Immuunsüsteem Immuunsüsteem on kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Asudes kogu organismis on selle ülesandeks teha kahjutuks kõik võõrvalgud nii päeval kui ööl. See koosneb immuunrakkudest, mida nimetatakse valgeteks verelibledeks ning kuna veri on kõikjal kehas siis on ka valged verelibled igal pool. Valgeid vereliblesid on eriti palju lümfisõlmedes ja põrnas ning sealt saab alguse ka immuunvastus, mis tähendab et immuunrakud ründavad haigustekitajat selle kehast eemaldamiseks.Palju vereliblesid on ka nahas, kus nad saavad kohapeal hävitada kehasse tunginud pisikud. Immuunsüsteemil on mitu erinevat liiki valgeid vereliblesid. Neutrofiilid hävitavad pisikuid, mis tungivad organismi, kui nahk on vigastatud. Need on veres alati olemas. Makrofaagid hävitavad haigustekitajaid alla neelates ning neid leidub kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad valged verelibled ning need jagunevad omaette kolmeks: B-lümfotsü...
Immuunsüsteem 1. Peatükk Immuunsüsteemi olemasolu on meile äärmiselt oluline, see kaitseb meie kehasi igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks. Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustek...
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
Rakuhingamist iseloomustav protsess · Energia vabanemine · Süsihappegaasi eraldumine · Hapniku neeldumine · Orgaanilise aine lagunemine Inimesel on vaja hapniku, mida on vaja energiavahetuseks. Hingamisel vahetub kopsudes olevast õhust 1/10 Veri koosneb 90% ulatuses vereplasmast Immuunsüsteemi kuuluvad elundid on põrn ja lümfisõlmed. Gaasiliste ainete liikumine organismis toimub difusiooni teel. Vere hüübimist tagavad trombotsüüdid Reesus-positiivne veri tähendab, et veres on d-antigeen. Suur vereringe lõppeb paremad kojas. Antikeha ja õgirakk sarnasus- hävitavad haigustekitajaid erinevus-Tapavad tõvestajaid erinevalt Passiivne immuunsus ja aktiivne immuunsus Sarnasus- kaistevad organismi antikehadega Erinevus-aktiivse immuunsusega inimene põeb haigust õrnalt läbi luues ise antikehi kui viiakse organismi haigustekitajaid, passiivse immuunsusega viiakse organismi valmis antikehi. Väike vereringe läbib kopse.Suur vereringe lä...
Vereringeelundkond : veri, veresooned ja süda. Südame ehitus · Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga. Mis vähendab hõõrdumist. · Süda paiskab iga kokkutõmbe järal välja kuni 140 ml verd. Min läheb kehasse ligikaudu 4 l verd. · 4 kambrit 2 vatsakest ja 2 koda. · Hapnikuvaene veri on paremas , hapnikurikas veri on vasakus. · Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid, veri liigub 1 suunas, kojast vatsakesse. · Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid, veri liigub vatsakestest välja veresoontesse. · Vasakus vatsakeses on kõige paksemad lihased, kuna peab tervesse kehasse verd pumpama. · Süda töötab rütmiliselt o Kodade kokkutõmme o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda ...
Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja v...
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-...
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Vereringeelundkond KOKKUVÕTE 1.Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda, mis pumpab verd kehas laiali.Vere- ringe ülesandeks on 1)kanda edasi toitaineid 2)kanda laiali hormoone 3)ühtlustada keha temperatuuri 4)viia ära jääkaineid. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südamelihast moodustavaks koeks on südame lihaskude ning südant ümbritseb sidekoeline südamepaun. Inimese süda on neljakambriline: kummaski südame pooles asub vatsake ning koda. Südame vasakut poolt täidab arterjaalne veri, paremat poolt aga venoosne veri. Südameklapid tagavad vere liikumise südame kodadest vatsakestesse ning sealt edasi arteritesse. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest ning lõtvumisest. Täiskasvanu inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 lööki minutis. 2.Torujaid elundeid, mida mööda v...
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas pai...
Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega kuuluvad immuunsüsteemi ka need org...
