Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes.....................................................5 1.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................
MUSTVEE GÜMNAASIUM Energiajookide kahjulikkus Uurimistöö Sven Viitak 10. klass Uurimistöö juhendaja: Ene Lüüs Mustvee, 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Kirjanduse ülevaade.................................................................................................................4 1.1 Kofeiin...............................................................................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolakto...
Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks. Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22....
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
Jõgevamaa Gümnaasium 11.I klass Margit Maide POPULAARSEMAD EESNIMED JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMIS 2016/2017. ÕPPEAASTAL Uurimistöö Juhendaja: Sirli Vijar Jõgeva 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.TEOREETILINE TAUST................................................................................................... 5 2.MATERJAL JA METOODIKA............................................................................................. 6 2.1.Materjal.................................
Haridusprobleem Eestis Probleemid 1. Põhikooli lõpueksamid soovitakse kaotada 2. Gümnaasiumi lõpueksami sooritus lävend 3. Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead 4. Õpetajate madal palk 5. Õpetajatele rohkem õigusi/koolitused 6. Klassi suuruste regulatsioon Põhikooli lõpueksamid/ tasemetööd soovitakse kaotada • Põhikool on kohustuslik, õpilased peaksid näitama et on omandanud põhiteadmised. • Õpilased peaksid tunnis kuulama • Surve peaks peal olema • Lahedus: ei kaota lõpueksamid/tasemetööd ära Gümnaasiumi lõpueksami soorituse lävend • Gümnaasium on vabatahtlik (inimese enese valik) • Keskharidust tuleb välja teenida (õpilane peaks eksamitulemust/ teadmiste nimel õppima) • Lahendus: tõsta lävend taaskord 20-ne punktini Gümnaasiumi keele eksami lugemisülesande kirjavead • Kui teed kirjavigu teksti lugemisel, siis on see samaväärne kui lõpukirjandis Lahendus: Loeme kirjavigu lugemis ülesandes edasi. Õpet...
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas................
KAITSEKÕNE Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Eelkõige tänan komisjoni võimaluse eest esitada kaitsekõne. Samuti kuuluvad tänusõnad minu juhendajale pedagoog Riin Finglingile. Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Teie lahkel loal esitaksin järgnevalt oma kaitsekõne. Uurimustöö on kirjutatud teemal Saku Gümnaasiumi kuuendate kuni kümnendate (6.- 10.)klassideõpilaste piduliku riietumise etikett Uurimistöö teema valise selle, sest see pakkus mulle huvi ning tahtsin teada saada rohkem piduliku riietuse kohta. Töö eesmärgiks oli uurida kui paljud meie kooli õpilastest kannavad pidulikku riietus ning peavad tähtsaks, et see neil olemas oleks. Uurimistöö sisaldab 17 lehekülge, 4 peatükiga, mis annavad ülevaate minu uurimistööst. Materjali oma tööks leidsin raamatust ja interneti lehekülgedelt, mat...
Keit Kuusk Nõmme põik 43-6 86802 Pärnu 04.11.2018 AVALDUS Lugupeetud Sarapiku Gümnaasiumi direktor Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil Sarapiku Gümnaasiumi sekretäri kohale. Leian, et kui mind uue sekretärina tööle võtate, ei pea Te seda kahetsema, sest mul on piisavalt tööalast kogemust sekretärina, oled olnud selles ametis üle 15 aasta ja ma olen hea organiseerija ning ka kiire kohaneja uute olukordadega Sarapiku Gümnaasiumi sekretärina on mul hea võimalus enda sekretäri oskused proovile panna ja ennast täiendada. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega (allkiri) Keit Kuusk 28. oktoober 2018 Lisad: 1. CV 2 lehel
Gümnaasiumid 19. Sajandil 19. sajandi alguse koolireformi käigus rajati Eesti linnades aastail 1804- 1805 Rahvahariduse Ministeeriumile alluvate avalike koolide võrk, mille üheks koostisosaks olid kubermangugümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu Kübermangugümnaasiumi asutamisel peeti silmas Liivimaa kubermangu suurust, mis eeldas kahe seda tüüpi õppeasutuse olemasolu (üks Riias, teine Tartus). ning taasavatud Tartu ülikooli soovi luua kohapeal keskkool kõrgemasse õppeasutusse astujate ettevalimistamiseks. Esimestena võeti uude gümnaasiumisse vastu Tartu ülikooli rektori Georg Friedrich Parroti pojad Wilhelm Friedrich ja Johann Friedrich. Õpperingkonna kuraatori abiga sai gümnaasium endale ülikooli vahetus naabruses asuva endise liiva Aadlipreilide Asutuse tühjaks jäänud hoone. Uut kooli juhtisid kuni 1814. Aastani Tartu ülikooli koolikomisjoni poolt määratud professorid. Seejärel nimetati gümnaasiumi esimeks direk...
