Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni ka...
Füüsika konspekt Aatomimudelid Thomsoni aatomimudel, Rutherfordi aatomimudel, Bohri aatomimudel Thomsoni aatomimudel negatiivsed laengud peaksid tõukuma, sest aatom on kera, milles liiguvad elektronid kaootiliselt Rutherfordi aatomimudel liikumisel energia ja kiirus väheneb, mille tagajärjel elektron peaks peatuma ning tuuma kukkuma Bohri aatomimudel (postulaadid) - Elektron liigub aatomis vaid kindlatel lubatud orbiitidel, kus ta ei kiirga - Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele, aatom kiirgab või neelab energiakvandi De Broglie uuenduslikud mõtted - Kogu mateeriat võib käsitleda ka kui lainetust. Igal osakesel on lainelised omadused - Lainepikkuse valem: plancki konstant jagatud liikumisehulga ehk impulsiga Kvantarvud elektrone iseloomustavad arvud - peakvantarv: elektoni ka...
docstxt/.txt
Parksepa Keskkool Uurimustöö Elektrienergial töötavad masinad kodus, energiakulu ja selle energia maksumus Koostaja: Rando Pilberg Juhendaja: Kalju Haabmets Parksepa 2013 Töö käik: · Tee tabel kodus olevate elektritarvitite kohta, märgi iga tarviti taha tema nimipinge, töösagedus ja võimsus. · Tee tabel energiakulu kohta iga päev 1 nädala jooksul. Selleks märgi igal päeval, ühel ja samal kellaajal eletriarvesti näit. Kui sul on kahetariifne arvesti, tuleb üles märkida iga päev nii päevase kui ka öise energiakulu kohta. · Uuri vanematelt, millist energiapaketti kodus kasutatakse. Küsi vanematelt Eesti Energia arvet, kas paberkandjal või internetist. Uuri sealt, millistest komponentidest koosneb 1kWh hind. Arvuta nädala kestel kulutatud elektrienergia maksumus sarnaselt arvel näidatuga. · Mida arvad sellisest energia kulus...
docstxt/.txt
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
Milline on matemaatika ja füüsika suhe? Füüsika mõistmisel on oluline õigesti teada füüsika suhet matemaatikaga. Koolis õpitud füüsika kipub õpilastele sisendama, et füüsika ja matemaatika vahel erilist erinevust polegi. Füüsika on lihtsalt mõnevõrra raskem, sest arvutamisel tuleb kasutada mõõtühikuid, mis matemaatikas tavaliselt puuduvad. Samas definitsioonid, valemid, tõestused ja arvutusülesanded on olemas nii füüsikas kui matemaatikas. Siiski on füüsika ja matemaatika kaks eri asja. Matemaatika on teadus meid ümbritseva maailma hulgalistest, geomeetrilistest ja loogilistest omadustest. Tasub rõhutada, et matemaatika definitsioonis kasutasime sõna maailm, mitte sõna loodus nagu füüsikas. Minu arvates on füüsika huvitavam kui matemaatika ,sest seal räägitakse rohkem loodusest ja öeldakse ,et füüsika on keerulisem aga minu arvates on füüsika lihtsam kui matemaatika.
Miks mulle ei meeldi füüsika? Minu jaoks on füüsika üks ebameeldiv aine. Ma ei näe füüsikas õpitul minu tulevikus suurt rolli mängimas. Jah, muidugi ma saan aru, et mõni tahab saada tuumafüüsikuks kuid mitte mina. Arvan, et füüsika on üks igav ja mõttetu õppeaine, mis lihtsalt lisatud õppekavasse. Mulle ei meeldi füüsika, see aine ei paku mulle huvi. Selle asemel, et uurida aatomeid või elastseid kehasid, loeksin ma parema meelega mõnd head raamatut. Ma küll alati võitlen igavusega ja üritan füüsika koduseid töid õige aegselt esitada. Sellised asjad nagu külgetõmbejõud või erisoojus ei kutsu kohe absoluutselt õppima. Pigem üritan lükata sellised ained päeva viimasesse ossa. Üks suur põhjus miks mulle füüsika ei istu, on kindlalt see, et mul ei ole füüsikalist ega matemaatilist taipu üldse. Tänu sellele puudusele möödub aeg füüsikaga tegeledes väga aeglaselt. Näiteks ühte tekstüle...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud ast...
Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded on järgmised: Mate- Füüsika maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 5 3 5 2 3 2 2 4 5 2 3 4 5 4 4 Õpilaste matemaatika ja füüsika kontrolltööde hinded NB! Kleebi väärtused töölehelt Andmed on järgmised: Mate- Füüsika maatika 5 4 2 4 4 5 3 4 2 4 4 5 4 5 5 4 5 5 4 5 2 3 4 5 3 4 4 4 4 4 4 4 3 5 2 ...
1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uur...
Põhikooli füüsikaõppe sihiks on anda õpilastele tavaelus toimetulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ei olnud eesmärki neist suurt tervikpilti luua. Gümnaasiumis ei saa füüsikaõpe aga selliste eesmärkidega piirduda, sest gümnaasiumi füüsika valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis. Lõpetajalt oodatakse tervikliku maailmapildi olemasoli, oskust eristada olulist ebaolulisest ja teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste...
Füüsika meie ümber Füüsika on kõikjal meie ümber ja meie sees. Ilma füüsikata ei oleks elu. Tänu füüsikale mõistame, kuidas esemed, asjad ja inimesed liiguvad ja töötavad. Füüsika on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab, kuidas esemed ja inimesed liiguvad ning töötavad. Tänu füüsikale saavad inimesed oma küsimustele, kuidas asjad toimivad vastuse. Igapäevases elus inimesed ehk ei mõista, miks me peame mõistma ja õppima füüsikat, aga kui me ei oskaks ega teaks füüsikast midagi oleks elu palju keerulisem ja me ei mõistaks paljusi asju. Füüsika selgitab kuidas asjad ja esemed töötavad ning tänu sellele saame aru, kuidas neid esmeid teha ja parandada. Kas või näiteks kuidas töötab külmkapp, enamus inimesi seda ei tea, aga kui ei oleks kedagi kes seda ei teaks, ei olekski meil külmkappi ega ka inimesi, kes neid parandada oskaks. Füüsika teeb ka elu palju lihtsamaks. Näiteks, selline igapäevane tegevus nagu ...
FÜÜSIKA II EKSAM 1. Q1Q2 F: R2 ur Q Q uuur F = k 13 2 R12 R 12 1 k= 4 0 Í ì2 k 9 109 Êë 2 - . . , , : - -- . - . . 2. , - , . . , , , , . . . , . 1 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM ur 1 Qq ur F= R 4 0 R 3 ur F 1 Q ur = R q 4 0 R 3 ur F ur =E q ur ur F = qE ur 1 Q ur E= R 4 0 R 3 - . : - , ; - , , , . 1 Q (r ) = 4 0 r 2 22.09.2013 FÜÜSIKA II EKSAM 3. . uur ur ur R2 R2 ur ur 2 1 Rd R 1 dR A= ...
2. Andmed 2.1 10.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 5 5 4 4 5 5 5 5 3 4 3 5 3 3 3 2.2 11.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 4 5 4 4 3 4 3 4 4 4 3 5 4 5 5 2.3 12.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 4 3 4 3 4 3 3 ...
Füüsika ajalugu Joosep Tiismus Klassikaline füüsika 1700-1900. Kellavärgist soojussurmani Füüsikat saab kasutada populaarsete praktiliste leiutiste tegemiseks ja sellest on palju kasu, kuna see näib muutvat maailma üha paremaks. Kõige suuremad väljakutsed on elektri tootmine ja milline on soojuse ning energia vaheline seos või mis üldse on soojus. 18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna ar...
Mis on Füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid....
