pärilikkus eluslooduse seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega, muutlikkus elu omadus, mis väljendub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonis, liigisiseses populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes, (pärilik e geneetiline: kombinatiivne,mutatiivne; mittepärilik e modifikatsiooniline), transkriptsioon (RNA süntees) matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul (mRNA, tRNA, rRNA), translatsioon (valgu süntees) mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist, replikatsioon (DNA süntees) matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli, geen lõik DNA molekulis, mis esineb alleelidena, alleel ühe geeni erivorm, kromosoom valgu abil kokku pakitud DNA molekul...
Klassikaline geneetika Johanna Maria Kirss Mis on klassikaline geneetika? Geneetika vanim haru „Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“ Gregor Mendel 1860ndad Katsed hernestega Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine. A...
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka. Kafka kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. See väljendub ka tema loomingus. Sest sedatüüpi psühholoogilised haigused võivad kirjaniku panna mõtlema tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus sel...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarke...
K�simused: 1. Miks olid Ann ja Reena t�lis? 2. Kes oli Gregor? 3. Kuidas sai Reena Gregoriga tuttavaks? 4. Kus elas K�tlin? 5. Mida sai Ann teada Gregorist ja tema vanematest? 6. Miks l�ks Ann Gregoriga t�lli, kui t�druk oli poisi juures? 7. Mida arvas Anni isa Gregori tegevuse kohta? 8. Kes saabub ootamatult �hel �htul Anni poole? 9. Kuhu saab Ann kutse ja miks? 10.Kuidas saab K�tlin taas Tallinnasse elama tulla? Vastused: 1. Ann ja Reena olid t�lis �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldis see poiss, aga Gregorile meeldib hoopis Ann. 2. Gregor oli �ks Marteni s�ber. 3. Reena said Gregoriga tuttavaks Marteni s�nnip�eval, kuhu ei saanud Ann haiguse t�ttu tulla. 4. K�tlin elas n��d P�rnus. 5. Ann sai teada, et Gregorit kasvatavad kasuvanemad 6. Gregor j�i v�ga palju ja tahtis teha seda, mida Ann ei tahtnud teha. 7. Anni isa arvas, et Gregor tegeleb millegi ebaseaduslikuga 8. K�tlin saabus ootamatult �hel �htul Anni juurde 9. Ann ...
Mis teha, Ann? Kokkuvõte TEGELASED: Ann, Anni ema Kärt, Anni kasuisa, Kätlin, Gregor, Marten, Reena, Silva jpt. Ann on teismeline ja nagu ikka sel perioodil- poisid, peod ja melu. Ann läheb tülli oma sõbranna Reenaga, kuna Reenale meeldib Gregor, aga tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. A...
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koitus...
Tegelased : · Ann Ann on 14-aastane türuk, kes elab oma vanematega koos.Talle meeldib oma sõpradega väljas käia. · Kärt Kees ( Kärtsu )- Kärt on Anni ema, kellel on oma tütre ees palju saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilme...
Laura Liiv 8.a klass Mis teha, Ann? Ann üks parimaid sõbrannasid Kätlin kolis Pärnusse, sest ta ema leidis uue mehe. Pärast Võsul toimunut saab Ann emaga hästi läbi ja on temaga aus, kuid endiselt on tal kindlad kellaajad, millal ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima üks poiss nimega Gregor, keda ta ka Annile oli tutvutanud. Toimus klassiõhtu, millele järgnes pidu kuskil majaaluses pubis. Kogu õhtu tantsis Ann Gregoriga. Reena oli Anni peale väga vihane, sest ta rääkis koguaeg Annile, et neil on Gregoriga liin, aga miskipärast Gregor küll seda ei tunnistanud ja tõrjus teda kogu järgneva aja. Ükspäev lähevad Ann, Gregor, Sander ja Marts, kõik Gregori paremad sõbrad, Pärnusse Kätlinile külla. Nad lähevad sinna renditud autoga. Teel võttis politsei nad rajalt maha, kuid poisid andsid neile al...
