Sahhariid-polühüdrokükarbonüülühendite nende oligo-ja polümeeride üldnimetus nim. ka süvesikuteks.Monosahhariid-Lihtsuhkur polühüdroksükarbonüülühend.Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoo...
Aldoosid Mis on aldoos? Aldooson monosahhariid ehk lihtsuhkur, mis koosneb ainult ühest aldehüüdrühmast molekuli kohta. Aldoosi nimetatakse ka veel Karbonüül aldehüüdiks Aldoosi keemiline valem on Cn(H2O)n Aldooseon olemas 16 tükki, mis omakorda jagunevad veel erinevatesse monosahhariidide rühmadesse. Glükoaldehüüd Kõige väikseim olemasolev molekul, mis kuulub nii aldehüüdrühma kui ka hüdroksüülrühma. Süsiniku arvu tõttu kuulub ainukesena dioosi alla. Siiskiei ole see aine päris aldoos, kuna ainel puuduvad enamik suhkru omadusi, kuid siiski kuulub ta aldoosi perekonda. Glütseeraldehüüd On trioosne monosahhariid, valemiga C3H6O3 Kõige levinum ja lihtsaim aldoos. Magus, värvitu, kristalne aine. Mängib tähtsat rolli meie metabolismis, sünteesis ja biokeemias. Erütroos Tetroosne sahhariid, valemiga C4H8O4 Samuti on oluline metabolismis. Värvitu või kollane siirupi taolin...
SÜSIVESIKUTE METABOLISM TOIDU SÜSIVESIKUD Liik Esindajad Koostis, sidemed Tärklis , D-Gluc (14), (16) Polüsahhariidid Glükogeen , D-Gluc (14), (16) Tselluloos , D-Gluc (14) Sahharoos , D-Gluc (12) , D-Fruc Oligosahhariidid Laktoos , D-Gal (14) , D-Gluc Maltoos , D-Gluc (14) , D-Gluc Glükoos (Gluc) Monosahhariidid Fruktoos(Fruc) Galaktoos (Gal) jt. MONOSAHHARIIDIDE OMASTATAVUS Glükoos Galaktoos > Fruktoos > Mannoos > Ksüloos Süsivesikuid dieedis keskmiselt 400 g/ööp G...
Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) ...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad aldehüüdrühm...
Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste • Süsivesikud on ... • Üldvalem • Looduses enimlevinud orgaanilised ained • Inimtoidus väga tähtsad – hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega • Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. • Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid • Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad al...
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste · Süsivesikud on ... · Üldvalem · Looduses enimlevinud orgaanilised ained · Inimtoidus väga tähtsad hästi kättesaadavad, omastatavad ja kõrge energeetilise väärtusega · Süsivesikutest peaks inimene saama vähemalt poole päevasest energiakogusest. · Aju energiavajadus saadakse pea täiesti glükoosist. Liigitus struktuuri järgi Süsivesikud Polüsahhariidid Monosahhariidid Oligosahhariidid (polüoosid) ehk (monoosid) ehk (oligoosid) ehk kõrgmolekulaarsed lihtsuhkrud liitsuhkrud süsivesikud Monoosid · Värvitud, kristallilised, reeglina magusamaitselised lõhnatud ained. Nende hulgas on nii ketoose (sisaldavad karbonüülrühma ) kui ka aldoose (sisaldavad al...
Biokeemia Süsivesikud (sahhariidid) Ühendid, mida saame vaadata süsiniku ja vee hüdraatidena (Cn(H2O) m. Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin ...
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt glükosiidsidemega seotu...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Sahhariidid e. süsivesikud · Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma · Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid, s.t. nad sisaldavad mitut hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma · Üldvalem C H O n 2m m Füüsikalised omadused · Valged tahked ained · Lahustuvad hästi vees Tähtsad ülesanded organismis · Energiaallikas · Põhiline ehitusmaterjal · Kaitsefunktsioon · Regulatoorne funktsioon Sahhariidide liigitamine · monosahhariidid tavaliselt 5-6 C C H O - glükoos, fruktoos, galaktoos 6 12 6 C H O - riboos, C H O desoksüriboos 5 10 5 5 10 4 · oligosahhariidid tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel C H O sahharoos, maltoos, laktoos 12 22 11 · polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju mono...