Füüsika teame ja ei tea Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust väga põhjalikult. Koolis õpitakse füüsikast osa sellest suurest teadusest. Teaduslikumal tasemel tegeletakse igasuguste kehade- ja nähtustega spetsiaalsete vahenditega mõnes laboris. Füüsika on väga lai mõiste. Me võime visata palli õhku ja hõigata, et see on füüsika. Pall kukub alla Maa külgetõmbejõu mõjul. Selle jõu avastas Isaac Newton 18. sajandi alguses. Võime öelda, et Newtoni seadused on ühed füüsika ja meie elu aluseid. Kui Maa meid ei tõmbaks enda poole tänu tema enda massiivsuse tõttu võrreldes inimestega, see tähendab, ei kehtiks gravitatsioonijõud, ei saaks toimuda elu. Eeltoodud näide on üks väike osa tervest loodusteadusest. Miks, miks ja veel kord miks? Seoses füüsikaga esineb väga palju küsimusi. Arvan, et ma pole ainuke, kes lihtsalt uudishimust sooviks teada füüsika tagamaid. Pean tunnistama, et kolme...
Füüsika Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused · tahked, vedelad, gaasilised · kindel siseehitus · mõõtmetelt lõplik Välja omadused · Väljad on pidevad. · Väljadel pole mõõtmeid · ei sega üksteist · omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või ...
Mina ja füüsika üldprintsiibid Füüsika on kõige alus. Ilma füüsikata ei oleks siin maailmas midagi. Tegelikult on ju kõik maailmas eksisteeriv kuidagi füüsikaga seotud. Füüsika on juba see, et mina siin maailmas olen. Ma sündisin siia, elan ja kunagi suren. Mitte keegi ei saa hetkegi elada ilma füüsikata, sest me teeme midagi füüsikaga seotut ka siis, kui lihtsalt silma pilgutame või magame. Ma arvan, et kõige rohkem oleme me seotud füüsikalise nähtuse gravitatsiooniga, mis kuulub ka energia miinimumi printsiibi alla. Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Maakeral, kus me elame on gravitatsioonijõud ning see tõmbab meid jõuga, mis oleneb igaühe massist. Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed saavad nii-öelda pea alaspidi käia, kuid nad seda ise ei tunne. Iga inimene on kindlasti vähemalt korra oma elu jooksul mõelnud, et kuida...
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime ...
Füüsikast tulenevad võimalused ja ohud Kennet Kärema Xb Kõigel, mis on nõnda laia valdkonnaga nagu loodusteadused, on kaks külge. Füüsika, kui neist kõige tähtsam teadus, aitab meil seletada maailmas eksisteerivaid esemeid ning toimuvaid nähtusi. Muidugi aitab mõistmine inimese arengule igati kaasa, kuid iga avastus loob ka uusi ohte. Ohte ei loo mitte füüsika ise, vaid see kuidas inimesed sellest tulenevaid avastusi ära kasutavad. Kuigi just füüsikalised teadmised olid need, mis esimeste tsivilisatsioonide arengule aluse panid, siis pole sugugi võimatu, et just need suudavad lõpuks maailma inimkonnale lausa elamiskõlbmatuks muuta Väide et just tänu füüsikale on inimkond suutnud luua nõnda kõrgtehnoloogilise ja tsiviliseeritud maailma, pole vale. Füüsikas tehtud avastamised on meid õpetanud panema looduses leiduvaid jõude enda kasuks tö...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM CONSTRUCT 2 MÄNGUMOOTOR Referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Hakkan tutvustama Construct 2-te. Räägin, mis Construct 2 üldse on, mida sellega teha saab, mida uut mina teada sain või kogesin, millise funktiooni baasil ta on, kuidas liikumist kasutada, kuidas kasutada Event sheet-i jne. Samuti räägin ka kuidas mina oma mängu tegin. Mis on Construct 2? Construct 2 on HTML5-baasil 2D mängumootor, arendatud Scirra poolt. Construct 2 on mõeldud põhiliselt mitte programmeerijatele, mis laseb kiiresti mängu koostada drag-and-drop moodi kasutades visuaalset töötlemist ja behavior ehk käitumise baasil loogikasüsteemi. Mis on HTML5 ja ’’drag-and-drop’’? HTML5 on markeerimiskeel, mille eesmärgiks on luua korralik veebileht brauserist ja platvormist sõltumata. Drag-and-drop on hiireliigutus millega kasutaja valib visuaalse objekti seda haarates ehk siis hoides paremat hiireklõpsu all ...