,,Metamorfoos" Detsember 2009 Franz Kafka I Gregor Samsa oli proovireisija (müügimees), kes oli sõjaväes leitnant olnud. Ühel hommikul ärgates avastas Gregor, et ta on putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks ...
Sissejuhatus „Metamorfoos“ on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili ...
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja jooksul mtles Ann,kust see raha tuleb.Gregor tles,et ne...
Haapsalu Gümnaasium Novell ,,Metamorfoos" Uurimustöö Koostaja: Reino Aedmäe Klass: 11B Juhendaja:Taimi Vilta 2009 Sisukord Sissejuhatus............................2 Sisututvustus...........................3-6 Tegelaskujud...........................7 Kajastuvad teemad..................8-9 Ekstentsialism.........................10 Sümbolism..............................11 Tõlkimisraskused....................12 Viited teistest töödes...............13-14 Kokkuvõte...............................15 2 Sissejuhatus ,,Metamorfoos" on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärset...
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. K...
Metamorfoosi analüüs Franz Kafka sündis 1883. aastal 3.juulil Prahas juudi kaupmehe pojana. Talle ie meeldinud fakt, et ta oli juut. Franzi usuline õpetus piirdus sellega, et ta käis 4 korda aastas koos oma isaga sünagoogis. Esialgu õppis Praha saksa gümnaasiumis germanistikat, kuid isa survel asus õppima Praha ülikoolis juurat. Pärast juurapraktikat töötas juristina tööõnnetuskindlustusseltsis. 28 aastasena nägi ta väga noor välja. 1912. aastal alustas ta ka ,,Ameerika novelli" kirjutamist. 1913 ilmus ,,Meditatsioon". ,, Metamorfoosi" kirjutas ta 1912. aasta sügisel, seda peetakse ta üheks parimaks raamatuks. Kafka looming jääb ekspressionismi ja sürrealismi piirimaale. Franz Kafka oli kolm korda kihlatud, kuid kordagi ei abiellunud. Oma eluajal avaldas ta vaid üksikuid novelle ja esseesid. Kuulsaks sai ta alles pärast ta surma, kui ta sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille ta ise oli...
Kafka °Metamorfoos° Ma sain jutustusest nii aru, et muutumine algas, kui Gregor töö kaotas. Ta ei rääkinud sellest oma perele ja lukustas end oma tuppa. Siin on näiliselt öeldud, et ta muutus ämblikuks(no jutus muutuski aga kogu see jutt on paksult sümboleid täis). Ta keeldus oma vanematega rääkimast ja ega vanemadki temaga eriti suhelda ei tahtnud. Kui Gregor ühel päeval toast välja tuli, siis vanemad ehmatasid ära, kui teda nägid ja vältisid Gregorit. Õde Grete oli ainuke, kes Gregorit mõistis ning temaga suhtlema nõustus. Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija lei...
Kirjandusteose analüüs Teose autor: Franz Kafka Teose pealkiri: Metamorfoos Teose žanr: Novell Ilmumisaasta: 1915 1. Autorist kokkuvõte Franz Kafka (1883-1924) oli Praha rikka juudi kaupmehe poeg, kes tema vaimseid püüdlusi ei mõistnud. Isa tahtel õppis Kafka ülikoolis juurat ning hiljem töötas juristina, kuigi ta seda ei ihaldanud. Alguses kirjutas ta jutustusi ja esseid, hiljem lühijutte. Talle meeldis kirjutada inimese võõrastumisest, kus ta kasutas palju sümboleid. Ta kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insomniat ja kõhukinnisust. Need haigused mõjutasid ta kirjandust. Kui ta tuberkuloosi all kannatas, tundus talle, et ta on koormaks oma perekonnale (nagu ka teoses) ning väidetavalt oli ta surnud samuti nälga nagu teoses. 2. Teoses toimunud sündmustiku aeg....