Monosahhariidid ● Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma ● Süsinikahel on tavaliselt hargnemata ● Sahhariidi nime tunnus on lõppliide -oos ● Aldehüüdrühmaga monosahhariidi nimetatakse aldoosiks ● Ketorühmaga monosahhariidi nimetatakse ketoosiks ● Tähtsaimad monosahhariidid on glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) ● Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Disahhariidid ● Disahhariidideks nimetatakse kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide. ● Glükosiidsidemeks nimetatakse eetriga sarnast funktsiooni, nn hapniksilda kahe molekuliosa vahel. ● Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks, mille tuntuim looduslik lahus on mesi. ● Tuntuimad disahhariidid: ○ Sahharoos (glükoos+fruktoos) ○ Maltoos (glükoos+...
Koensüümid ja vitamiinid Ensüümide klassifikatsioon Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme Enamikule on antud triviaalnimetused Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile (trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (g...
Pärmi tootmine Getter Marii Kalvik & Fred-Georg Pääro 2015 Pagaripärm Kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmseeneliik Kasutatakse käärimises, küpsetamises ja veinitööstuses Kasutatakse ka eukarüootide mudelorganismina molekulaar- ja rakubioloogias Pagaripärmi rakud on ümmargused, diameetriga 5-10 mikromeetrit Paljunemise viisiks on pungumine Paljud inimese bioloogias olulised valgud avastati nende pärmides asuvate homoloogide uurimisel Saccharomyces cerevisiae Saccharomyces tähendab kreeka keeles „suhkruseeni“ Saccharo- suhkur Myces- seen Cerevisiae tähendab ladina keeles „õllest tulenev“ Haploidse raku elutsükkel Pagaripärmid saavad elada ja kasvada olles kahes vormis: haploidne ja diploidne Haploidsed rakud teevad läbi lihtsama elutsükli, mis koosneb mitoosist ja kasvamisest Stressi tingimustes nad tavaliselt surevad Diploidse raku elutsükkel Diploidsed rakud (pärmseente eelisvorm) teevad läbi...
Süsivesikud Loengumaterjalid K.Port Klassifikatsioon · Monosahhariidid lihtsüsivesik, väiksemateks osadeks ei hüdrolüüsu · Oligosahhariid koosneb üksikutest monosahhariididest Disahhariidid koosnevad kahest ms. (n. lauasuhkur (sukroos) = glükoos+fruktoos; maltoos = glükoos+glükoos; laktoos = glükoos+galaktoos) · Polüsahhariid koosneb suurest hulgast (üle 20) monosahhariididest (n. tärklis, tselluloos) Monosahhariidid · Tavaliselt 5-6 süsinikku (pentoos, heksoos) · Karbonüülrühma (C=O) asukoht alguses on aldehüüd keskel on ketoon · Asümeetrilisel süsinikul on kõik valentsid seotud erinevate rühmadega (SV on neid mitu) · Tekib stereoisomeeria: D (paremale),L (vasakule) · Enamus eluslooduses kasutatavatest heksoosidest on D-isomeerid Tsüklilised monosahhariidid · 5C (furanoos) ja enama süsinikuga (6C = püranoos) monosahhariidid on vesilahuse...
1.Sahhariidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Lihtsuhkrud: glükoos, fruktoos. Liitsuhkrud: tärklis. Kiudained: pähklid. 2. Glükoos C6H12O6, fruktoos C6H12O6 ja galaktoos C6H12O6. 3. maltoos C12H22O11. , laktoos C12H22O11 ja sahharoos C12H22O11. 4. Ksantaankumm. 6. α-ja β-glükoosi sruktuurivalemid erinevad üksteisest. α-glükoosil on 1.ja 2. süsiniku aatomi juures asuvad ühel pool molekuli tasapinda. β-glükoosil on aga tasapinna erinevatel pooltel. 7. Disahhariidid moodustuvad monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüül ühendite korral. 8. Fruktoos on kõige magusam. Kõige eneriarikkam on monosahhariid. 9. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ...
