Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud...
Koolivägivald Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujuta...
KOOSTAS: IVAR VÄTSING Vägivald sünnitab vägivalda See on üsna kulunud väljend, kuid siiski tõsi. Kahepooleline ütlus, mida saab väänata. Vägivald- kas füüsiline või vaimne. Lauset võib määratleda kui surnud ringi või esitada küsimus: kas vägivald sünnitab vägivalda? Igasugune vägivald siin maailmas on kohutav, kuid tihti me seda ei teadvusta. Me ei arva, et kui filmis halba mänginud osaline sureb piinades, oleks see kuidagi halb. Vastupidi- me tunneme rõõmu kui halb osaline sureb. Me küll kirtsutame nina, kui näeme verd ja purunenud kuid, kui see annab meile ka adrenaliini, mis on tegelikult veidi haiglane. 15.sajandil elanud Henri VIII ajal oli piinamine ja just füüsiline vägivald tavaline ja isegi normaalne osa elust. Seda nähti meelelahutusena ja muid karistusviise ei teatud. Mida aeg edasi, seda rohkem on füüsiline vägivald kolinud filmidesse, muidu...
Karistamine vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti käitutud, saab need mured lahendada lihtsalt sõnade mitte vägivallaga. Olgem ausad, enamik häid vanemaid on siiski aeg-ajalt pidanud oma lapsi karistama. Palju sõltub sellest, kuidas lapsepõlves kasvatati neid endid. Kui neid vahetevahel asja pärast karistati, siis analoogsetes olukordades karistavad oma lapsi nemadki. Kui nende vanemad suutsid saavutada sõnakuul...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägi...
Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane ja sellest räägitakse, seda kardetakse ja ta pärsib koolirõõmu- see oligi ajendiks, miks ma valisin endale selle teema. Kiusamistest, tülitsemistest, solvamistest, jne. on oma kooliajast rääkinud meie vanemad ja vanavanemad ja sellest on räägitud ka ajakirjanduses, samuti räägitakse sellest ka raamatus ,,Kevade", kus meenuvad Tootsi tembud ja Tõnissoni ettevõtmised. Need tekitavad küsimuse: kas see oli vägivald või elavate poiste tegutsemislust? Ometi need asjad ei mõju vägivallana, vaid loomuliku koolielu osana, sest alati on klassis olemas lõbusamaid poisse ja tüdrukuid, tegutsevamaid ja tagasihoidlikumaid inimesi. Mulle tundub, et vägivalda koolis ikkagi varasemalt ei olnud või oli seda määravalt vähem kui praegu. Praegune kool on kaasaegne kool ja temaga käib kaasas ka vägivald. Süvenedes kaasaegse kooli ellu, julgen küll öelda, et koolis valitseb nii vaimne kui ka füüsiline ...
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste või õpetajate vastu. Seda esineb igas koolis suuremal või väiksemal määral. Tundub, et koolivägivald on kaasaegsele koolile omane. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Selles eas noored püüavad kehtestada oma reegleid. Kui see aga ei õnnestu, siis võetakse käiku vägivald. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Siia kuulub mõnitamine, norimine, solvamine, sõimamine, kiusamine. Aga ka asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, laimujuttude levitamine, raha või asjade välja pressimine .Füüsilise vägivalla all mõeldakse õpilase või õpetaja suhtes füüsilise jõu kasutamist, mille ...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ..........................................
TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Mõiste Eesmärk SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS Sõltuvus/sõltumatus TKS elamistoimingus Sõltumatus ja vanus Sõltumatus ja vaegurlus ELAMISTOIMINGU MUDEL Bioloogilised tegurid Psühholoogilised tegurid Sotsio kultuurilised tegurid Keskkonnategurid Poliitilis majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised barjäärid ja sekretsioon Põletikuline protsess Kudede taastumisprotsess Immuunsus protsess Sokki fenomen PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustused Hoiakud, isiksus ja temperament Stress Vägivald Emotsionaalne kuritarvitus Enesekahjustus SOTSIO - KULTUURILISED TEGURID Ühiskondlikud erinevused Sotsiaalne korratus Füüsiline vägivald Vaimne vägival...
