Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri ...
Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...
1613-1917- Romanovid valitsesid Venemaal 1640- Revolutsioon Inglismaal 1762- KatariinaII valitseb Venemaal 1809- Soome + Venemaa 1781- USA moodustamine 1632- Lützeni lahing 1613- Venemaal troonil Romanovite dünastia 1643-1715- Valitses Louis14 1689- Inglismaal kehtestatakse parlamentaarne monarhia 1611-1632- GustavII Adolf Rootsi kuningas 1721- Rootsi ja RUS sõlmisid Uusikapunkti rahu 1762-1796- KatariinaII valitses 1648- Vestfaali rahu lõpetas 30.a sõja 4.07.1776-Põhja-Ameerika võttis vastu Iikontinentaal kongressi Iseseisvusdeklaratsiooni 1618-1648- 30.a sõda 1740-1780- Maria Theresia valitses 1682-1725- PeeterI valitses 1558-1603- Elizabeth valitses 1694-1778- Voltaire elas J.Lilburne-ingl poliitiline agitaator Nikon-Vene patriarh ja kiriku reformija, 17.saj Boriss Godunov-Vene tsaar(1598-1605) C.Montesquieu-valgustusajastu FRA poliitiline võitleja B.Franklin-Ameer. Ühendriikide leidur(piksevarras), riigimees, ajakirjanik H.Grotius-...
Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8 ...
Elektromagnetväli ja -lained Vilma Deivi 6.märts 2009 Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetlained Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elektromagnetlaine on ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Jaguneb nt: Madalsageduslained, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus ...
KVANTOPTIKA Valgusel on tähtis osa meie elus. Ilma valguseta ei tajuks me esemeid nagu lauad, toolid ja isegi inimesed. Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteooria töötas välja hollandi füüsik C.Huygens 1678 aastal. Ja need kes uskusid ,et valgus koosneb osakestest panid aluse nn. Korpuskulaarteooriale mida tänapäeval nimetatakse Kvantteooriaks. Korpuskulaarteooria e. kvantteooria arendaja oli inglise füüsik I.Newton 1675 aastal. Aga siia maani ei ole suudetud kindlaks teha mis see valgus on, kuna valgus on dualistlik. Valguse dualistlik e. kahene iseloom tähendab, et valguse laine ja kvantteooriad ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. See, kas valgus on laine või osakeste voog oleneb, mil...
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
Ester-Karboksüülhappe ja alkoholi kondendatsiooni saadus üldvalemiga Füüsik omadus-tahked, kristalsed ,lahustuvad orgaanilistel lahustes, vähepolaarsed,hüdrofoobsed,lenduvad,lõhnavad ning vedelad on 1-4 süsinikuga. Kasutamine-toiduessentsid-pagaritööstus, tekstiilitööstus-polümeeride valmist. Saamine- karb.happe ja alkoholi reageerimine ehk esterdamine Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. ...
Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud ast...
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
Füüsika 1) Kust tuleb sõna aatom ning mida see tähendab? Aatomi nimetus tuleb vanakreeka sõnast (átomos) ehk ,,jagamatu". Esimesena kirjeldas aatomeid 5 saj. eKr. Demokritos. Demokritose ideid arendas 300. aastal eKr. edasi Epikuros. Aatom - jagamatu osa. Kreeklased arvasid, et aine koosneb aatomitest ja jagamatutest osakestest. Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ...
Elektromagnetlained Füüsika 11 klass Antsla Gümnaasium Tunnis saad teada, mis on elektromagnetväli uurime elektromagnetlainete tekkemehhanismi vaatleme elektromagnetlainenete skaalat Õppematerjal Õpik: K. Tarkpea "Füüsika XI klassile lk 71-85 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta inglise füüsik J. Maxwell 1887.a. elektromagnetlainete avastamine saksa füüsik H. Hertz Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja mag...
