GEOINFORMAATIKA KORDAMINE: Test number 1 1. Maamõõtmine andmeallikana: · Kasutab triangulatsiooni · On välitöömahukas 2. ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja: · Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/o...
GEOINFORMAATIKA KORDAMINE: Test number 1 1. Maamõõtmine andmeallikana: · Kasutab triangulatsiooni · On välitöömahukas 2. ESRI on maailma juhtiv geoinformaatika tarkvara tootja: · Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/o...
Geoinformaatika kordamine Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla...
1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2. Kuidas on omavahel seotud ühtlase heksagonaalse jaotusega esinduspunktidest moodustuv tessolatsioon, millis...
Eesti Maaülikool Teemakaardi koostamine KJ II Koostas: Monika Lõuna Juhendaja: Anne Kull 2016 Laadisin maakonna piiride andmed alla maa-ameti kodulehelt, Maakond MAP-Mapinfos kasutamiseks. Pakkisin zip faili lahti ja avasin maakondade kihi, kihi avasin nii et lohistasin faili MapInfo aknasse. Sisestasin andmed MapInfo programmis. Selleks lõin maakondade kihile uue veeru nimega „Regioon”, kuhu kirjutasin regioone nime, selleks valisin Table/ Table/ Modify Structure/ Add Field. Veeru tüübiks valisin Character ja tähemärkide arvuks 25.Selleks, et ära kaotada väljundkihil maakondade piirid ja tekitaks uued piirid, kirjutasin veergu „Regioonid” regioonide nimed, mille sain grupitöö andmete lehelt. Seejärel kasutasin töövahendit Spatial/ Combine/Combine Objects using Column, mis liitis objektid (polügonid)atribuutide alusel. Valisin Group Objects By Colum...
Aruanne GIS MA 1. Kirjutage kriteeriumid ja päringud, mille abil leidsite sobivad alad punktis 5 nimetatud otstarveteks. Põhjendage, miks te just selliste omadustega alad valisite. 1. Suusanõlva leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90& [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 Põllumaa leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 90 & [ekspositsioon] < 180 & [Nolvakalle] < 8 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) Asunduse leidsin ma järgmise päringuga: [ekspositsioon] > 75 & [ekspositsioon] < 145 & [Nolvakalle] < 2 & ([baaskaardim3 - baaskaardim3] == 2 | [baaskaardim3 - baaskaardim3] == 3) 2. Lisage pildid eelnimetatud otstarbeks sobivatest aladest. Lisage juurde ka selgitus, milliselt tähistatud alad, milliseks otstarbeks sobivad. Kartulimaaks sobivad alad on märgitud helerohelisega. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Koonilised projektsioonid Referaat Koostaja: Kadri Saia, RHB II TARTU 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 2 Koonus siirdepinnana............................................................................................................ 3 3 Projektsioonide omadused................................................................................................. 3-6 4 Pseudokoonilised ja polükoonilised projektsioonid.............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4.2 Polükoonilised projektsioonid......
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuur Vookaardid Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...............................................................................................7 2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest.........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE.............
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
Aluskaardi kujundmine 1.Millised objektid (punkt-, joon- või pindobjektid) peaksid olema kihihalduris loendi ülemises osas, millised alumises osas? Punkt, joon, pind (ülevalt alla järjestuses) 2. Millise käsuga või muu tegevusega peaksid avama akna, kus saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5. Kas teede omadus “Liik” näitab hierariat, suurust või allklassi? Hierarhiat 6. Kas sul oleks vaja näidata kaardil teede laiusklasse: 1 klass - <8m laiused ja 2. klass -> 8m laiused, siis millist visuaalset muutujat sa kasutaksid? Laiust 7. Täida joonleppemärkide kujundamise tabel. 8. Millise kujundusstiili peaksid rippmenüüst valima, kas Single Symbol, Categorized või Graduated? Categorized
docstxt/14599825737502.txt
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesnimi Perekonnanimi VOOKAARDID FLOW MAPS Referaat Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia õppekava Juhendaja: Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VOOKAARDID..................................................................................................................4 1.1Vookaardi tüübid...........................................................................................................5 1.1Hea vookaart....................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis...
MAA-AMET Maa-amet on valitsusasutus, mis allub Eesti Keskkonnaministeeriumile. Teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelvalvet ning kohandab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. Kuulub Avalik-mittetulundus sektorisse. Maa-amet sai alguse 16. jaanuaril 1990. aastal, mil oli veel Eesti NSV Valitsus. Tollane nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet ja see alustas tööd põllumajandusministri valitsemisalas. 3. juunil 1991 viidi amet üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti tegutsemise peamine eesmärk oli riigile kuuluva maa-ala valitsemine vastavalr riigi maapoliitika põhimõtetele. Maa-ametile allusid maakondade ja linnade maa-ametid. Hetkel on Maa-ametil 17 osakonda. Osakondade struktuur on järgmine: Eelarve- ja finantsosakond Õigusosakond Üldosakond Haldusosakond IT osakond Planeeringute osakond Ki...