Kooli vägivald Minujaoks tähendab koolivägivald nii paljutki. Kooli vägivalda mitmesugust on füüsilist kui ka suulist vägivalda. Suulise vägivalla all pean silmas näiteks seda kui osad õpilased mõnitavad teist õpilast. Tihtipeale on suuline vägivald poole hullem kui füüsiline sest sõnad teevad ikka päris palju haiget. Eriti hull on siis kui mõnda õpilast klassis pidevalt noritakse ja teised kõik naeravad selleüle see on nagu väga lame. Teised õpilased võiksid sellest mitte välja teha ja ma usun, et asi muutuks. Tihtipeale need õpilased keda mõnitatakse ja noritakse hakkavad selle pärast koolist puuduma et nad ei taha et neid järjekortselt sõimatakse ja mõnitatakse. Üks hull asi on ka see kui õpilased hakkavad teist õpilast vältima. See on ikka väga halb tunne kui näiteks minuga või ükskõik kellega ühelhetkel keegi ei räägi minust kõnnitakse mõõda nagu tühjast kohast. Sellle peale mina võta...
TEST - vägivald Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? Kogu maailmas sageneb töövägivalla vormina psühholoogiline vägivald Mis on bullying ? Bullying on järk-järguliselt suurenev protsess , mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? Bullying on psühholoogiline vägivald (kellegi ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või kellegi tööülesannete negatiivne mõjutamine). Selleks, et seda tegevust nimetada bullyinguks, peab see olema korduv ja regulaarne. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? Bullyinguks nimetatakse vaid psühholoogilist töövägivalda. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? Jah, bullying on eskaleeruv protsess, mis tähendab, et see on järk-järguliselt suurenev protsess. ...
Kellele: Teema: "Mis on minu jaoks koolivägivald" Kellelt: KÄITU NII NAGU SA TAHAD, ET TEISED SINUGA KÄITUKSID. Kahjuks me unustame tihti selle kuldse reegli. Kui inimesed seda reeglit endale rohkem meelde tuletaks , oleks koolis kindlasti märgatavalt vähem vägivalda. Arvan, et paljude õpilaste põhiprobleemiks koolis on välja kujunenud vägivald, kas siis vaimne või füüsiline. Alles seejärel tuntakse muret õppimise, õpetajate , klassikaaslaste ja kooli reeglite vastu. Koolis domineerivad hetkel füüsiline ja vaimne vägivald ja ma ei oska öelda kumb see "parem" on! Füüsilise vägivalla alla näeme me kallalekippumist ja haiget tegemist ja vaimse kannatuse tekitamisel on seost kiusamisega, narrimisega. Vägivald koolis pole ühe-, vaid mitmekordne tegevus ja pika aja jooksul toimuv. Siit tõstatub probleemidering, mis on seotud koolivägivalla kahe osapoole kiusaja ja ohvri püsiva staatusega ning negatiivse mõjuga nende edaspidisele arengul...
Koolivägivalda esineb igas koolis. Koolivägivald seisneb lihtsalt koolis nalja tegemises aga iga kord läheb see väga lihtsalt üle piiri ja see nali ei ole enam nali vaid on koolivägivald nii vaimses kui ka füüsilises vormis. Koolivägivald väljendub selles kui üks õpilane kiusab teist õpilast või pool klassi kiusab ühte õpilast, nagu mõnitab teda kogu aeg . Mina olen olen selles osalenud nii kiusajana, ohvrina ja pealtvaatajana. Füüsiline ja vaimne kooli vägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Füüsiline koolivägivald õpilaste vahel esineb põhiliselt poiste vahel. See tuleneb sellest, et tahetakse jätta head muljet teistele kui sa mõnitad ja peksad klassi nõrgemat või väiksemat poissi. Minu meelest on olemas neli varianti mida võib teha koolivägivalla ohver. Kui kiusamise ohver räägib sellest oma emale kes sellest aga satub hüsteeriasse proovides oma last kaitsta ning helistades kooli ja kui õpetaja rääg...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Vägivald meie ümber Vägivald on jõu kasutamine vastu ohvri tahtmist.Vägivald meie ümber jaguneb kaheks: Füüsiline ja vaimne vägivald, ning nii uskumatu kui see ka pole, siis tihtipealejätab just vaimne vägivald meisse sügavamad jäljed. Kuidas vägivalla vastu võidelda ? On see üldse võimalik ? Kas mina olen vägivaldne ? Vägivallategu on tapmine, mõrv või kehaline väärkohtlemine, kuid ka näiteks ähvardamine või piinamine. Koolis teiste narrimine ja mõnitamine on ka vägivald, lausa üks jubedaimetest. Palju on õpilasi, kes ei tulegi üldse kooli, kuna klassikaaslased mõnitavad või naeravad tema üle. Inimene, kes tahab teist narrida, leiab selleks alati mingisugusegi põhjuse. Olgu kannataja siis liiga lühike, liiga tüse või liiga tark. Uuringutest on välja tulnud, et vaimne vägivald on levinum just tüdrukute seas ning poisid eelistavad pigem kaklemist ning muid füüsilise vägivalla viise. Me ei kujutagi ette ...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused s...