Vereringe ülesanded : 1.Kannab kehas laiali toitaineid 2.Kannab laiali hormoone 3.Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. 4.Transpordib veres sisalduvaid kaiserakke ja antikehi,mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. 5.Viib ära rakkudes tekkinud jääkaineid, tagades sellega pideva ainevahetuse 6. Kannab Kehas laiali hapnikku.
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute ...
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
Antibiootikumid Egert Kruberg Antibiootikumid Antibiootikumid on elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad haigustekitajaid (pisikuid). 1928. aastal avastas penitsilliini soti bioloog ja farmakoloog Alexander Fleming, mille eest sai ta 1945. aastal Nobeli preemia Väike animatsioon http://www.youtube.com/watch?v=gOQ-nonlwwY&feature=related Antibiootikumide valik kas on tegemist bakteriaalse infektsioonhaigusega? kliinilised haigusnähud laboratoorsed näitajad infektsioonhaiguse lähtekoht? Infektsioonhaiguse tekkekoht? (kodutekkene/haiglatekkene) Kõrvalnähud Nagu kõigi muudegi ravimite puhul, võivad ka antibiootikumide tarvitamisel tekkida mitmesugused kõrvalnähud. Neist levinumad on näiteks kõhulahtisus, iiveldus või siis seennakkused suus, seedetraktis või tupes. Seennakkused kipuvad tekima seepärast, et lisaks haiguse tekitanud ...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast ta...
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid...
Haigust põhjustab tuberkuloosibakter Mycbacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Kopsutberkuloosi põdemisel kahjustab bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks. Eristatakse tuberkuloosi nakatumist ja haigestumist. Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis haigustekitajad, kuid need pole aktiivsed. Tuberkuloosi nakatunud inimesel ei ole haigussümptomeid ning ta ei levita tuberkuloosibaktereid. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kui kopsu- või kõrituberkuloosi põdev inimene köhib või aevastab, paiskub õhku suur hulk tuberkuloosibaktereid sisaldavaid süljepiisku. Kui terve inimene hingab sisse haigustekitajaid sisaldavaid piisku, võib ta nakatuda tuberkuloosi. Suurim ...
IMMUUNSÜSTEEM Loe õ lk 42-45 Koosta kokkuvõte 1. Mis on immuunsus? Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid ja nende mürke enne, kui need haigust tekitavad. 2. Millistele kehavõõrastele objektidele immuunsüsteem reageerib? Nimeta 6. Võõrvalkudele, mikroobidele ja vigastele rakkudele 3. Mis moodustavad inimese immuunsüsteemi? Valged vererakud, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 4. Kuidas toimub kiire üldine reaktsioon? Õgirakud hävitavad tõvestajad. 5. Kuidas toimub aeglasem ja täpsem reaktsioon? Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi ning antikehad seonduvad tõvestajaga ja muudavad selle kahjutuks. 6. Mis on omandatud immuunsus? Omandatud immuunsus on immuunsus, mis kujuneb pärast mingi nakkushaiguse läbipõdemist või vaktsineerimist ega pärandu vanemaltelt järglastele. 7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vakts...
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
Süüfilis on Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilise päritolu on teadmata, kuid pakutakse kahte varianti. Üks on kolumbuse-eelne hüpotees , mis tähendab siis seda, et süüfilis oli euroopas koguaeg olemas, aga seda ei oldud avastatud. Teine on kolumbuse hüpotees, mis kujutab endast seda, et süüfilis jõudis euroopasse ameerikast kolumbuse reisidega. Esimene kirja pandud süüfilise puhang pärineb 1494-1945st aastast Prantsuse invasiooni ajal itaaliast. Kuna haigust levitasid prantsuse väed, siis alguses kutsuti seda haigust ,,prantsuse haiguseks". Alles 1530 pakkus itaalia arst ja luuletaja Girolamo Fracastoro välja nime süüfilis. Ajalooliselt tuntakse seda haigust ka ,,great pox" nime all, mis siis oleks tõlkes nagu suured/võimsad rõuged. Haigus on maailmas laialt levinud, 1999 aastal usuti olevat nakatunud 12 miljonit ...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mi...
5. Õ 9. 11. 13. 1. 2. 3. 4. H 6. 7. 8. K 10. A 12. K 14. 15. E R I T U S E L U N D K O N D P E M I G I M U R E R I L E I I F M G A G A U T E E L J E A T L U U I K Ü U R N P U L B E E U M A D S U A N U E E K N I S I D L Ä S E L S S S I Ä T K Ü E I R U S L ...
