Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina a...
Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele. Enamik taimehaigusi on nakkushaigused, mida tekitavad bakterid, mikroseened ja viirused. Kahjurid on kahjurputukad, kes paljunevad ja levivad nendele soodsates tingimustes kiiresti. Sama kehtib ka taimehaiguste kohta. Tõhusamal taimekaitsel on abiks teadmine haiguste ja kahjurite arengust, oskus prognoosida haiguste levikut ja kahjurite arvukust ning...
SIBULILLED Väetise nimi Elementide Kasutamise Kasutuskordade Kasutamise Tootja nimi Märkused sisaldus aeg arv viis SUBSTRAL® N 15% aastaringne Ühekordsest Segatakse Substral Tasakaalustatud OSMOCO P2O5 10% väetamisest mullaga toitainete TE® Plus K2O 12% piisab terveks segamini koostis koos hooajaks. väärtuslike mikroelementid ega igas graanulis. Floramix N% ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis kasvatati 1980-ndate lõpul ligi 20 tuhat tonni õlleotra. Järgnevatel hooaegadel on õlleodra kasvatamine perspektiivikam kuna hind on võrreldes söödateraviljaga 20% kõrgem. Samas on saadaval häid õlleodra sorte ja seemneid, hea kvaliteedi tagamiseks on piisavad agrotehnilised võtted. Selles kursuseprojektis on minu ülesandeks...
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...
Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 ...
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