Keemilistest elementidest on organismis kõige rohkem hapniku, süsiniku, vesiniku ja lämmastiku. Keemilisi elemente on nii eluta- kui ka elulooduses. Keemilised ühendid: a)Anorgaanilised ained: H2O esineb nii elus kui ka eluta looduses. Keemilistes ühendites on kõige rohkem vett. b)Orgaanilised ained Esinevad ainult eluslooduses lipiidid, valgud, süsivesikud ja nukleiinhapped. Anorgaanilised ained Vee omadused Vesi on hea lahusti , enamik aineid on orgaaniliselt lahustunud. Vee molekulid osalevad paljudes rakkudes toimuvates keemilistes reaktsioonides. Suur soojusmahtuvust. ¤ Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. ¤ Kaltsium annab luudele tugevuse. ¤ Magneesium on seotud nukleiinhapetega. ¤ Rauaaatomid esinevad punaliblede hemoglobiini koostises. Orgaanilised ained Sahhariidid Sahhariididel on ehituslik ja energeetiline funktsioon. Sahhariidid jaotatakse 3 rühma: - mono sahhariidid...
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
SAHHARIIDI NIM. KEEMILINE EHITUS OMADUSED LEIDUMINE LOODUSES SAHHARIIDI ÜLESANDED RIBOOS 1) vees lahustuv 1) koeensüümides 1) RNA koostisosa C5H10O5 2) lihtsuhkur 2) vitamiinides 3) valge 3) kõikides organismides (RNA) DESOKSÜRIBOOS 1) valge 1) desoksüribonukleotiidide koostis 1) DNA komponent C5H10O4 2) vees hästi lahustuv 2) DNA koostises 3) toatemp. tahke aine GLÜKOOS 1) lahustub vees hästi 1) mees ...
Kuidas valgud jagunevad ? Vastus: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm) Valkude funktsioonid ? Vastus: Valgu funktsioon on otseselt seotud tema kolmedimensioonilise struktuuriga. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Kuidas jagunevad rasvhapped ? Vastus : Rasvhapped jaotatakse küllastumata ja küllastunud rasvhapeteks. Küllastunud rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel peale üksiksidemete veel 1-3 kaksiksidet Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest...
Disahhariidid referaat TALLINN 2009 Kahest monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks. Täpsemalt moodustuvad disahhariidid monosahhariidide tsükliliste vormide omavahelisel reageerimisel sarnaselt atsetaali moodustumisele karbonüülühendite korral. Kahte molekuli ühendavad sidet nimetatakse hapnikusillaks, vahel ka glükosiidsidemeks. Kõige tuntumad disahhariidid on: maltoos, laktoos ja sahharoos. Organism lagundab alati kõik söödud süsivesikud lihtsuhkruteks. Lõhustamine algab suus sülje amülaasi toimel ning jätkub pärast maost läbiliikumist peensooles pankrease amülaasiensüümi ja soolenõre abil. Monosahhariidid liiguvad vereringesse ja organismi kasutusse, kas siis koheseks energiaallikaks või glükogeenivarudena maksa ja lihastesse. Lihastesse kogunenud glükogeeni kasutatakse lihastöös, maksa glükogeenivarud tagavad aga organismi suhkrutasakaalu siis kui vereringes pole piisavalt glükoosi. Juhul kui ...
*Leia vastus milles sisalduvad ainult mikroelemendid: a) Ca, I, Cl, Zn b)Mn, Fe, Co, Se c) N, O, C, H d)Fe, Na, Mg, I *Leidke vastusevariant, milles loetletud keemilised elemendid on meie organismis valdavalt laenguga st ioonidena. a) Ca,O,C,H b)N,O,Co,S c)N,O,C,H d)K,Na,Mg,Cl *Millest koosneb ensüümvalk? Aminohappejäägist. *Disahhariid : Süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Tuntuim disahhariid on sahharoos ehk suhkur, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. *Triglütseriidide põhiülesandeks inimese organismis on : a)olla biokatalüsaatoriks b)päriliku info säilitamine c)olla energeetiliseks varuaineks d)membraanipotensiaali tekitamine *Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi ...