Üleharimine, ülekarjatamine ja veepuudus toovad kaasa alade kõrbestumise. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad kõrbeteks. Muldade vaesumine on muutnud need alad suurimateks näljapiirkondadeks. Inimene ülekarjatamisega põhjustab kõrbete laienemist – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülep...
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. ...
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
TUBERKULOOS Bioanalüütiku õppekava üliõpilane Diana Didenko Tuberkuloos on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt Tuberkuloosi tekitajaks inimesel on bakter Mycobacterium tuberculosis Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdev haige, kes levitab haigustekitajaid põhiliselt rögapiiskadega Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub tuberkuloosi maailmas igal aastal hinnanguliselt kaheksa miljonit ning sureb kaks miljonit inimest TUBERKULOOSI KLIINILISED SÜMPTOMID Palavik Öine higistamine Köha Hemoptüüs (verine köha) Kehakaalu langus Väsimus Rindkere valud Tuberkuloosi haigustunnused võivad sarnaneda paljude teiste tervisehäiretega ning tuberkuloos võib kulgeda mõnikord ka asümtomaatiliselt. UURINGUMATERJAL Mükobakterite suhtes on võimalik uurida kõiki kehavedelikke, eritisi ning...
Rakukest-tugev tselluloosist ümbris rakumemb peal. Plasmodesm-memb ümb. toru, mis läbib rakukesta ja ühendab naaberrakke. Vakuool-memb ümb. mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toit- ja varuaineid. Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidi...
Kiivi Sissejuhatus • 54 liiki • Kiivit kutsutakse puuviljade “kuningaks”, kuna ta sisaldab suures koguses C-vitamiini • Pärinevad Kagu-Hiina mägedest • 20 saj. tutvustati kiivi seemneid Uus-Meremaal • Üle 70% kiividest kasvatatakse Itaalias, Uus- Meremaal ja Tšiilis. • 2011. aastal toodeti 1.44 miljonit tonni kiivit 2005. aasta kiivi tootmine https://en.wikipedia.org/wiki/File:2005kiwi_fruit.PNG https://en.wikipedia.org/wiki/Kiwifruit#/media/File:Kiwifruit_Female_Flowers.JPG http://truecommercial.nzherald.co.nz/media/78012/169-bushmere-rd-gis borne-kiwifruit-orchard.jpg?w=960&h=540&mode=crop Kiivide kasulikkus • Ilus nahk • Parem uni • Südamele hea • Aitab vererõhku alandada • Parandab seedimist Genoomi iseloomustus • Kiivi sort “Hongyang” on heterosügootne ja diploidne • Genoomi pikkus on 616 Mb ja sisaldab 39040 geeni • 2n=2x=58 (29 erinevat kromosoomi) • Korduseid on genoo...
Bioloogia:immuunsus Imuunsüsteemi ülesanne on hävitada organismi tunginud haigustekitajaid(võõrvalke,viiruseid,baktereid, seeni, algloomi, kasvajarakke) Imuunsussüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund: 1)Lümfotsüüdid- imuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- p...
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10%...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega. Veri voolab väga aeglaselt. Õhuke sein koosneb ühest rakukihist. Kapillaarides toimub nii gaasivahetud kui ka toit- ja jääkainevahetus. 3. Milles seisneb südametsükli erinevate etappide tähtsus? 1) Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse, kust see saab edasi liikuda kas kopsude...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM1 Soolenakkusi põhjustavad toiduained Referaat Koo stas: Elo Luuasep Juhe ndaja: Ene Takk Sissejuhatus Mis on soolenakkus? Soolenakkused levivad peamiselt saastunud toidu, vee, käte või esemete kaudu. Paikadest on nakatumise pingereas esikohal Egiptus, järgnevad Türgi, Bulgaaria, Läti, Soome, Tai ja India. Soolenakkuste kõige sagedamini esinevad haigusnähud on kõhuvalu, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, palavik, peavalu ja külmavärinad. Toidu käitlemine Kõhulahtisuse või oksendamise sümptomitega isik tuleb viivitamatult kõrvaldada toidukäitlemisest Kõik puu- ja köögiviljad tuleb korralikult pesta jooksva veega, eriti need, mida enne tarbimist termiliselt ei töödelda Koori juur- ja puuviljad Köögiviljade ja liha korralik kuumtöötlemine hävitab haigustekitajaid Väldi ristsaastumist ehk ...