,,PERE VÄGIVALD" On teema millest räägitakse tänapäeval palju . Kuigi seda on ilmnenud alati. Varem tundus see teema tabu millest ei tahetud palju ja valjult rääkida . Koduse vägivalla puhul ilmneb kaks varianti- füüsiline ja psüühiline ( vaimne ) . Füüsiline terror võib ilmneda peres hooti aga vaimset vägivalda võib olla igapäevaselt . Mis siis on vägivald ! Sõnastaks niimoodi- ühe inimese poolt teisele tekitatud füüsiline või moraalne kahju , mis tekitab valu-ja alandustunnet . Väga palju ilmneb seda peres , kus tarbitakse palju alkoholi . See on üks sagedasemaid põhjusi perevägivallaks . Sellega olen mina oma peres kokku puutunud . Enim naistest kannatavad peres muidugi lapsed . Siis kui mehe ja naise vahel tõuseb tüli või mees hoiab kogu peret terrori all , siis lapsed olenevalt vanuseastmest tunnevad endal kohustust vastutada selle eest . Nad ei oska võtta seisukohta . Paljud lapsed arvavad , et süüdi on n...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.3 Küsimused: 1. Milline töövägivalla vorm sageneb kogu maailmas: kas füüsiline või psühholoogiline vägivald ? 2. Mis on bullying ? 3. Kas bullying on süstemaatiline nähtus ? 4. Kas bullying on levinud kõikides valdkondades ? 5. Kas bullying on eskaleeruv protsess ? 6. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? 7. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? 8. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? 9. Kuidas saab bullyingut ennetada ? 10. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Vastused: 1.) Maailma mastaabis kindlasti mõlemad. Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel. Samuti peab see "bullying" olema korduv tegevus, näiteks k...
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
Vägivald tekitab vägivalla. Elus on väga palju vägivalda igasugustes erinevates kohtades ja paljude erinevate põhjuste pärast. Vägivald tuleneb arvatavasti Väikestel lastel multifilmide ja filmide vaatamisest ning täiskasvanutel oma elukogemustest. Kas vägivald tekitab vägivalda?Kindlasti tekitab kuna kui algab käsikähmlus siis võib sellest edasi areneda juba väiksemat sorti vägivald ning edasi juba palju suurem ja hullem. Eelkõige esineb vägivalda esiteks koolides, kus õpilased hakkavad omavahel vaidlema mingite ebaloogiliste või siis mõtetute asjade pärast, ja see väike vaidlus võib viia juba kooli vägivallani.Minu arust on koolivägivald üks hullemaid, kuna seal on osalejateks alles noored ja elukogenematud inimesed ning nad ei tea veel, et kõike saab selgeks teha ka sõnadega.See on jube kui sinu vanemad kutsutakse kooli kuna oled oma kooligaaslasega ebaviisakalt või lausa labaselt käitunud.Tean ka j...