Kärjäärikompass 5. jaanuaril toimus Jüri Gümnaasiumis gümnaasiumi õpilastele selline üritus nagu "Kärjäärikompass". Seal käisid rääkimas oma valdkonna spetsialistid, kes on tegelenud sellega mitu aastaid. Kõik spetsialistid olid naised, mina isiklikult arvan et oleks võinud rääkida mõni mees teda oleks huvitavam kuulata. Esimene esineja oli Innovest. Ta rääkis kutsekoolide võimalustest. Mina arvan et gümnaasiumi õpilastele pole vaja seda teemat tutvustada sest nad tegid 9. klassi lõpus valiku kas minna gümnaasiumisse õppima või kutsekooli. Sellest teemast peaks rääkima minu arvates 9. klassile, aasta alguses kuna see on vajalik informatsioon nende jaoks. Aga muidu see esineja rääkis hästi ja arusaadavalt ei olnud raske kuulata. Teine esineja rääkis võimalustest õppida välismaal ja kuidas töötab firma Dream Foundation. Mina isiklikult kuulasin seda esinejat, sest endal käis vahepeal plaan minna välisma...
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klas...
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mi...
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
Ettevalmistus matemaatika riigieksamiks Taimi TammVask Teemad I Reaalarvud ja avaldised; II Lineaar, ruut, murdvõrrandid ja võrratused; III Vektor tasandil. Joone võrrand Teemad IV Funktsioonid ja nende graafikud; V Arvjada ja selle piirväärtus; VI Logaritm ja eksponentfunktsioonid. Logaritm ja eksponentvõrrandid ning võrratused; Teemad VII Trigonomeetrilised funktsioonid. Trigonomeetrilised võrrandid; VIII Funktsiooni piirväärtus ja tuletis; IX Geomeetria tasandil ja ruumis; X Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika. Gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused oskab arvutada peast, kirjalikult või arvutusvahendite abil ja oskab kriitiliselt hinnata arvutustulemusi; oskab teisendada algebralisi avaldisi; oskab lahendada ainekavaga fikseeritud võrrandeid ja võrrandisüsteeme ning võrratusi ja võrratussüsteeme; oskab kasutada põhilisi mõõtühi...
Saku Gümnaasium Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis ? Matemaatika statistika-uurimistöö Koostanud: Siim Seimoja Klass:11RE Juhendaja: Krista Polman Saku Gümnaasiumi õpetaja Saku 2013 Sissejuhatus Kirjutasin uurimistöö teemal: ,, Kui kaua aega päevast veedavad Saku Gümnaasiumi 11 klassi õpilased internetis?``. Kirjutasin uurimistöö vastavalt matemaatika kodusele ülesandele, koostada statistika-lühiuurimis enda valitud teemal. Just selle teema valisin ma põhjuse...
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Õpilasuurimus Juhendaja: Maie Marks Jõhvi 2017 Annotatsioon Jõhvi Gümnaasium Töö pealkiri: Jõhvi Gümnaasiumi noorte suhe narkootikumidega Töö kaitsmise kuu ja Lehekülgede arv töös: 23 lk, millest teksti: 14lk, aasta: tabeleid: 5tk, lisasid: 7 tk, Märts 2017 jooniseid: 2tk kasutatud allikaid: 13 tk Referaat Õpilaste huvi narkootikumide vastu sõltub suuresti nende sõpradest ja keskkonnast kus nad viibivad. Paljude suhe narkootikumidega sõltub sellest mis seltskonnas nad viibivad. Narkootilised ained on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks, selles seisneb ka töö probleem. Sellest lähtuvalt võtsime me oma töö eesmärgiks uurida mil...