KEEMIA AJALUGU ENNE 20. SAJANDIT Laura Kivilo 10. klass KEEMIA ALGUS Tule mõjul võib üks aine muutuda teiseks. Egiptuses, Indias ja Hiinas osati juba ammu maakidest metalle sulatada. MIS ON ALKEEMIA? Tänapäeva keemia eellane. Metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Püüti avastada Tarkade kivi. IATROKEEMIA Haiguste põhinemine mõne elemendi vähesusel või liigsusel organismis. Organismi kehavedelike ja kolme aine tasakaal. Populaarne 16. 18. sajandil. Paracelsus. FLOGISTONITEOORIA Flogiston oli aine, mis vabaneb põlemisel. Esimene teaduslik teooria keemia ajaloos. Kõik põlevad ained sisaldavad ühist printsiipi flogistoni. Oksüdeerumine flogistoni kaotamine. Redutseerumine flogistoni omandamine. Teooria kummutas Antoine Lavoisier. ANTOINE LAVOISIER Keemia isa, nüüdisaja keemia rajaja. Tähtsamad tööd käsitlevad põlemisreaktsioone Sõnastas esimesena aine jäävuse seaduse. 18...
Teaduste Areng Sten Peterson 8.kl Wilhelm Conrad Röntgen (27. märts 1845 10. veebruar 1923) oli saksa füüsik Tema kõige olulisem avastus oli 1895 aastal avastatud röntgenikiirgus 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna Tema järgi on nimetatud Wilhelm Conrad keemiline element röntgeenium Röntgen ja mõõtühik röntgen Röntgenist Sünniaeg 27. märts 1845 Sünnikoht Lennep, Nordrhein-Westfalen 10. veebruar 1923 (77- Surnud aastaselt) Faktid Surmako München ht Rahvus Sakslane Tegevusal Füüsika a Tuntumad Röntgenikiirte avastamine tööd Autasud Nobeli füüsikaauhind (1901) Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford tuntud ka kui lord Rutherford (30...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...
Keemia Süsivesinikud 1) Milliseid aineid nimetatakse süsivesinikeks? Süsivesinikud on liitained, mille molekul koosneb süsinikust ja vesinikust. 2) Millised ained on alkaanid, nende üldvalem + nimetused Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on ühekordne kovalentne side. Üldvalem: CnH2n+2 Nimetused: CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan C4H10 butaan C5H12 pentaan C6H14 heksaan C7H16 heptaan C8H18 oktaan C9H20 nonaan C10H22 dekaan 3) Millised ained on alkeenid, nende üldvalem + nimetused Alkeenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on üks kaksikseos. Üldvalem: CnH2n Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse een'iga. 4) Millised ained on alküünid, nende üldvalem + nimetused Alküüniod on küllastamata süsivesinikud...
James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni OSA TEADUSES ANTS JOOSEP VIRKUS 7A James Watt James Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. Sajandil. Ta oli õppinud tööriistameister, kellele toodi parandada Thomas Newcomani valmistatud aurumasin. Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isa...
Marie Curie 7.november 1867 4. Juuli 1934 Marie Curie · Oli poola füüsik · 1898. aastal avastas radioaktiivse elemendi polooniumi ja raadiumi · 1903. aastal sai selle eest Nobeli füüsikaauhinna · Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911.aastal Nobeli keemiaauhinna Elulugu · Maria Salomea Sklodowska sündis Varssavis. · Isa oli Varssavis matemaatika- ja füüsikaõpetaja. · Ema pidas tütarlaste erakooli. · Marie lõpetas 1883. aastal gümnaasiumi kuldmedaliga. · 1883189. aastatel töötas Marie pedagoogina. Õpingud Pariisis · Marie õppis Pariisis · 1896. Aastal tegi ta Sorbonne'is keemiat ja eksamid matemaatikas ja füüsikat. füüsikas ning sai õigused · 1893. aastal sai ta lennu õpetajana töötada. parimana diplomi füüsika · Ta sai füüsikaprofessor alal ning 1894. Antoine Henri Becquereli matemaa...
Mehaanilise maailmapildi tunnusjooni Ajalugu aluseks GalileiNewtoni mehaanika on valitsenud üle kahe sajandi (1719) Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727. Oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Newton Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt j...