Kafkast Franz Kafka sündis 3. juulil 1883 ning suri 3. juunil 1924. Kafka teosed ei saanud suuremat tähelepanu, kuid pärast surma avaldas tema sõber Max Brod lõpetamata teosed ,,Loss'', ,,Protsess'' ja ,,Ameerika'', mis Kafka oli käskinud Maxil hävitada. Seejärel sattusid ta teosed kriitikute, kunstnike, filosoofide ning teiste kirjanike huviorbiiti. Oma teostes kirjeldab Kafka isolatsiooni ühiskonnas, bürokraatlikku võimutsemist, ärevust, süütunnet ning absurdseid olukordi. Albert Camus väidab oma essees ,,Sisyphose legend'', kus ta käsitleb absurdsust lootusetu kirena, et Kafka põrub absurdse kirjanukuna, kuna säilitas oma teostes siiski lootuse. Iseäraliku kirjutamisega paistavad enim silma tema eelnevalt mainitud romaanid ,,Protsess'', ,,Loss''ja ,,Ameerika'' ning novell ,,Metamorfoos''. Emal Julie (Löwy) Kafkal ja isal Hermann Kafkal sündis kolm poega: Franz, Georg, Heinrich ning kolm tütart: Gabriele, Valerie ja Ottilie. Fran...
Kuula katkendeid Fr. Kafka romaanist " Metamorfoos". Hiljem loe teos tervikuna läbi ja lahenda ülesanded, vastus lae üles määratud ajal. 1. Noormees nimega Gregor Samsa on oma isa, õe ja ema ülalpidaja. Ta näeb hommikust õhtusse vaeva, et perekonda masendavast ärikrahhist võimalikult ruttu välja tuua, pidades rasket proovireisija ametit. Mis juhtub ühel hommikul? 2. Mis juhtub, kui Gregor enam tööle minna ei suuda? 3. Kuidas suhtub Gregorisse tema perekond, ärijuht ning tema (Gregor Samsa) ise? 4. Kujutle end üheks selle teose tegelaseks ühte selle teose olukorda. Analüüsi, kas sa mõistad seda tegelast selles olukorras (ehk oleksid ise samamoodi käitunud) või hoopiski mõistad ta hukka (ehk oleksid teisiti käitunud). Ära unusta oma seisukohta põhjendamast. 5. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui inimesele? Kas selles teoses oli midagi sellist, mis pani ...
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303 IAPB Infoajastu piraadid Kava õppeaines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Teema Internetipiraatlus, selle positiivsed ja negatiivsed küljed ning roll tänapäeva ühiskonnas. Ideed Piraatlus on tehnikamaailma üks vanimaid fenomene. Kõik algas sellest, et oli lihtsalt vaja andmeid kopeerida ühelt andmekandjalt ...
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud....
Mõnda Franz Kafka teosest ,,Metamorfoos" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on XXXX XXXXXXXXXX 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat meeldis. Eriti huvitav oli see, kuidas Kafka oli kirjeldanud realistlikult ulmemaailma kuuluvat süzeed. Samuti meeldis mulle see, kuidas oli autor lähenenud voodist väljasaamise probleemile, samas kui antud situatsioon oleks reaalsuses vägagi ebarealistlik tundunud. Samuti meeldis, et raamatut oli lihtne lugeda, laused olid loogili...
Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia Gregor Johann Mendel (1822-1884) Gregor Mendel -Avastas ge...
LOGO AKA AS Registrikood 38475629 JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 08. Jaanuar 2013 nr2 Algus kell 14.40, lõpp kell 16.30 Juhataja: Irina Vask Protokollija: Gregor Kunst Võtsid osa: Evelin Aaro, Nikolai Baskov, Marina Gerber, Alevtina Mõis, Koit Toome Puudusid: Indrek Ilves, Natalia Voor Kutsutud: Aleksandra Noor, juhataja, HALDUR AS PÄEVAKORD 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest 2 Ühingu rahastusvõimalused ja taotlemine 3 Järgmise juhatuse koosoleku aja kokkuleppimine 1 Ülevaade ühingu tegevusvaldkondadest KUULATI: M.Gerber, kes seletas tegevusvalkondade seadustiku. Aruanne lisatakse (Lisa1) Küsimused: 1 Milised on uued seadused? 2 Millised on ühingu liikmed ja liikmemaksud? Vastused küsimustele: 1 Tegevusvaldkonna Seadustiku 12 seadus, Tegevusvaldkonna Seadustiku 11 seaduse 2 paragraf 2 Uue liikmeks...