Uurimistöö alused Jakob Westhomi Gümnaasium Viitamine, tsiteerimine, refereerimine Nimi: Regina Kaasik Arvestuslik tööleht 11. klassile Enne ülesannete juurde asumist salvesta antud dokument enda nimega desktopile ning lisa valmis tööleht e- koolis tänase tunni alla! Töö tegemisel võta aluseks JWG uurimistööde vormistamise juhend http://www.westholm.tln.edu.ee/public/Uurimistoo_juhend_02_11_2015_muudatus_vers2.pdf 1. Sul on nüüdseks olemas 6 allikat, mida oled tsiteerinud või refereerinud. Palun vormista 2 töölehte (copy tööleht nr 1 ja tööleht nr 2) antud tööleheks (lisa vaid tekst ja viide, tööülesanne jäta välja). Lisa üles paremasse nurka enda nimi! ,,End tuultel olen annud" (Suits 1979: 75). TALIS-e 2013. aasta uuringus http://uuringud.ekk.edu.ee/fileadmin/user_upload/documents/TALIS/TALIS2013_Eesti_ra...
Gümnaasium kellele ja milleks? Eks iga gümnaasiumi õpilane siin on kuulnud õpetajailt küsimust, miks nad siin on? Tavaliselt on vastus, et õppimiseks. Aga kas see ka päriselt nii on, või valetavad õpilased silmaaauku? Peale põhikooli lõpetamist peab ju tegema selle suhteliselt suure otsuse mida edasi teha. Vailkuid tegelikult ju väga palju polegi: gümnaasium, mingisugune kutsekool või minna kohe tööle. See viimane ei ole minu arust just kõige parem variant, sest kes tahaks omale tööle võtta põhikooli haridusega inimest. Mitte just eriti paljud. Samas, kes otsib, see leiab, aga kindlasti pole see parim variant. Ning osadel, kaasaarvatud minul, on midagi kutsekoolide vastu. Nagu see oleks kool neile, kes ei saa gümnaasiumis hakkama. Tegelikult seal saab ju gümnaasiumi ja mingi kutselise hariduse kohe kätte ajavõit missugune. Kuigi millegipärast eelistatakse siiski gümnaasiumi. Paljud jäävad gümn...
Mida mõtleb abiturent? Olles õppind juba üksteist aastat ja saanud palju teadmisi, tuleb nüüd abiturentidel mõelda, mis saab edasi. Kuidas eksamid heade hinnetega sooritada? Mida teha peale gümnaasiumi? Kas minna edasi õppima või minna hoopis tööle ? Kui minna õppima siis kuhu? Need ja paljud teisedki küsimused kimbutavad kindlasti igat abiturenti aina enam lõpetamisele lähenedes. Me kõik tahame gümnaasiumit heade hinnetega lõpetada, et oleks pärast hea vaadata ja ka kuhugi edasi õppima minnes oleks ka suurem võimalus sisse saada. Me proovime pingutada viimase aasta nii kuidas me suudame. Mõnele tuleb alles viimane aasta pähe, et peaks õppima hakkama, aga siis võib juba lootusetult hilja olla. Peale gümnaasiumit me peame tegema valiku kas minna edasi õppima või mitte. Abiturendina me pühendame rohkem aega ka koolide ja erialade uurimisega, mida edasi õppida. Küsime nõu nii tuttavatelt kui ka käime rohk...
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning tema edaspidist...
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sun...
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mäng...
Mälumäng ,,Rakke vald" Võistkonna nimi ............................................ Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p)...
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson KUTSEÕPE Referaat Juhendaja: Jüri Puidet 2010 Sisukord 1. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele................................3 2. Kutseõpe põhihariduse baasil...................................................................................... 3 3. Kutsekeskharidusõpe................................................................................................... 3 4. Kutseõpe keskhariduse baasil......................................................................................4 5. Kutseõppe eesmärk...................................................................................................... 4 6. Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis.......................................................
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õp...
Koondlause sidesõnad ja kirjavahemärgid Valssi, rumbat, sambat olime juba ammu õppinud. Sidesõnata koondlaused! Olime juba ammu õppinud valssi, rumbat, sambat. Pisikeses poes oli saada kõike vajalikku: juustu, sinki, saia ja teisi toiduaineid; vihikuid, pliiatseid, paberit ja muidu koolitarbeid; jopesid, kleite, pluuse ja püksegi. Semikooloniga eraldatakse koondlause loetelude rühmad. Me oleme juba ammu õppinud nii sambat kui ka rumbat. Sidesõnaga koondlause! Me õppisime sambat, kuid(,aga, ent) rumbat mitte. Me ei õppinud rumbat, vaid sambat. Vastandava, koma nõudva sidesõnaga koondlause Oskame juba peaaegu kõiki tantse: valssi, sambat, rumbat. Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed...
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TASKURAHA MÕISTE.........................................