Astsiit ehk vesikõht (ascites (ld.k); ascites (ingl. k.)) Definitsioon Astsiit ehk vesikõht esineb kui liigne kehavedelik (kõhuõõnevedelik) koguneb kõhuõõnde.Vedeliku kogunemisest kõhuõõnde saab aru alles siis, kui kõhuõõnes on vähemalt üks liiter vedelikku. Astsiidi peamisteks tekkepõhjusteks on rõhutõus maksaveenis või albumiini (maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk) vaegus organismis. Tekkemehhanismid Astsiit võib tekkida tänu neljale mehhanismile. Kõige sagedasem on maksaveenisisese rõhu tõus, mis tekib siseorganites suurenenud verevoolu puhul (südame- ja maksapuudulikkuse korral). Teise mehhanismi puhul suureneb lümfitootmine, mida ei suudeta organismis piisavalt ümber töödelda ja seega liigselt tekkinud lümfivedelikku välja viia. Maksahaiguste korral ei suuda maks organismile piisavalt valku (albumiini) toota, mille tagajärjel muutub rõhk kudede ...
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4. Kuidas väljutavad imiussid tahked toid...
Kelly Ilp Ekvatoriaalsed vihmametsad Asend- Paiknevad ekvaatori ümbruses, Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima- Aasta ringi soe ja niiske. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling, sageli koos äikesega. Ööpäeva keskmine temperatuur püsib aasta läbi 25-26°C vahel, sademeid langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Taimestik- Taimedele on seal väga soodsad kasvutingimused. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, ba...
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3. Ripsepiteelirakud, väikesed karvakesed, nt ninas ja hingamisteedes 4. Eritis...
1. Mõju tervisele a. Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/testi- oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b. Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide ...
VIIRUSED Õp. Riina Mändla Viirused - on eluta ja eluslooduse vahepealsed objektid. Miks? HIV Ehitus Rakk puudub. Genoom- pärilikkusaine (DNA või RNA) Kapsiid- koosneb valkudest. Ümbris- koosneb valkudest ja lipiididest. Puudub ainevahetus, ei kasva ega paljune iseseisvalt. Paljunemine - elusates rakkudes Levimine Õhu kaudu Mustade kätega Sugulisel teel ja verega Saastunud esemetega: toidunõud, töövahendid, käterätikud jne. Saastunud toiduga Loomade vahendusel Gripi-, paragripi-, rino-, RS- ja adenoviirused Tekitavad hingamisteede infektsioone. Tunnused: nohu, valus kurk, köha, külmavärinad, palavik, lihasvalu, peavalu. Peiteaeg tavaliselt 1 päev-nädal. Levimine õhkpiisknakkusena, mustade kätega (süües ja ka limaskestasid puudutades), saastunud toidu ja toidunõudega. ...
Leeuwenhock bakterid suukoopas E.Jenner rõuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( kõik elus tekib elusast ) käärimised, siidi tootmine avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel, tänu millele suurenes oluliselt saagikus, mis aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias- see on tuntud kui roheline revolutsioon. Ian Wilmut kloonis teadusinstituudis täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Biotehnoloogia bioloogiliste protsessid...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Rauno Loik 021PK PROBIOOTILISED PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2011 Mis on probiootikumid ja nende kasulikkus inimorganismile ? Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobid. Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet. Neidsamu "häid" piimhappebaktereid lei...
Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda peenemad kui juurekarvad, suudavad nad tungida ka väikestesse mullapooridesse ning omastada sealt vett ning väheliikuvaid ja raskesti lahustuvaid io...
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet taluda ning venida Kapillaarid hõlbustavad ainevahetust Veenide seinad on õhukesed ja lihaskiht õhem, need panevad vere veenides ringi liikuma 3. vererõhu mõõtmine Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. 4. teada suure ja väikese vereringe ülesannet, tähtsamaid veresooni ja südame pooli, kust algab ja lõpeb mingi v...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