Olympic mascots Gregory Lõhmuste Gregor Kutateladze Mattheus Särg Martin Linna Gregory Lõhmuste Wenlock and Mandeville - 2010 The idea of the mascots were created by Iris design agency. The mascots were unveiled on 19 May 2010. The mascots were used for 2012 London Summer Olympics. Streets, parks and underground station entrances in London were decorated with 84 sculptures of Wenlock and the Paralympic mascot Mandeville standing 2 metres 30 tall and each weighing a ton, to help guide tourists during the Games. Gregor Kutateladze Soohorong, - 18 Soohorang, the mascot of the PyeongChang 2018 Olympic Winter Games, took its motif from the white tiger. The white tiger has been long considered Korea's guardian animal. "Sooho", meaning protection in Korean, symbolises the protection offered to the athletes, spectators and other p...
Vanemate geenide edasikandumine lastele Gregor Johann Mendel Gregor Johann Mendel sündis 1822 aastal Austria-Ungaris Heinzendorfis ning suri 1884 aastal Brnos Tsehhis. Ta oli munk, rahvuselt sakslane ning teda kutsutakse tihti geneetika isaks. 1867 aastast alates oli Mendel Brno augustiini kloostri abt ning tegeles uurimistööga taimede muutlikuse kohta. Ta kasvatas ja uuris 28 000 hernetaime ning töötas tulemuste põhjal välja Mendeli seaduse, mis on siis teiste sõnadega organismi pärandumisseadused geneetikas. Kromosoomid Sõna ``kromosoom`` tuleb kreeka keelest (chroma,värvus) ja (soma,keha). Need asuvad inimeste rakkudes ning meenutavad väga väikeseid värvilisi niidijupikesi. Keharakkudes on 46 kromosoomi e. 23 kromosoomi paari. Kuid sugurakkudes on neid poole vähem. Sugurakkudes esindab iga kromosoomipaari üks kromosoom, seega on sugurakkudes 22 x-kromosoomi ja siis veel kas x- või y- kromosoom, mis määrab ära, kas arenem...
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku. Gregorius Suur- lisas veel 4helistikku Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ü...
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Tallinna Arte Gümnaasium Minu esimesed kuus aastat Essee Gregor Kutateladze 10.T Juhendaja : Mikk Salm Tallinn 2020 Mina, Gregor Kutateladze sündisin 7. veebruaril 2005. a. Ma olin oma vanemate esimene laps ja samuti vanavanemate esimene lapselaps ning vanavanavanemate esimene lapselapselaps. See tähendas, et alates hetkest, kui ma sündisin, olin ma meie suguvõsa kõige tähtsam liige - kõik tahtsid mind vaatama tulla, mind süles hoida ja väntsutada. Iga minu sünnipäeva (mis tegelikult ju ei olnudki sünnipäev, vaid lihtsalt sain 1 kuu vanemaks), kuni 1 aastaseks saamiseni, tähistati alati perekeskel ning vahel ka sõprade ringis. Mind võeti pea alati kaasa erinevatele üritustele - nt vanavanemate 40 ndal juubelil käisin kui olin 5 päevane. Käisime vanematega palju jalutamas...
NIMI AADRESS 50106 TARTU Telefon Hr Karl Gregor Rauniste Kreutzwald Hotell Tallinn Endla 23 24. september 2014 10122 TALLINN AVALDUS Austatud konkursi korraldaja 22. veebruaril avaldati veebilehel cv.ee Restoran Nipernaadi tööpakkumine kokale. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on piisav töökogemus kokana ning vajalik haridus. Alates 2013. aastast olen töötanud erinevates ettevõtetes kokana, viimati töötasin Vidrike Puhkemajas. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osal...