Kuressaare ametikool Pagar- kondiiter Tõnis Tollimägi AATOMIFÜÜSIKA Refraat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2009 Aatomi ehituse üldine arengulugu.Aatomi mõiste pärineb kreeka keelsest sõnast atomus ning selle autoriks peetakse Demokritost (V-IV saj e.Kr) Alles XVII saj atomismi ideede taassünd: jõupingutused aatomi massi ja mõõtmete määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi...
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks...
Albert Einstein ja Max Planck Kvantfüüsika on sündinud 14. märtsil 1897. Württembergi kuningriigis. Ta oli Saksamaalt pärit füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Albert Einstein • Juba noorelt hakkas Einstein arvama, et Newtoni seadusest ei piisa klassikalise mehaanika seaduste ühendamiseks elektromagnetvälja seadustega. Selline seisukoht viis ta lõpuks erirelatiivsusteooria väljatöötamisele. • Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Relatiivsusteooria • Ta jätkas tööd statistilise mehaanika ja kvantmehaanika alal, mis viis ta osakeste teooria ja Browni liikumise selgitamiseni. Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) korrapäratut liikumist. Browni liikumine Oma saavutuste tõttu nimetatakse Einstei...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Ajalugu.................................................................................................................................3 Bimetalltermomeeter............................................................................................................4 Manomeetriline termomeeter...............................................................................................4 Vedeliktermomeetrid.......
Kvantoptika Kvantoptika käsitleb valgust, kui footonite voogu. See füüsika haru hakkas tekkima, kui saksa füüsik H.Herz 1887.a. uuris raadiolainete tekitamist elektisädeme abil. Ta pani tähele et elektisäde tekkis paremini kui elektroode valgustati. Asja edasisel uurimisel tehti kindlaks, et valgus vabastab metallist elektrone. Kui laeng puudub tõmmatakse elektron tagasi. kui on positiivne laeng, siis tõmmatakse elektron tagasi. Kui on negatiivne laeng siis tõukejõud aitab elektronil väljuda. Fotoefektiks nimetatakse elektronide "väljalöömist" ainest valguse toimel. Korraldame katse: Anname tsinkplaadile neg. laengu ja valgustame seda (valgustatavaks aineks tuleb valida metall, sest sellel on "vabu elektrone" Tsinkplaadi negatiivne laeng väheneb Asetame valgusvihu vahele klaasi MIS JUHTUB? Tsinkplaadi laeng enam ei muutu MIKS? Põhjus on selles, et klaas neelab suurema sagedusega (lühema lainepikkusega) valgust Siit järeldus:MITT...
Margo Martis Jaanika Orav Elektromagnetiline induktsioon Mõiste- Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal. Kordamine/arvutus E=Blv(sin) E indutseeritav emj. voltides (V) B magnetvootihedus e. induktsioon teslades (T) l juhtme aktiivpikkus meetrites (m) v juhtme liikumiskiirus magnetvälja suhtes m/s juhtme liikumissuuna ja välja jõujoonte vaheline nurk 1. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,8T liigub risti jõujoontega 20cm pikkune sirge juhe kiirusega 3 m/s. Arvuta indutseeritav elektromotoorjõud (edaspidi emj). 2. Magnetväljas, mille induktsioon on 0,3T liigub juhe kiirusega 9 m/s risti jõujoontega. Juhtmes indutseeritakse emj 1,2V. Kui pikk on see juhe? 3. Lennuki tiibade siruulatus on 12m. Maa magnetvälja magneti...