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
SAHHARIIDID Mis need on? · Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud on keemilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. · Sahhariidid on orgaaniliste ainete kõige levinum klass. · Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. · Sahhariidide nime tunnuseks on lõppliide -oos Sahhariidid üldvalemiga Cn(H2O)m võib jagada kolmeks: Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on üks suurimaid sahhariidide rühmi. · Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hüdoruksüülrühma. · Neid liigitatakse süsiniku aatomite ja karbonüülrühma asukoha järgi. · Monosahhariide on väga palju. Tähtsamad neist on glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. · Need ained on looduses väga levinud. · Põhiliselt mingisuguste ühendite koostises kuid ka kõikides organismides. Glükoos C6H12O6 · Glükoos on olulisi...
Piim ja hapupiimajoogid Mis on piim? • Piim on imetajate piimanäärmetes moodustuv vedel toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke mikro- ja makrotoitaineid. • ? Mis on mikro- ja makrotoitained? Piima koostis: http://et.wikipedia.org/wiki/Piim Piimarasvad, kas kahjulikud või kasulikud? • Piimarasvad on kergesti omastatavad • Piimas sisalduvatest rasvhapetest vaid 14% võivad tõsta kolesteroolitaset veres • 45% rasvhapetest aga pigem langetab kolesterooli taset • Ühes klaasis 3,5% piimas on 28- 32mg kolesterooli (päevane norm 300- 340mg) • ? Miks on orgamismile kolesterool Piimavalgud • Piim sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid piim on täisväärtusliku valgu allikas • Põhilise osa valkudest piimas (80%) moodustab kaseiin- sadeneb happe toimel • Lisaks veel albumiinid ja globuliinid • Erinevad ensüümid Piimasuhkur • Laktoos= glükoos+ gal...
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid : 1) Tugev maovenitus või mao limaskesta ärritus (riknenud toit, keemilised ained) 2) Ebameeldivad nägemis- ja lõhnaaistingud seotud var...
Sahhariidid Sahhariidid e. süsivesikud elusorganismide tähtsad ehitusplokid: · RNA, DNA koostises · rakumembraanide koostises · rakukestade koostises · rakkudes energiavaruained Monosahhariidid · Monosahhariidid e. suhkrud koosnevad mitmest liitunud · C ja H aatomist · Lisaks OH rühmad ja karbonüülrühm · riboos ja desoksüriboos pentoos · glükoos ja galaktoos heksoosid Monosahhariidide mitmekesisus · lineaarsed ja tsüklilised vormid · optilised isomeerid · OH rühmade erinevad paigutused · erinev C aatomite arv · erinev karbonüülrühma paigutus · Saame väga palju erinevaid molekule: igaühel unikaalne struktuur ja funktsioon Polüsahhariidide tekkimine · Elusrakkudes toimub suhkrute polümeriseerumine ainult sp...
Süsivesikud Süsivesikute funktsioonid 1) Magustavad 2) Geele-ja kliistreid moodustavad 3) Paksendavad 4) Stabiliseerijad 5) Aroomi-ja värvainete eelühendid 6) Rasvaasendajad Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O) Süsivesik suhkur Taimedes 75-90% Loomades kuni 2% Seentes 1-3% Kasutamise ajalugu Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon ...
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad elutegevuse käigus - valgud, lipiidid (rasvad, vahad, õlid), sahhariidid, nukleiinhapped, süsinik C, makroelemendid, bioaktiivsed ained: ensüümid, hormoonid, vitamiinid (organism ise toodab) Sahhariidid e. Suhkrud C, H, O. Monosahhariidid lihtsuhkrud 3-6 C: riboos (RNA), desoksüriboos (DNA) 5C, glükoos, fruktoos 6C. Oligosahhariidid monosahhariitide jäägid: sahh...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ +...
Elu omadused: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, aine ja energia vahetus (hingamine, toitumine, eritamine), stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng. Organiseerituse tasemed: · Molekulaarne tasand · Rakuline tasand esmane organiseerituse tase, millel on kõik elu omadused. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud moodustavad koe: Epiteelkude ehk kattekude: Lihaskude: - katab keha pinda, siseelundeid, moodustab näärmed (higi, sülg, pisarad) - võimaldab liikumist - kaitseb organismi väliskeskkonna eest - rakud kokkutõmbamisvõimelised - näärmed eritavad nõresid - elu jooksul juurde ei tule (pikenevad, laienevad) - rakud on tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet on vähe Jaotus: silelihaskude...