LAKI Brigita Joosing & Gregor Kulla • Laki on Islandi kõige ohtlikum ja aktiivsem vulkaan. • Vulkaan paikneb Islandi lõunaosas. • Vulkaani kõrgus on 818 meetrit. PURSKED • 8. juunil 1783 alanud ja 7. veebruarini 1784 kestnud purskes paiskas Laki koos kõrvalasuvate kraatritega välja 12–15 km³ laavat, mis kattis 565 km² suuruse ala. • Laki purse oli Islandi elanikele üks ajaloo suurimaid katastroofe. Vulkaanilised gaasid ja tuhk hävitasid viljasaagi ja heina, mürgituse ja nälja tõttu suri kolmveerand kariloomadest. Nälga suri viiendik Islandi elanikest. Tänan kuulamast!
Ti metall Titaan Aatomnumber: 22 Aatommass: 47,88 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d2 4s2 Elektronskeem: +22|2)8)10)2) Elektronite arv: 22 Neutronite arv: 26 Prootonite arv: 22 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -I...IV Kristalli struktuur: heksagonaalne, ruumikeskne kuubline Füüsikalised omadused: Aatommass: 47,88 Sulamistemperatuur: 1668 °C Keemistemperatuur: 3287 °C Tihedus: 4,50 g/cm3 Värvus: hõbedane Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 6 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,54 Oksiidi tüüp: nõrkhappeline Ühendid: Fluoriidid: TiF2, TiF3, TiF4 Kloriidid: TiCl2, TiCl3, TiCl4 Bromiidid: TiBr2, TiBr3, TiBr4 Jodiidid: TiI2, TiI3, TiI4 Hüdriidid: TiH2 Oksiidid: TiO, TiO2, Ti2O3, Ti3O5 Sulfiidid: TiS, TiS2, Ti2S3 Selenii...
Elektrooniline pop Gregor Randla 2012 House Tekkis 1980. aastatel Chicago, The Warehouse Eelkäijad: Disko, jazz, soul, funk, latiino muusika Taktimõõt 4/4 Basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke Acid house, hip house, deep house jt. Benni Benassi - Satisfaction Swedish House Mafia - Greyhound Techno Kujunes Detroitis Euroopa technot mõjutas Kraftwerk Tempokam kui house Tavaliselt vokaal puudub Eelkäijad: disko, soul, elektropop Carl Craig - Sandstorms The Prodigy Vodoo People Drum 'n' Bass Tekkis 90. aastate keskel, Inglismaa Eelkäijad: jungle, house, techno Kasutatakse keerukaid rütmielemente (break) Kiire (160bpm 180bpm) Dj Fresh - Louder Jungle Arenes 1990. a. keskel Eelkäijad: acid house, hip hop, reggae. Sünged mulksuvad helid. Tihe trummi partii Bassikäigud Adam F - When The Rain Is Gone Tänan tähele...
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus) ...
Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 5 teema: induktsioon, deduktsioon ja nende kriitika Kanti poolt 1) Tunnetus a priori ei sõltu kogemustest, see on üldine ja paratamatu. See on nii-öelda kogemusele eelnev tõde, inimesest sõltumatu. See on puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenev tunnetus, mida ei saa võtta kogemusena. A posteriori on eelnevale vastupidine, ehk põhineb kogemusel. See on kogemusele järgnev tõde. Näiteks kui öelda, et „siin toas on külm“, on see posterioorne tunnetus, kuna põhineb tunnetusel (pean ennem tunnetama seda, et nii öelda ja see võib tunduda ainult minule külm, mõnele teisele näiteks palav). 2) Analüütiline otsus selgitab subjekti mõistet, sünteetilise otsusega minnakse subjekti mõistest kaugemale. Tsiteerides Kanti, „analüütilised otsused ainult seletavad ega anna tunnetussisule midagi juurde, sünteetilised on avardavad ning antud sisu rohkendavad...
