristivöödid. Niisugune värvus, mis fotol tundub silmatorkav, teeb looma looduses, eriti savannis, vähemärgatavaks. Sebrad elavad väikeste tabuunidena või üksikult, suuri karju moodustavad harva. Neid võib sageli näha segakarjades koos gnuudega. Üksikud sebrad on kaelkirjakute alalised saatjad. Sebrad ei jookse nii kiiresti kui hobused ja nad on vähem vastupidavad. Sebrasid on võimalik taltsutada, kuigi see on võrdlemisi vaevarikas. Sebrad on metsik...
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Kat...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Must Surm Referaat Birgit Nurmela AI-11 Tallinn 2013 Sissejuhatus Oma töös teen ma ülevaate Musta Surma levikust üle kogu maailma ning mida see endaga kaasa tõi. Samuti kirjutan katkubakterist, levikust ning üldisest katku olemusest ning teadlaste vaidlusest sellel alal. Põhirõhk on suunatud inimestele-kannatajatele, kes püüdsid elada oma tavalist elu ajal, mil inimesed ümberringi surid ning sellele ei tundunud lõppu tulevat. Millised olid rahva toimetulekuviisid kui surm oli ukse taga. Oluline on teada, milline oli mõttemaailm ning kuidas tõlgendati sellist kohutavat epideemilist puhangut ning keda oli selles süüdistada. Lõpus toon ära ka positiivsed jooned, mis said alguse katkuleviku taandumisega ning samuti kohutavad tagajärjed, millest ei suudetud toibuda ligi sada aastat. Samuti selle, kuidas on kogu mõtt...
15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku ...
Vaktsineerimine Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Vaktsineerimise ajalugu.......................................................................................................... 4 Miks on vaktsineerimine vajalik?............................................................................................. 5 Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?................................................................................. 6 Mis haiguste vastu pole veel vaktsiini.................................................................................... 11 ...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Sissejuhatus; determinandid; põhjuslikkus 1. Epidemioloogia sõnaseletus EPIDEMIOLOOGIA (epi juures, seas; demos rahvas; logos teadus, õpetus) teadus, haiguste esinemistest populatsioonides. 2. Epidemioloogia mõiste Epidemioloogia teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. See uurib haiguste sagedust, levikut ja tegureid mis põhjustavad haigusi. 3. Selgitage, mis on ,,haiguse epidemioloogia" Teadus haiguse leviku ja tekkimise seaduspärasustest ja determinantidest. Uurib haiguse esinemissagedust populatsioonis. 4. Populatsiooni mõiste epidemioloogias Populatsioon ükskõik milline isendite grupp, kus haaigus esineb. Populatsioon põllumajandusloomade ja metsloomade, aga ka teatud asulas või piirkonnas alaliselt asuvad või mõne muu näitaja alusel seostatavad lemmikloomade rühmad. 5. Peremehe mõiste epidemioloogias Peremees mingi organism, keda haigustekitaja mõjutab...
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 mil...
- Pere kokkuvarisemise hälve kui mesilaste surmade põhjustaja Referaat Koostaja: - Juhendaja: - - Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Sümptomid................................................................................................................4 2.Hälbe ulatus ............................................................................................................5 3.Võimalikud põhjused................................................................................................6 3.1Alatoitumine.........................................................................................................6 3.2 Patogeenid ja i...
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiska...
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatem...
ANTIGEEN on immuunvastust esilekutsuv aine, mille toimel organism toodab antikehi. Antigeen võib-olla potentsiaalselt organismi kahjustav kehavõõras aine (nt valk) aga ka bakterid, viirused, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade, hingamis- ja seedetrakti kaudu. ANTIKEHAD ehk immunoglobuliinid (ka immuunkehad, kaitsekehad) on kehavedelikes lahustuvad essentsiaalsed molekulid, mis liigitatakse glükoproteiinid hulka ja mida toodavad immuunsüsteemi B- lümfotsüüdid. Immunoglobuliinidel on omadus "ära tunda" ja seonduda antigeenidega. IMMUNOGEEN on antigeen, mis kutsub esile immunvastuse. Reeglina makromolekulid. Kõik immunogeenid on antigeenid, aga mitte alati vastupidi. Immunogeensus antigeenil sõltub molekuli suuruse...
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