SISSEJUHATUS Füüsikas pidime tegema referaadi. Ja mina valisin oma referaadi teemaks amper. Sellise teema valisin, kuna see tundus huvitav ja peaaegu igas füüsika tunnis käis läbi sõna "amper", seega tahaks teada, kes oli see füüsik, kes sellise ühiku füüsikasse leiutas. 1 AMPER Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis. Amperi tähiseks on A. 9. Vihtide ja Mõõtude Peakonverents kehtestas järgmise definitsiooni: "1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivool...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Vooluga juhet ümbritseb magnetväli. Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Kui laeng seisab, siis näeme ainult el.välja, kui laeng liigub, näeme nii el.välja kui ka magnetvälja. Magnetvälja tekitab el.välja muutumine ja vastupidi. Igal püsimagnetil on kaks poolust, aga alati paarisarv. Poolus on see koht kus magnetväli on tugev. Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise v...
Galilei ja Torricelli Ode ja Arko GALILEO GALILEI Galileo Galilei sündis 1564. aastal ja suri 1642. aastal. Ta oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimen-teerimisele ja katse-tulemuste matemaa-tilisele tõlgendamisele, mis lõid aluse seleta-vatele loodusteadustele. TUNTUMAD SAAVUTUSED Termoskoop · 1597 Galileo Galilei leiutas termoskoobi · See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti täpseks, sest näit sõltus suurel määral õhurõhust Geomeetriline ja militaarne kompass · 1597 Galileo Galilei leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi. · Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja uuris suurtükikuulide lendu. · Ta avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori · Nende uuringute käigus leiutas Galilei kahest joonlauast kokku volditava arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguse arvutamisek...
Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Galileo Galilei (1564-1642) Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Galileo Galilei oli Itaalia astronoom, ...
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Selle aluseks on 3 põhiväidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed mõjutavad üksteist, nende vahel on tõmbe-ja tõukejõud. Füüsikalised omadesed määrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on võrdne osakeste arvuga selles kehas. Ühik on mool. Mool on sellise süst ainehulk, kus osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Aine molekulide hulga N ja ainehulga V suhet nim Avogaadro arvuks. See näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Molaarmassiks M nim suurust, mis võrdub aine massi m ja ainehulga V suhtega. Molekuli massi m0 tuleb keha mass m jagadasselle keha molekulide arvuga. St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuv...
Füüsika ajalugu Joosep Tiismus Klassikaline füüsika 1700-1900. Kellavärgist soojussurmani Füüsikat saab kasutada populaarsete praktiliste leiutiste tegemiseks ja sellest on palju kasu, kuna see näib muutvat maailma üha paremaks. Kõige suuremad väljakutsed on elektri tootmine ja milline on soojuse ning energia vaheline seos või mis üldse on soojus. 18. sajandi füüsika maailmapildi kujunemist mõjutab eriti füüsik Isaac Newton, kes oma teedrajava gravitatsiooniseadusega annab esimest korda teadusliku selgituse planeetide liikumisele. Nüüdsest alates on võimalik ette ennustada planeetide orbiite aastaid enne. 18. Sajandis teisel poolel muutus elekter jõukurite mänguasjaks. Valmistati salongid, kus kohaolijad said viibida ja sädemeid vaadata. 1769 aastal paneb James Watt aluse aurumasinale ja sellega paneb paika tööstusühiskonna ar...
Tartu Kutsehariduskeskus Kodumajandus Kärolin Jakobson Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 Isaac Newton ( 1643- 1727) Isaac Newton oli astronoom, matemaatik, inglise füüsik, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEAD...
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
LCD LCD (Liquid Crystal Display) ehk Vedelkristalekraan õhuke, lame elektrooniline ekraan, mis kasutab valgust muutvaid vedelkristalle Pilt tekitatakse poolkristallilises olekus vedeliku abi mugavamad kasutada, kergemad, odavamad toota ning ei kahjusta silmi nii palju nagu CRT ekraanid energiasäästlikumad Austria botaanik F.Reinitzer 1888 aastal, Saksa füüsik O. Lehmann. Kuid avastused kuni kasutusele võttmisele kulus umbes 80 aastat. Esimene LCD (Liquid Crystal Display) valmistati aastal 1968, RCA poolt. 10 erinevat kihti Lambid vedelkristallid Punane, sinine, roheline Värvide saamisek sulatatakse kokku kolm põhivärvi Tänan kuulamast!