Filosoofia kodutöö nr. 4 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 DESCARTES “Arutlus meetodist” 1) Mis on kaine inimaru (mõistus) ja millest tuleb meie arvamuste erinevus? Kuidas saate sellest aru ja esitage lühidalt oma arvamus: mille poolest antud seisukoht on ratsionalistlik. (tekst hõlmab I osa 2 esimest lõiku – lk 127) 2) kuidas Descartes põhjendab vajadust uue meetodi järele; iseloomustage meetodi 4 reeglit koos oma arusaamisega nendest reeglitest (mõelge, kuidas matemaatikas lahendatatkse hulknurga pindala ja võrrelge lahenduse eri etappe 4 reegliga); millised on meetodi üldised eelised (II osa, lk 135 –138) selgitage miks on tegemist deduktiivse meetodiga 3) millistes arvamustes ja miks saab kahelda; esitage lühidalt oma arusaam selle kohta 4) Descartes tõestab kahel viisil (kaks argumenti), et ma olen olemas: printsiip "mina olen, mina eksisteerin" (vt lisaks II medita...
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...
UNI Gregor Rämmal 9.C ÜLDIST • une esimene aste; • teine aste; • kolmas ja neljas aste; • REM-uni; MIDA MAGAMINE ANNAB? • kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel; • keharakkude taastumine; • reservide loomine aktiivseks tegevuseks; • tagab info säilitamise; SOOVITATAV UNE PIKKUS • imikutel 16 tundi; • noorukitel 9 tundi; • täiskasvanutel 7 - 8 tundi; • vanemaealisetel (65+ aastat) 6 tundi ja vähem; MIDA VÄLTIDA? • lõunauinakuid; • alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimist; • eredat valgust; • ekraanide pikaajalist vaatamist õhtul; UNEPUUDUSE KÕRVALMÕJUD • nõrgestab immunsüsteemi; • alaneb stressi talumisvõime; • keskendumisvõime halvenemine; • vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; • eluea vähenemine; UNEHÄIRED • unetus; • uneaegsed hingamishäired; • narkolepsia; • rahutute jalgade sündroom; UNENÄOD • unenäod esinevad valdavalt REM-une ajal, kuid ka teistes unestaadiumites; • REM-une ajal kasu...
Asukoht: Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja...
Eesti Metsad Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium 2016 Sisukord Sissejuhatus Sissejuhatus 1.1. Eesti Eestimetsadest metsadest 2.2. Männikud Männikud 3.3. Kuusikud Kuusikud 4.4. Kasemetsad Kasemetsadehkehkkaasikud kaasikud 5.5. Metsade Metsadetüübid tüübid 6. Kokkuvõte Kasutatud allikad Kasutatud allikad Sissejuhatus Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. Ligi pool Eesti maismaast on mets (51 %). Eesti metsades kasvab ja elab üle 20 000 liigi elus organismi. 1.Eesti metsadest Kogu metsadest moodustuvad : männikud 32% kuusikud 16% kaasikud 32% segametsad 20% 2.Männikud Enamiku moodustavad männid. Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. K...
Dinosaurused Siim Mumme ja Gregor Kutateladze Tallinna Tehnikagümnaasium Sissejuhatus Teemaks valisime dinosaurused Dinosaurused olid suurimad elajad maal Kokku elasid dinosaurused maal 140 milljon a. Sisukord 1. Dinosaurustest. 2. Ajastud. 3. Herbivoorid. 4. Karnivoorid. 5. Omnivoorid. 6. Veealused dinosaurused 7. Taevast juhtivad dinosaurused 8. Välja suremine. 9. Fossiilid. 1. Dinosaurused Suurimad dinosaurused. Teised nimed. -Hiidsisalikud. -Ürgsisalikud. 2. Ajastud Triiase ajastu. Juura ajastu. Kriidi ajastu. Herbivoorid ehk taimetoitlased Toitumine. Kivide neelamine. Tuntumad liigid. -Stegosaurus. -Triceratops. Karnivoorid ehk lihasööjad Toitumine. Tuntumad liigid. -Türannosaurus-Rex. -Velociraptorid. -Allosaurus . Omnivoorid ehk segatoitlased Toitumine. Tuntumad liigid. - Troodon. - Oviraptor . Veealused dinosaurused Toitumine. Kivide neelamine. Tuntimad liigid. - Ihtüosaurus. - Elasm...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistusk...