Füüsikast tulenevad võimalused ja ohud Füüsika kui loodusteaduse uurimine on inimkonna arengu jaoks ääretult tähtis. Päevast päeva tegelevad füüsikud universumi tõdede uurimise ning nende selgitamisega. Kuna tavainimese teadmisi füüsikast ei saa kõrvuti panna teadlase omadega, siis peavad füüsikud tihtipeale lihtinimeste jaoks koostama mudeleid, mille abil nad toimuvast paremini aru saaks. Millised ohverdused füüsika nimel on ajaloos tehtud, mis on sellest loodusteadusest tulenevad võimalused ja ohud? Kuigi füüsikud on katsete tegemistega äärmiselt ettevaatlikud, on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul radioaktiivsed nähtused avastanud ning nende uurimisega tegelenud abielupaar Pierre ja Marie Curie ideaalne näide teadustööst, mille nimel tihti endalegi teadmata ohverdatakse oma tervis. Nimelt suri Marie Curie kiirituse tõttu, millega ta laboris pidevalt radioaktiivsete ainetega töötades kokku oli puutunud. Endale ohtu täielikul...
Füüsika ja meditsiin Füüsika ja meditsiin tunduvad peale vaadates olema kaks väga erinevat ala. Füüsika kujutab endast loodusteadust, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. Meditsiin on seevastu rakendusbioloogia haru, mis uurib inimese tervist. Kui neid kahte ala võrrelda tunduvad nad täiesti erinevad, kuid tegelikult on meditsiin alguse saanud füüsikast. Füüsika üheks uurimisprojektiks on meditsiin. Füüsikud on leiutanud ja leiutavad meditsiini valdkondadesse aina uusi ja uusi tehnoloogiaid, mille abil saavad arstid inimesi ravida. Tänu füüsikale on meditsiinis kasutusel näiteks laserravi, ultraheli, prillid, kiiritus ja röntgen. Füüsikute leiutatud lasertehnika abiga saame me sooritada ravi-ja ilu protseduure. Tänu laserravile saame me eemaldada oma näost aknearme ja põletikulisi komedoone. Laserravi abiga saame me ka valgendada hambaid, mis on viimaste aastate jooksul väga populaarseks protsessiks kujunenud, sest valu laser...
FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivorm...
Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle ...
Füüsika Füüsika uurib nähtusi, Iga nähtus kutsub esile järgmise nähtuse ja nähtuste vahel esineb põhjuslik seos. Seda uurib füüsika. Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise ...
Relatiivsusteooria Suhtelisuse teooria 1) Erirelatiivsusteooria 2) Üldrelatiivsusteooria Relatiivsusteooria suured kiirused lähenevad valduskiirusele (c= 300 000 km/s) Elektroonika elementaarosakeste kiirendid (Sveitsi kiirendi) prootonite kiirendi. I Klassikaline füüsika sai alguse 17. saj kui Newton mõtles 3 seadust. Lõpeb 20. saj alguses kui Einstein relatiivsusteooria. Igapäevaste kiiruste füüsika loojaks. Keha kiirus sõltub taustsüsteemi valikust. Aja ja ruumi mõõtmed on absoluutsed ja ei sõltu taustsüsteemi valikust. Taustsüsteem Taustkeha+Koordinaadid+Kell (Liikumise kirjeldamiseks on vaja) Taustsüsteem : 1) Inertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt (kehtivad Newtoni seadused) 2) Mitteinertsiaalne taustsüsteem taustsüsteemid mis liiguvad üksteise suhtes kiirendusega. Inertsiaalne maapind, liikumisvahendid mis liiguvad üks...
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2...
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus. Üks füüsika protsessidest, millega puutume kokku iga päev ja igal ajal on gravitatsioon. Lihtsalt öeldes võib öelda, et see on jõud, mis ...
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 ...
Füüsika minu elus Füüsikaga on seotud enamus tegevusi mida meie teeme. Selle teadusliigi kaasabil saan ma selgust enda ümber toimuvate protsesside kohta. Füüsika nimelt ongi teadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõige mateeriavormide omadusi. Enamusele kooliskäijatele tundub füüsika pelgalt kogum valemeid. Tegelikkuses on füüsika siiski protsesse lahtisõnastav teaduseliik. Üks meie igapäevasemaid asju millega kokku mina ja paljud teised kokku puutuvad on gravitatsioon. See on meiega nii ööl kui päeval, talvel ja suvel. Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega. Kuigi sageli võib tunduda et see takistab tegemast paljusi asju või muudab nende tegemise raksemaks, on siiski gravitatsioon elutähtis jõud. Lihtsamalt - see jõud hoiab kehi maa küljes ...