Johannes Rydberg Anna Subina 12 klass Johannes Robert Rydberg Ta elas 8 nov.185428 dets.1919 Rahvusest on rootslane Füüsik Õppis Luude ülikoolis Uuris elementide perioodilisuse tabelit ja aatomi spektoreid. on tuntud oma Rydbergi valemi poolest, mis aitab ennustada/arvutada footonite lainepikkust. Tema järgi on nimetatud Rydbergi konstant. Välisliige Londoni kuningliku suhtlusringkonnast Rydbergi kraater ja asteroid 10506 Rydberg on nimetatud tema auks. Rydbergi valemit kasutatakse aatomfüüsikas rydbergi valem kirjeldab mitmete elementide spektraaljoonte lainepikkust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
Füüsika harud Mehaanika Liikumine Soojusõpetus Soojusnähtused Akustika Heli Elektrodünaamika Elektrivool Optika Valgus Aatomi ja tuumafüüsika Kosmoloogia Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 1) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA ·Soojusülekanne ·Soojuspaisumine GAASIDE AINE EHITUS MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA ·Molekulidevaheline ·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõ...
Radioaktiivsuse ja tuumade lõhustumise avastamine Katre Pohlak Rakke Gümnaasium XII klass 2013 Radioktiivsuse avastamine Tuumafüüsika varasem areng on lahutamatult seotud radioaktiivsuse avastamisega ja uurimisega. Looduslik radioaktiivsus avastati peaaegu üheaegselt elektroni avastamisega J. J. Thomsoni poolt. Antoine Henri Becquerel (1852 1908) Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896.aastal avastas ta, et uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte ja jätab jälje fotoplaadile. Kiirte ioniseeriv toime Becquerel seostes selle alguses valguse poolt põhjustatud järelhelendusega röntgenikiirguse lainepikkustes. Tema hämmastus oli aga suur, kui ta leidis, et u...
JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra. James Prescott Joule töötas ka mitmete teiste füüsikutega, näiteks Lord Kelviniga. Ta arendas Kelviniga välja temperatuuri skaala kelvini. Tänan kuulamast!
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõ...
MUST AUK 12a Mis on must auk? · Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv · Tihe objekt, millel on suur gravitatsioon · Ei lase valgust läbi · Esimest korda räägiti sellest 18. sajandil · Prantsuse teadlane Pierre- · Ameerika füüsik John Archibald Simon Laplace (1749-1827) Wheeler (1911-2008 ) · oli üks esimeste seast, kes · tutvustas (mõtles välja) arutles võimaliku musta esimesena "musta augu" augu olemasolu kohta mõistet ·juhtis mitmeid uurimusi Tekkimine · Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. · Tähe gaasi rõhk ei ole enam suuteline gravitatsioonijõule vastumõju avaldama - täht variseb omaenese raskuse all kokku. · Seda nähtust nimetatakse gravitatsiooniliseks kol...
Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipu...
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Fernando ja Diego. Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães oli portugali meresõitja ja maadeavastaja,kes pur...
Röntgenkiirguse avastamine Tavaliselt peetakse röntgenkiirguse avastajaks saksa füüsikut Wilhelm Röntgenit, sest ta oli üks esimesi, kes seda efekti põhjalikumalt uuris. Siiski oli seda enne Röntgenit täheldanud serbia leiutaja Nikola Tesla. Röntgen ise nimetas röntgenkiirgust x-kiirguseks, mis on tänapäevani kasutusel paljudes keeltes, sealhulgas saksa keeles, Röntgeni emakeeles. Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga, mille konstrueeris umbes 1870 inglise füüsik William Crookes. See on klaastoru, kus katoodi ja anoodi vahele rakendatakse kõrge pinge, et siis jälgida gaaslahendust. Tugevas väljas kiirendatakse elektrone suure energiani ja kui need tabavad anoodi või seadme korpust, tekkib kõrvalefektina röntgenkiirgus. Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Röntgenkiirguse lainepikkus Suurusjärk m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