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
Tsüklilised lipiidid Kolesterool veres: ,,hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) ,,halb" kolesterool ehk LDL- kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin) Kolesterooli funktsioonid: * tugevdab rakumembraane *tõstab erütrotsüütide osmootset resistentsust * osaleb steroolide ainevahetuses * on mõningate bioloogiliste aktiivsete ühendite(sapphapped) sünteesi algaineks ja osalevad ühendite moodustamises. Hüdrogeenimine ja trans-rasvhapped: Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelust taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva. Lipiidide biofunktsioonid: Energeetiline funktsioon *varulipiidid *peaksid katma mõõduka ja keskmine kehalise koormuse korral katma 25-30% Varuaine funktsioon *talletatakse organismis varuks(nahaalune rasvkude) *depoorasv *organismis 10-20% kehakaalust *Toiduga saadud lipiididest omastab umbes 95% Struktuurne funktsioon *rakumembraanide struk...
Põhivara Antigeen selgroogsesse organismi saatunud võõraine Antikeha neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline Biosfäär - kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid DNA replikatsioon DNA kahekordistumine Elund - kõigi hulkraksete elusolendite keha osa,igaühel on oma kindel ülesanne Elundkond elundid, mis täidavad üht ülesannet Ensüüm biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Komplemantaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides Mono...
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool ni...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. ...
Biomolekulid on ained, mis ei moodustu väljaspool organismi. Näiteks sahhariidid, lipiidid, nukleiinhapped, vitamiinid jt. 1. elutunnus on biomolekulide olemasolu. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elutunnused. Organismid jagunevad: ainu- ja hulkraksed. Ainevahetuse moodustavad lagundamis- ja sünteesimisprotsessid. Elu iseloomustab ka energia, sest kõik organismid vajavad seda elutegevuseks. Organismid võtavad ja väljutavad energiat. 2. elutunnus on aine- ja energiavahetus. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusereaktsioon (pH), enamikul neutraalse lähedal. Organismid on, kas kõigu- või püsisoojased. Imetajad ja linnud ainukesed püsisoojased organismid. 3. elutunnus sisekeskkonna stabiilsus. Organismid paljunevad, kas suguliselt või mittesuguliselt. Üherakulised paljunevad mittesuguliselt + osad hulkraksed (seened, taimed). Suguliselt paljunevad peamiselt hulkraksed. 4. elutunnus paljunemine. 5. elutunnus päri...
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
ELU TUNNUSED, OMADUSED Elu iseloomustavad tunnused Rakuline ehitus Kõrge organiseerituse tase Aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Pärilikkus Kasvamine ja areng Elu organiseerituse tasemed Molekulaarne tase Rakuline tase Koe tase Organ = elundi tasand Elundkonna tase Organismi tase Populatsiooni ja liigi tase Ökosüsteemi ja koosluse tase KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANIMSIDES Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, bioelemendid Makroelemendid C– O – oksüdeerimine (retoksreaktsioon kopsudes) H – oluline osa sidemetes (sest vesiniksidemed lagunevad kiiresti) P– N– S– Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – ...
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Sahhariidid: Sahhariidid e süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. (suhkur, tärklis, tselluloos jt) Monosahhariidid e lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos jt). Nende molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid e liitsuhkrud (laktoos, sahharoos jt) või kõrgmolekulaarsed süsivesinikud ehk polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) Monosahhariidid: 1 karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma nime tunnuseks lõppliide oos tavalised looduslikud sahariidid: 5 või 6 süsiniku aatomit (pentoos, hektoos) aldehüüdrühmaga monosahhariidid: aldoosid ja ketoosid glükoos ja fruktoos: C6H12O6 , kuid erinev struktuur ribood ja desoksüriboos: C5H10O4 keemilised omadused võime tuletada alkoholide ja karbonüülühendite kohta õpitust, lisades molekulisisese tsükli moodustumise. glükoos fruktoos ...
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: ...