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunnuseks on see, et se...
Liikumise suhtelisus- See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. Kulgliikumine- Sellist liikumist, mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paralleelseks, nimetatakse kulgemiseks. Näide: õmblusmasina nõel Pöörlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje. Näide: grammofoniplaat Deformatsioon Kuju muutumine ja mahu muutumine. Näide : õhupall, plastiliini voolimine. Aine omadused tahked, vedelad, gaasilised,kindel siseehitus,mõõtmetelt lõplik Välja omadused-Väljad on pidevad,Väljadel pole mõõtmeid,ei sega üksteist,omavad energiat Newtoni 1.seadus- kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehal...
Füüsika üldprintsiibid 1. Mis on aksioom, mis on printsiip. Aksioomideks nimetatakse matemaatiliste teooriate aluseks olevaid ilmselgeid ja tõestust mittevajavaid väiteid. Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Mõlemad on alusväited, mida eraldi ei tõestata ja mille tõesust kinnitab kõige neist tuletatu kehtivus. Füüsika kirjeldab tegelikke loodusobjekte: kehi, välju ja nendega toimuvaid nähtusi. Füüsikateooriate aluseks võib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed alati kinnitavad. 2. Selgita atomistlik printsiip ja energia miinimumi printsiip. Atomistlik printsiip väidab, et loodusobjekte pole võimalik lõputult samal viisil jagada endiste omadustega osadeks. Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja ...
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...
Mari-Liis Luukas Miks ma pean füüsikat oluliseks Sooviksin alustada mõttega, et minu arust on füüsika aluseks meie elule ja maailmale nii, nagu me seda hetkel tunneme. Füüsika see on valemid, teooriad ning uurimisel olevad seosed kõikjal meie ümber. Ma leian, et füüsika õppimine aitab paremini aru saada maailmast, meie elust ning loomulikult sellest, kuidas ja miks kõik meie ümber toimib. Mõned olulisemad ja mind kõige enam igapäevaselt puudutavad seosed oleks gravitatsioonjõud, taevasina ning öö ja päeva vaheldumine. Väga huvitav on tihe seotus loodusõppeainete vahel nagu geograafia, füüsika, keemia ja bioloogia. Need neli ainet on olulisimad teada saamaks meie ümber toimuva põhjustest. Mina olen alati eelistanud füüsikat ning geograafiat, sest neis ainetes on seost nähtavaga kõige enam tunda. Kõige rohkem on mu pead...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 14 OT POISEUILLE’ MEETOD Töö eesmärk: Töövahendid: Vee sisehõõrdeteguri määramine Katseseade, mensuur või kaalud, mõõtejoonlaud, Poiseuille’ meetodil. termomeeter, anum. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv F S dx , (1) kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S - va...
Füüsika 8. klassile Järeltöö Läätsed ja kujutised 1. Joonisel on kujutatud kiirte käik Kumerläätses Nõgusläätses 2. Joonisel on kujutatud kiirte käik Kumerläätses Nõgusläätses 3. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha keha mis koondab valgust. hajutab valgust. ...
Sissejuhatus füüsikasse 1. Mis on maailm? Maailm on kõik, mis inimest ümbritseb 2. Mis on loodus? Inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond 3. Mis on loodusnähtused? Looduses toimuvad muudatused 4. Mis on loodusteadused? Teadusharud, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi(Füüsika, Bioloogia, Geograafia, Keemia) 5. Mis on füüsika peamised erinevused teistest loodusteadustest? Füüsika on loodusteadvus, mis uurib looduse põhivormide liikumist ja looduses esinevaid vastastikmõjusid ning Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadu...