Armastus teeb haiget Kõik tahavad hellust ning olla armastatud. Kui armastatakse, siis usutakse teineteisesse ning ei kaotata kunagi usku. Armastus peaks olema maailma parim tunne ja kogemus. Paratamatult ei lähe kõik nii nagu soovitakse. Järjest rohkem räägitakse vägivalla teemal, eriti perevägivallast. Detsembris tuli eetrisse seriaal ''Keda ma küll armastasin?'' See seriaal räägib inimeste kogemustest vägivallast. Kuidas kõik algas ja lõppes. Üsna tihti on nii, et algul on kõik lilleline ja ilus, kuid hiljem muututakse ning saadakse üksteise iseloomust rohkem aru. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised, mehed. Üheksal juhul kümnest on siiski mees vägivallatseja ja ohvriks on naine. Vägivalla ulatust aitab hinnata 2001. aastal läbi viidud Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna uuring. Selle andmetel kannatas Eestis aasta jooksul füüsilise ja seksuaalse vägivalla all...
Koolivägivald on selline teema, kus puutuvad kokku õpilased omavahel või isegi õpetaja õpilas(t)ega. Koolivägivald võib olla nii vaimne kui ka füüsiline kokkupuude. See esineb juba algklassides ja lõppeb alles siis, kui kiusajad saavad ükskord aru, et nende tegu oli väär. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt. Ehk siis, kui inimest sõimatakse või mõnitatakse. Füüsilise vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või pannakse jalgu ette. Igatahes kokkupuude võib 2 inimese vahel olla väga valus. Füüsiline ja vaimne koolivägivald õpilaste vahel käib paratamatult koolieluga iga päev kaasas. Mõlematel juhtudel on kiusatavaks inimesed, kes on nõrgemad, kes ei kanna trendikaid riideid või s kellel on head või halvad hinded. Tihti kiusatakse ka klassi uustulnukaid. Nende olemine tehakse ebameeldivaks. Üritatakse testida uue õpilase närve ja pannakse teda proovile erinevat moodi. Kui on tegu nõrga inimesega, kes enda ees...
Perevägivald on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud avalikult rääkima viimasel 1015 aastal. Perevägivald on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste- ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi seda nii otsese vägivalla näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma tulevasesse suhtesse üle kannab. Mis on perevägivald? Euroopa Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt: perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majanduslik...
Vägivald kui probleem Üha enam kajastatakse vägivalla kohta uudiseid. Televisoonis näidatakse õpetlikke saateid kooli-, kodu- ning internetivägivalla kohta. Ei mõelda sellele, et neid filme tehes on sündmused võetud elust enesest. Alati ei pruugi olla vägivald füüsiline, ka vaimne, seda juhtub kõige rohkem koolides. Millised võivad olla vägivalla põhjused ning kellele sellest rääkida, kui peaks vägivalla ohver olema? Vägivald võib alguse saada juba lapsest peale, kus vanemad kasutavad laste peal väärkohtlemist. Vanemad elavad ennast laste peale välja ning ei oska lastega toime tulla. Seda juhtub sageli vaesemates peredes. Vägivalla all kannatanuid on palju, kuid vähesed julgevad sellest rääkida kas siis oma lähedastele või politseile. Koolides on ikka tavaline narrimine ning mõnitamine. Igale inimesele mõjub vaimne vägivald erinevalt. Väheseid on neid kes sellest väljagi ei tee. Enamus võtab talle ...
Koolivägivald Mida peetakse vägivallaks? Vägivald on jõu kasutamine kas füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. ( allikas Vikipeedia ) Vägivald jaotub omakorda: füüsiliseks ( löömine, peksmine, togimine, vigastamine ); verbaalseks ( sõnadega ähvardamine, alandamine ); sotsiaalseks ( ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine, varastamine ); psühholoogiliseks ( manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, jälitamine ). Koolivägivald saab alguse kodukeskkonnast ja ühiskonnast. Last mõjutavad suhted kodus. Kas ta peab võitlema tähelepanu ja armastuse eest või elab ta kodus, kus talle jagatakse piisavalt hellust ja hoolivust. Lastekaitse Liidu projekti " Ei vägivallale " raames viidi 2002a läbi uurimus, milles selgus, et õpilased olid kõige sagedamini kogenud eakaaslastepoolset korduvat kiusamist järgmi...