Yakushima Gregor Kulla ja Brigita Joosing Asukoht Yakushima ehk Yaku (jaapani keeles 屋久島 ) on Jaapani saar Ōsumi saarestikus Kyūshū saarest 80 km lõunas. Maastikuline mitmekesisus • Saare kõrgeim punkt on Miyanouradake, kõrgusega 1,935 meetrit, järgneb Nagatadake, kõrgusega 1,886 meetrit merepinnast. • Saarel on palju kuumavee allikaid. • Aluskivim on graniit, mis tõttu pole saarel ühtegi aktiivset vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik...
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündm...
NUPUTAMISÜLESANDED 1. Väike väesalk jõudis jõeni, mis tuli tingimata ületada. Sild oli lagunenud ning jõgi oli sügav. Mida teha? Järsku märkas ohvitser kalda läheduses kahte paadis vallatlevat poisikest. Paat oli aga nii väike, et ta suutis korraga kanda ainult ühte sõdurit või kahte poisikest, mitte rohkem! Kuid ometi pääsesid kõik sõdurid üle just selle paadi abil. Kuidas? Lahendage see ülesanne peast või praktiliselt, kasutades abivahenditeks tuletikke, kabenuppe või midagi muud taolist ja liigutades neid mööda lauda üle kujuteldava jõe. 2. Nooremal vennal kulub koolitulekuks aega 16 minutit, vanem vend tuleb sama maa 10 minutiga. Kui kiiresti jõuavad vennad kooli koos tulles? 3. Kaks ema ja kaks tütart ostsid poest 3 jäätist nii, et igaüks sai ühe jäätise. Kuidas on see võimalik? 4. Pane lapsed pikkuse järgi ritta, alusta kõige pikemast. Karl-Martin näeb alati üle teiste. Lenn...
Konkurentsi osutamise keelu tähendus ja kasutamise kord töösuhtes Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumisel ja tööandja maksab töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu. Keeld kehtib olenemata kas tegemist on katseajaga või täistööajaga. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust piirangu eest ei antud, ei ole ka konkurentsi keeld pärast töölepingu lõpetamist enam kehtiv. Enne vaidluse tekkimist tulek tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid läbi lugeda. Töötaja ja tööandja võivad konkurentsipiirangu kohta kokkuleppe sõlmida. Vähem teatakse, et konkurentsipiirang võib tähendada ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjelda...
TITAAN Koostas T.Ristmägi Nimetus · Nimetus titaan tuleneb Click Click icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuht...
Titaan Jana Smirnova Kallavere Keskkool 10. klass Omadused · Elemendi lühend: Ti · Järjekorra number: 22 · Aatommass: 47, 87 · Sulamistemperatuur: 1668°C · Keemistemperatuur: 3287°C · Tihedus: 4,5 g/cm³ · Hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel · Keskmise aktiivsusega metall · Madal elektri-ja soojusjuhtivus · Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainul...
Filosoofia kodutöö nr. 6 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 6 teema: Aristoteles I 1. Kogemus on loonud kunsti, kogenematus aga juhuse. Kunst tekib, kui arvukatest kogemuse arusaamadest saab üks üldine arusaam sarnastest asjadest. Siit aga järeldub, et kogemus on üksiku teadmine, kunst aga üldise teadmine. Teksti näidet kasutades – kogenul on oskus ravida haiguse põdejat, sest tal on kogemus ja ta on varem seda juba teinud. Kunsti valdaja teab põhjust, kuid ei ole kindel, kas ta tuleks toime selle haiguse puhul põdeja aitamisega. Seda võtab hästi kokku lause, mida Aristoteles ka ise kasutas: „Kogenud teavad ’et’, kuid ei tea ’miks’, kunsti valdajad aga tunnetavad ’miks’ ja põhjust.“ Kogemused on nii-öelda pähekulunud mälestused ühest asjast. Kunsti puhul aga arvestatakse ka teisi sarnaseid kogemusi ning tekib arusaam sarnastest asjadest. Nende erinevus ilmnebki ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