MLKSB-2 Ruumiandmete kasutamine igapäevaelus Kõige rohkem kasutan igapäevaelus ruumiandmete saamiseks Google Maps teenust, kuna see on kerge ja kiiresti kättesaadav nii arvutist kui telefonist. See rakendus sisaldab linnade kaarte kui ka marsuudiplaneerijat, mis on mulle igapäevaselt väga kasulikuks osutunud. Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel. Pealmiselt olen Google Mapsi abil enne reisi või tundmatusse kohta suundumist tutvunud erinevate ruumiobjektidega nagu näiteks vaatamisväärsused, suuremad hooned ja kauplused. Kõige olulisem on muidugi kohanimede üles leidmine kaardi abil ning erinevate teede ja seal ümbruses olevate metsade ja kaitsealade asukohad. Google Mapsiga saab zoomida objekti üpriski lähedale, nii et mõ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad Refertaat õppeaines: Geoinformaatika Koostaja: Juhendaja: Anne Kull Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Mis on GPS......................................................................................................4-5 Gis-mõõtmine......................................................................................................5 ArcGIS.................................................................................................................6 ArcPad...................
GEODEESIA, GEOMAATIKA, GEOID, ELLIPSOID, KOORDINAADID Mis on geodeesia? * Geodeesia (kr geodaisia ‘maajagamine’) - teadus Maa pinna mõõdistamisest ja kaardistamisest (F. R. Helmert 1843-1917) * Rakendusteadus, mis on tihedalt seotud astronoomia, füüsika, geofüüs., matem., kartograafiaga, tänapäeval tehnikaga (satelliidid, lennundus, fotograafia, informaatika) * Geodeesia on tähtis ehituses, planeerimises, metsanduses, põllumajanduses, sõjanduses jm * Geodeetilised mõõtmised on aluseks plaanide ja kaartide koostamisel * Geodeetilised mõõtmised ning nende põhjal arvutatud geoidi mudeleid kasutatakse ka nt nutitelefonides (GPS) Geodeesia jaguneb: • Kõrgem geodeesia – Maa kuju ja suurus, teooria • Geodeetiline mõõdistamine (geodeetilised tööd) – riiklikud, rahvusvahelised rakendused (arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograa...
Geoinformaatika I GIS ja Ruumiandmed Geograafiline Informatsiooni Süsteem ( geoinfosüsteem) GIS (GeographicInformationSystem) Geoinfosüsteemruumiliselt määratletud andmete kogumise, salvestamise, säilitamise, töötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud ·...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaardi kvaliteeti määravad tegurid. Kaardi loetavus, esteetilisus, sisu korrektsus ja kasutusmugavus. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Kaart on üldistatud mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud maapinna või muu taevakeha vähendatud kujutis, mis näitab objektide paiknemist üksteise suhtes. Kaartite kaudu saab jäädvustada ja lugejale edasi anda mingi looduses olev situatsioon. Kaardil kujutatakse objektide piirjooni, nagu nad pealvaates paistavad. Maastikul esinevaid objekte kujutatakse kaardil leppemärkidega Tänapäeval kasutatakse kaarte meie igapäeva elus päris tihti: linnakaarti, katastrikaarti, turismikaarti, maanteede kaardid jne. Et kaarte kasutada, peab oskama kaarte lugeda ja nendest aru saada. Kaardi lugemine on oskus, mida on v...
ÜLEVAADE EESTI OLULISEMATEST KAARTIDEST Geoinformaatika II referaat Tartu 2010 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................. 2 Põhikaart............................................................................................................................. 3 Baaskaart.............................................................................................................................4 Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem.....................................................................5 Katastri aluskaart.................................................................................................................7 Mullakaart........................................................................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer ...
KESKKONNA- MINISTER 1 SISEAUDITI KANTSLER MINISTRI OSAKOND 7 2 NÕUNIKUD 5 AVALIKE SUHETE OSAKOND 4 MINISTEERIUMI NÕUNIKUD 6 RAHANDUSOSAKOND 4 ÕIGUSOSAKOND 4 ...
Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
ESRI® ArcGIS Desktop Juhendmaterjal ©ALPHAGIS 2007 Sisukord SISSEJUHATUS 3 1.1 A RCGIS KASUTAJALIIDES 3 1.1.1 ArcMap 4 1.1.2 ArcCatalog 4 1.1.3 ArcToolbox 5 1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI ...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