Mitte koolivägivald, vaid vägivald koolis. Vägivald on tänapäeva ühiskonna igapäevane osa. Iga inimene puutub sellega oma elus otseselt või kaudselt kokku. Me võime seda kohata tänaval kõndides, kodus, koolis, telekat vaadates.. Kuid viimaste aastate jooksul on väga päevakajaliseks) muutunud just koolivägivalla teema, sest asi on väljunud kontrolli alt. Meid kõiki on sokeerinud uudised, milles õpilane Ameerikas ilmub kooli relvaga ja laseb süüdimatult oma klassikaaslased maha või kuidas siinsamas meie naaberriigis, Soomes, tapab õpilane ligi pooled oma klassikaaslastest tulirelvaga. Tekib küsimus, et miks juhtuvad sellised kohutavad asjad meie ühiskonnas? Me ei saa siinkohal rääkida koolivägivallast, kui ühest vägivalla liigist. Kool ei sünnita vägivalda, seda teevad õpilased. Inimese isiksuse kujundamine algab tema sünnist. Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et v...
Austatud kuulajad! Mina olen ......., ..... klassist. Ma räägin teemal "Koolivägivald tabab nõrku- vägivalla all kannatavat õpilast tuleb vaimselt aidata". Küsimused esitaga palun peale esitlust ! Aitäh! Kas teie teate täpselt, milline vägivald on koolivägivald? Mis tunne on lapsel, kelle kallal vägivallatsetakse ja, nagu hiljem selgub - lihtsalt niisama? Mis tunne on vaadata kannatanu hirmunud ja pisaraid täis silmadesse? Miljonid lapsed veedavad enamus aega haridusasutuste hoole all . Haridusasutustel on kohustus tagada turvaline ja hoolitsev keskkond, mis toetab laste õppimist ja arengut. Kurb on see, et kuigi koolidel on oluline roll laste kaitsmisel, puutuvad paljud lapsed koolis kokku vägivallaga ja see takistab omada kvaliteetset haridust, kuna vägivald põhjustab hirmu ja depressiooni. Olgu see vägivald vaimne või siis füüsiline, kõik jätab hinge sügavad armid.Enamasti on sellistel õpilastel raskusi eneseväljendusega, õpp...
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga eri...
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool · Milline on seksuaalelu vägivaldses suhtes · Mida saab teha vägistamisohver Sisukord Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega, ka need, kus mees hakkab hiljem naise vastu kasutama...
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht. Laiemas tähenduses hõlmab lähisuhtevägivald lisaks ka lähisuhetes esinevat laste-, vanurite- või puuetega inimeste vastast või vahelist vägivalda. Rünnakut kodus või väljaspool s...
Koolikiusamine pole paratamatus Kõik on mingil määral kokku puutunud koolikiusamisega. Õnnelikumad meist on pidanud sellele vaid tunnistajaks olema, aga kõigil nii palju ei vea. Koolikiusamine ei ole kuidagi moodi seotud kooli suuruse, asukoha või astmega, kiusaja tegude taga on üldjuhul siiski kehv kasvatus või isiklikud probleemid. Koolikiusamisel on mitu liiki- verbaalne, füüsiline, kaudne ja viimsel ajal alguse saanud aga kiiresti leviv küberkiusamine. Verbaalne kiusamine hõlmab narrimist, mõnitamist, hüüdnimede panemist ja mõnikord isegi ähvardamist. Sedasorti koolikiusamine on vägagi levinud ja jätab ohvrite hinge kindlasti sügava haava. Kiusamiseks põhjuse leidmine ei ole kunagi probleem- ikka ja alati suudetakse leida kasvõi imepisike detail kellegi juures ja selle kallal lõputult nokkida. Kiusamiseks võib leida põhjuse kahvas päritolus, odavates riietes, seksuaalses orientatsioo...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari Mets PEREVÄGIVALD Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 Sissejuhatus Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald v...
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi p...
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kel...
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest en...