Tapa Gümnaasium Valdur Kübarsepp UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Mailis Sults Tapa 2015 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass: 11 Töö pealkiri: Uni ja unehäired Tapa Gümnaasiumi õpetajate seas Valdkond: Psühholoogia Kaitsmise aeg: Lehekülgede arv: 26 Refereering Uurimustöö räägib unest, unetusest, erinevatest unehäiretest ja nende sümptomitest ning mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetaj...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
INIMENE JA SAATUS Saatus on mingi vääramatu jõud, mis määrab sündmuste kulgu inimese elus. Saatust võib ka kirjeldada kui ettemääratud tulevikku, kas siis ühele inimesele või hoopis paljudele inimestele korraga ja seda olenemata situatsioonist, ajast ja kohast. Saatus on tegelikult uskumus, et universumis valitseb kõikide inimeste üle mingi looduslik korrapära, mis on ette määratud meile kõigile, kuid mis on igale inimesele jällegi erinev. Arvatakse, et saatust on võimalik suunata tehes elus erinevaid valikuid. Öeldakse, et iga inimene on oma saatuse sepp. Arvan, et tegelikult päris nii see ei ole. Igale inimesele on tema saatus määratud juba tema sündides. On palju lapsi, kelle eest vanemad ei hoolitse ja nad antakse lastekodusse või kasuvanematele. Arvan et ka see on saatuse poolt määratud, millistele vanematele sa sünnid, sest seda ei saa ju ise määrata või valida. Osa...
Koondlause - korduvate lauseliikmetega lause. Korduda võivad alused(A), sihitised(S), määrused(M), täiendid(T), öeldistäited(ÖT). Kiillause 1. korduvad A,S, ÖT eraldatakse alati komadega. Mart, Madis ja Vello armastasid Kiil on lause või sõna (ühend), mis on paigutatud teise lause sisse, kuid pole sellega Kerstit, Piiat ja Liiat. grammatiliselt seotud. 2. koondlauses kasutatakse mõttekriipsu ja koolonit juhul, kui loetelu on ees või järel on Kiilu võib ära jätta, ilma et lause tähendus või vorm muutuks: kokkuvõttev sõna. Selles pole, teadagi, mingit kahtlust. - Selles pole mingit kahtlust. Kohal olid kõik: luiged,kajakad,tihased ja varblased. Kiiluga väljendatakse tundeid...
Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einst...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Birgit Kukk 10.a klass INIMESTE RAHVA - JA KULTUURIPÄRIMUSED AJALOO VÄLTEL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2012 Uurimistöö on lubatud kaitsmisele 6. mail 2014. aastal Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 26. mail 2014. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Pille Pilv Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane /nimi, allkiri/ Autoriõigus: Birgit Kukk, 2012 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2012
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Alice Valter 10. a klass NOORTE PROBLEEMID VANEMATEGA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Mari-liis Oja Tallinn 2014 Uurimistöö on lubatud kaitsimisele 25. aprillil 2014. aastal Tallina Järveotsa Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt. Kaitsmine toimub 25. mail 2014. aastal kell 12.00 Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi aulas. Retsensent: Tiiu Härsing Koostasin käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed. õpilane Alice Valter Autoriõigus: Alice Valter, 2014 Autoriõigus: Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2014
Kõne Lugupeetud õpetaja, austatud klassikaaslased Kõik gümnaasiumi õpilased peavad kord seisma valiku ees mida teha peale gümnaasiumi lõppu, peavad otsustama selle kuhu nad tulevikus tahavad väla jõuda, ning mis eriala tööd nad kõige meelsamini tahaksid teha või kas nad üldse plaanivad tulevikus tööle minna. Paljud gümnasistid teavad juba gümnaasiumi alguses, kelleks nad saada soovivad ja mis eriala edasi õppida tahavad, kuid on ka palju neid õpilasi, kes ei suuda ka gümnaasimi lõpuks välja mõelda, mida nad edasi teha tahavad. Nii tehakse tihti ülikooli ja eriala valik kergekäeliselt esimese hetke ajendil , ning hiljem kahetsetakse sellepärast, et kas eriala mille nad on endale valinud, ning mis tundus neile algselt huvitav ja põnev ei ole olegi nii huvitav ja sobiv neile või siis ei ole selle erialaga mitte kuskilt tööd leida, ka seda võib juhtuda.Näiteks viimasel ajal on trend minna üliko...