Füüsika 1. üldrelatiivsusteoorja- käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid 2. erirelatiivsusteoorja- selline füüsika kus käsitletakse ühtlast sirgjoonelist liikumist 3. relativistlik füüsika- täpsem ja laiema rakendusega ehk kõikvõimalike kiiruste füüsika 4. taustsüsteemid- ehk erinevatest vaadetes sõltuv ühe keha olek NT. Kui auto sõidab 50 km tunnis kitsal tänaval on tunne, et auto kiirus on suur, kui laial maanteel siis tundub kiirus olevat väga väike seega taustsüsteemiks on tänav/maantee kus auto sõidab. 5. inertsiaalsüsteemid – kiirenduseta, üksteisesuhtes ühtlaselt, sirgjooneliselt liikuvad kehad. 6. valguse kiirus- on kiirus, millega levib valgus 7. valguse kiiruse postulaat ehk Einsteini erirelatiivsusteoorja esimene postulaat – kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ru...
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einstei...
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...
Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid Tartu Tähetorni Astronoomiaring on tegutsenud alates 1948. aastast, tema eesmärgiks on olnud astronoomia populariseerimine, korraldatakse vaatlusõhtuid ja planetaariumietendusi. Ringi koostööpartneriteks on TÜ Ajaloo Muuseum, teaduskeskus Ahhaa ja MTÜ EFI. Tartu Ülikooli tähetorn, omal ajal maailma astronoomia tähtsamaid keskusi, on Eesti teadusajaloo pärl. Tähetorn rajati aastatel 1808-1810 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi Toomemäe kaguossa keskaegse piiskopilinnuse asukohale. 1824. aastal saabus tähetorni Fraunhoferi refraktor, mis oli tol ajal suurim ja parim läätsteleskoop maailmas. Suurepärase vaatlusriista omandamisega seoses ehitati George Friedrich Parrot' plaani järgi tornikuppel ümber pöördtorniks. Uus torni konstruktsioon osutus sedavõrd õnnestunuks, et leidis j...
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes...
Miks on vaja õppida füüsikat? Füüsika on teadusharu, tänu millele saame me aimu sellest kuidas üks või teine asi töötab ja toimib. Selle abil on võimalik tundma õppida ja seletada peaaegu kõike. Alates sellest kui palju tööd tehakse ämbri tõstmisel kuni Mendelejevi tabelini välja. Füüsika teeb väga huvitavaks just see, et asjad on küll kirjas paberil ja kõik on ära tõestatud kuid, seda õppides tuleb väga paljuski kasutada oma kujutlusvõimet ja teadmisi. Iga päev luuakse kuskil maailmanurgas uusi teooriaid või valemeid. Samas uuritakse põhjalikult vanu valemeid ja teooriaid ning vahel isegi tõestatakse hoopis vastupidist. Füüsika kohta võiks koguni öelda, et tegemist on loomingulise täppisteadusega. Samas on paljud erakordselt huvitavad probleemid seniajani jäänud konkreetse lahenduseta. Kuid siiski olen mina arvamusel, et sellisel tasemel füüsikat, nagu praegu gümnaasiumis, mul vaja ei ole.Kindlasti loeb palju ka inim...
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Juba sünnist peale tutvub inimene mitmesuguste lihtsate asjade ja nähtustega enda ümber. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika on vaid 1 loodusteaduste alaliik. Füüsika koosneb kõikidest asjadest mida sa näed. Peaaegu kõigel siin maailmas on füüsikaline seletus. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kogu loodus koosneb ainest ja väljast. Aine on asi millest koosnevad kõik kehad. Aine võtav enda alla ruumi, kuhu teisi kehi asetada ei ...
Anneriin Truu IK22D ARHIIVIMOODUSTAJA KIRJELDUS Arhiivimoodustaja tüüp Asutus Moodustaja nimetus TRÜ Aeroionisatsiooni ja Elektroaerosoolide Probleemlaboratoorium Tegevusaeg 1964 1993 Tegevuskoht Tartu Staatus Tartu Ülikool Struktuur TRÜ rektori käskkirjaga 19. septembrist 1974. a. määrati AEL teaduslikuks juhendajaks dotsent Kalju Kudu ning moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. Rektori käskkirjaga 31. jaanuarist 1983 jaotati AEL 1. veebruarist kaheks iseseisvaks laboratooriumiks: aeroelektrilaboratoorium (AEL) ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium (KKF...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