Koolivägivald Koolivägivald kui selline on tõsine probleem. Arvan, et seda leidub üsna palju. Koolid on väga suured ning koos käib väga erinev seltskond. Sageli on kiusaja ise väga ebakindel tüüp ja üritab teistega halvasti käitudes enda egot suurendada. Arvan, et poiste puhul toimib peamiselt füüsiline vägivald. Eriti vaimselt piiratumate hulgas. Teine äärmus on peen ja väga solvav psüühiline vägivald. Mõnitamine ,, läbi lillede." Tüdrukud vast üksteisele eriti kätega kallale ei lähe. Nende teemad on pigem seotud riiete ja välimusega. Neid kellel kehvem king või koledam pluus, mõnitatakse. Praegusel ajal võib kõne alla tulla ka vaesuse pärast kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu arvates koolivägivald? Kellelt: tjorwen treu KP-23 Mis on koolivägivald ja kuidas tekib koolivägivald? Koolivägivald on vaimne või füüsiline vägivald ning koolivägivald on algklassidest kuni keskkoolini kuid keskoolis väheneb seda ja põhikoolis esineb seda tihedamini. Vaimne vägivald on see, kui kedagi kiusatakse vaimselt ehk siis kui inimest kiusatakse sõimatakse, mõnitatakse või siis ükskõik mis sõnalisel teel tekitatakse vaimne kahju inimesele. Füüsiline vägivalla puhul inimest pekstakse, togitakse või siis nügatakse, igaljuhul inimesele minnakse kätt pidi kallale. Mõlematel juhtudel on kiusatuteks inimesteks kes on nõrgemad, vaesemad, ei suuda enda eest seista, kelle vanemad on joodikud või siis kellel on halvad või head hinded koolis, õpilased kes on vaiksed ja üldiselt ei anna tegelikult põhjust enda kallal norimiseks neid noritakse nt. vaesemast perekonnast ja käivad teistmoodi riide...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA11 KÕ Marje Hindriksoo PÕLVA ÜHISGÜMNAASIMI PERSONALIRISKIDE ANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: Heli Freienthal Mõdriku 2012 Minu analüüsitav ettevõte on Põlva Ühisgümnaasium. Kooli tegutsemiskoht on Põlva linn. Kool on ühe asutusena tegutsev põhikool ja ühisgümnaasium. Kool on Põlva linna poolt hallatav munitsipaalkool. Tegevuse aluseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt antud koolitusluba. Koolil on põlva linna eelarves iseseisev eelarve, mille kinnitab volikogu. Kooli juhib direktor ja kaks õpp...
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald ...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Mis on minu jaoks koolivägivald? Kellelt: Ingrid Kobin(Heinala), KKP2 Aegadel kui mina veel Kuressaare Gümnaasiumis keskoolis käisin, oli seal koolielus väga-väga aktuaalne teema koolivägivald. Pärl selle konkreetse teema juures on see, et arvatakse siiani nagu võrduks koolivägivald füüsilise omakohusega. Nagu see oli `KEVADE' ajal. Mida aga pole täheldatud antud olukorras on, et maailm on pidevas liikumises, pidevas muutumises. Kõik muutuvad. Muutuvad inimesed, muutuvad väärtushinnangud, muutuvad autod, muutuvad seisukohad, arvamused ja muutub vägivald, igasugune vägivald ka koolivägivald. Koolivägivald ei ole ainult vägivald õpilaselt õpilase vastu. See võib olla ka suunatud õpetaja vastu. Kooliväivald on õppeasutuse ruumides toimuv vägivald. Või ka kuritegu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega või enesetapuga, nagu võis näha hitt-filmis `Klass'. Koolivägivald on k...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Sotsiaalne problem koolikiusamine. Mina valisin sotsiaalseks probleemiks koolikiusamise. Kuna seda on meie ühiskonnas palju. Misk tekib koolis kiusamine, mina arvan, et koolikiusamine saab alguse sellest, kui vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi...
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu Varavastane Agressiivne õigusrikkumine käitumine varjatud ...
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,...
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
Kas head lapsed kasvavad vitsata? Maailmas on tohutult palju vägivalda. Mõned vanemad elavad oma viha välja laste peal. Kohutav on kuulda selliseid lugusid, kus mõni lapsevanem on oma enda lapse peal kasutanud füüsilist või vaimset vägivalda. Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägival...
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
