Savi: Kihi vanus – U. 500 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal - Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Päevakivide murenemisel. Kasutusalad - Ehituses (Keraamiliste materjalide põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolker...
SINIMÄED Rita Mets Kätlin Sibbul Ege Lehtsaar ÜLEVAADE SINIMÄGEDEST Asuvad Kirde-Eestis Vaivaras Kujutavad endast: kolme omavahel liitunud ida-läänesuunalist vallseljakut: Pargimägi, Põrguhauamägi, Tornimägi kogupikkus 3 km ja laius 300m, umbes 2,5 km mererannast järsud põhjanõlvad (kuni 45m) ja lauged lõunanõlvad on osa Vaivara maastikukaitsealast Vaivara klindile (Põhja-Eesti klindi alalõik) kõige iseloomulikumaks alaks. Vaade Sinimägedele AJALUGU On olnud kindlustusvööndiks mitmes sõjas: Põhjasõda, Vabadussõda, II maailmasõda Hea strateegiline asukohta- Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsualal andis võimaluse kontrollida Tallinn-Narva maanteed Peeter I lasi ehitada Põhjasõja ajal Tornimäele vaatetorni rootslaste tõrjeks rajati ulatuslik muldkindluste vöönd, nn. Rootsi kants II maailmasõjas rajasid sakslased Tannenbergi kaitseliini AJALUGU...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eesti keskkonna probleemid Toomas Sepp V-07 Pärnu 2009 Eesti keskkonna üheks tähtsamaks probleemiks on jäätmed. Sedamööda, kuidas tõuseb elatustase, kujuneb igas nüüdisaegses linnas päevapealt rohkem jäätmeid, millest piisaks isegi Hiina müüri ehitamiseks. Iga inimene tekitab päevas umbes 3kg heitmeid, mida on kakskorda rohkem kui viiskümmend aastat tagasi. Visatakse ära konservipurke, karpe, klaas-ja plastmasspudeleid, kartongi purunenud tarbeesemed, raiskunud toitu vanu autokumme ja isegi autosid. Lisaks veel patareid, akud jne. Prügiga ei ole praegu lihtne toime tulla. Metallkarbid ja konservikarbid säilivad isegi mahamaetult aastaid. Klaaspudelitele ei tähenda tuli midagi. Hulk esemeid on tehtud hävimatust plastmassist, mõned eriplastmassist mahutid eritavad ümbrusse kloraate, mis ajavad prügipõletus ...
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Fikseerida Toompeal oleva tugimüüri tänapäevane olukord. Koostada geoloogiline läbilõige varasema uuringu abil. OBJEKTI ASUKOHT(V.T JOONIS 1) Joonis 1 Objekti asukoht kaardil [1] FALGI TÄNAVA AVAMUSED(V.T JOONIS 2) Joonis 2 Falgi tänava avamused [2] Tabel 2 Falgi tänava avamused [2] Indeks Nimetus Definitsioon Kood juhendis Stratigraafilin Väo kihistu Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu 13122 e indeks O2vä. lubjakivi, detriitne lubjakivi, dolokivi (ehituslubjakivi). Stratigraafilin Türisalu, Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Türisalu, 13118 e indeks O1tr- Varangu ja Varangu ja Leetse kihistu glauk...
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?.......................................................................................................... 4 2.FOSFORIIDI KASUTAMINE................................................................................................. 7 3.FOSFORIIDI LEVIK............................................................................................................. 9 4.TULEVIKUPERSPEKTIIVID.......................................................................................
Keemia referaat Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loo...
Töö teostaja: Töö eesmärk: Leida informatsiooni paekivi kohta, nimelt kus ja mis otstarbel paekivi kasutatakse ja kust seda leidub, ning teha ülevaaade Põhja-Eestis olevast paeklindist Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi (Pilt 1) ja dolomiit (Pilt 2). Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omaduste...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON............................................................................................................
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare...
GEOLOOGIA teadus Maa ehitusest, tema muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülemiste kihtide nn. maakoore ehk litosfääri (kr. lithos -kivi, sphaira -kera) ehitus ja selle areng, maakoores esinevad kivimid ja nende vaatastikused suhted. Selleks on vaja teada protsesse, mis põhjustavad kivimite teket, muutusi ja hävimist. Seega õpetab geoloogia meid vaatama ümbritsevat loodust, mõistma looduslike protsside põhjusi, avaldusvorme ja seaduspärasusi. Geoloogia praktiline tähtsus leida puhast vett ja maavarasid: naftat, kivlsütt, põlevkivi, maake, metalle, soolasid ja teisi keemilisi ühendeid. Samuti on geoloogiat vaja tunda meie elukeskkonna planeerimise ja ehitamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks. Geoloogias kasutatakse kolme põhilist meetodit: vaatlust, katset ehk eksperimenti ja järeldust. Katse ei ole geoloogias leidnud ulatuslikku rakendust. Maakoort muutva...
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima...............................................................................................
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