Õiged valikud meie võimalus teha karjääri Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Nii minul kui ka teil kallid klassikaaslased ei ole kaugel aeg, kui gümnaasiumi lõppedes tuleb teha valik, mis mõjutab meie edasist elu enim. Niisiis olen otsustanud kõnelda teemal ,,Õiged valikud meie võimalus teha karjääri". Nii karjääri kui ka materiaalse edukuse ning jõukuse üks alustalasid on olnud haridus, mis oma sisult on ka valik. Valik just seetõttu, et kõigil on põhikooli lõppedes võimalus teha esimene haridusalane valik minna õppima kutsekooli, gümnaasiumi, peale neid ka ülikooli. Kuid on ka kolmas valik, mis iseenesest on niinimetatud ,,mitte just kõige parem" valik, kus jäädakse truuks oma põhiharidusele ja loodetakse oma loomulikule ärivaistule, mis erandjuhtudel on olnud parim valik nende elus. Kuid enamasti oleneb see valik nii inimesest endast ja ka tema omadustest kui sa ei ole säranud oma helge peaga siis tõesti tu...
Kontserdipäevik ,,Gustav Adolfi kooli saladus" Henry Lehts Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2017 Sissejuhatus Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja Karin Kuulpak, puhkpilliorkester juhendajaga Riho Sild ja keelpilliorkerster juhen...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
SOOVITUSKIRI Tallinn, 28.10.2014 Matemaatika õpetaja eriala omandanud Kermo Halljalg on töötaja, kes teab oma kohustusi ja täidab need õigeaegselt ja kvaliteetselt. Ta on alati nõus teisi aitama ja kunagi ei jää tal seetõttu oma ülesanded tähtajaks täitmata. Tihti eelistab ta oma oskuste täiendamist vabale ajale. Olen kindlalt veendunud, et Kermo Halljalg pole koolis mitte ainult vajalik, vaid oma eale vaatamata lausa asendamatu õpetaja. Soovitan koolile Kermo Halljalga julgelt ja olen veendunud, et see pole tema jaoks keeruline väljakutse. Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Koostanud: Sinu Nimi Taikvere Gümnaasiumi direktor Tel: 67 44 777 e-post: [email protected]
Mida tähendab mulle õppimine 9. klassis? 9. klass on põhikooli lõpuklass, see on viimane kohustuslik kooliaasta. Üheksandat klassi peavad õpetajad kooli üheks kõige tähtsamaks klassiks, sest siis peab õpilane tegema otsuseid, mis mõjutavad oluliselt tema haridust ja tulevikku. Õppeedukus on 9-ndas klassis minu jaoks väga oluline, sest kes meist ei tahaks endale head lõputunnistust ja soovitud gümnaasiumikohta? Põhikooli lõpuklass on pöördepunktiks kogu kooliaastale, sest see eraldab õpilased, kes tahavad õppida, nendest, kes seda ei taha. 9-nda klassi õppeedukus on tähtis ka gümnaasiumi katsete jaoks. 9. klass on viimane klass enne gümnaasiumi, seega on vaja ennast heast küljest näidata ja õpingutele keskenduda, kui tahad saavutada endale seatud eesmärke ja minna edasi õppima valitud kooli ja klassi. Selleks, et saada head tunnistust, peab õppima ja pingutama, et saavutada soovitud ...
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, m...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele ...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
Iga inimene on oma õnne sepp Igal inimesel on õnnest oma arusaam ja ettekujutus. Osa peab vajalikuks materiaalseid, teine pool aga vaimseid väärtusi. Materiaalsed väärtused on tähtsad eelkõige noorematele. Vaimsed väärtused on olulised aga vanematele inimestele, kes peavad tähtsaks oma armsat peret. Mis on inimeste õnneotsingute eesmärgid ning kuidas nad neid täide viivad? Paljud inimesed seavad endale eesmärgid juba varajases nooruses: kes tahab saada lauljaks, kes politseinikuks. Enamik inimeste jaoks ongi õnn see, kui nad saavad unistuste töö ning hea palga. Noored, kes juba varakult tulevikku planeerivad ja sellega kõvasti vaeva näevad, jõuavad ka tavaliselt enda unistusteni. Nad teavad, millega nad alati rohkem tööd peavad tegema ning paremaid hindeid saama. Samas on noori, kes ka gümnaasiumi lõpuks enda tulevikku ette ei tea ning hindedki midagi head ei tõota. Niisiis lähevadki nad peale gümnaasiumi lõpetamist tööle, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
