* Fotosünteesi võrrand: 6CO2+12H2O -> C6H12O6+6O2+6H2O. * Fotosünteesi tähtsus: 1)Vee fotooksüdatsiooni käigus eralduv hapnik on vajalik kõigi organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. * Hingamise(H) ja fotosünteesi(F) võrdlus.- sarnasused; + H2O; +ATP;+ energia muundum...
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)...
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest...
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, ve...
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile ÕPETAJA TÖÖKAVA NÄIDIS BIOLOOGIA 8. KLASS Õpetaja: Ana Valdmann Õppeaine: bioloogia Klass: 8. klass Tundide arv: 2 nädalatundi, kokku 70 tundi õppeaastas TAIMEDE TUNNUSED JA ELUPROTSESSID 22 tundi Õpitulemused: Õpilane 1) võrdleb eri taimerühmadele iseloomulikku välisehitust, paljunemisviisi, kasvukohta ja levikut; 2) analüüsib taimede osa looduse kui terviksüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel ja inimtegevuses ning toob selle kohta näiteid; 3) selgitab, kuidas on teadmised taimedest vajalikud paljude elukutsete esindajatele; 4) eristab looma- ja taimerakku ning nende peamisi osi joonistel ja mikrofotodel; 5) analüüsib õistaimede organite ehituse sõltuvust nende ülesannetest, taime kasvukohast ning paljunemis- ja levimisviisist; seosta...
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
Organimside koostis Üldine keemiline koostis Loodus koosneb anorgaanilistes ja orgaanilistes ainetest. Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, anorgaanilised ained esinevad põhiliselt eluta looduses. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. Mikroelemendid Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilis...
Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul rakk kude organ elundkond organism populatsioon liik erinevad liigid ökosüsteemid biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond. Loomorganismid jaotatakse püsisoojasteks ja kõigusoojasteks. 3. Kõik organismid paljunevad sugulisel teel või mittesugulisel teel. 4. Kõik organismid arenevad. Areng võib olla kas moondega või otsene.(imetajad, linnud, roomajad) 5. Kõik organismid kasvavad 6. Kõik organismid reageerivad ärrit...
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
Villu Bioloogia proovieksam 3.12.08 MOLEKULAARGENEETIKA Replikatsioon on matriitssüsteem, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjsestusega DNA molekuli. Transkriptsioon on matriitssüsteem, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriprsioonil saadakse nii rRNA, tRNA kui ka mRNA molekule. RNA süntees on universaalne protsess, kuna see toimub nii eel- kui ka päristuumsetes organismides. Translatsioon on mRNA-s nukleotiidide järjestusena salvestatud inforamtsiooni ülekanne aminohapete järjestuseks sünteesitava valgu molekulis. Toimub ribosoosmides. Promootoriks nimetatakse DNA järjestust, millega ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaatoriks nimetatakse RNA sünteesi lõpuosa, seal jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni. ...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehi...
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused: 1) Toimub aine ja energia vahetus (elusorganism on avatud süsteem, vajab keskkonda). 2) Paljuneb paljunemine on omasuguste taastoot...
Bioloogia kontrolltöö nr 2 Organismide koostis 1. Organismi üldine keemiline koostis. Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (eluta loodusel peamiselt anorgaanilised, elusloodusel peamiselt orgaanilised ühendid). Iga organismi ehituses on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. (Tabel 1) Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit, sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Kõik kuus elementi (O, C, H, N, P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Neid elemente nimetatakse makroelementideks. Kümnendik- ja sajandikprotsentides on rakkudes K, Cl, Ca, Na ja Mg. Ülivähe leidub Fe, Zn, Cu, I, F jt. Kokku on organismides avastatud 16 sellist keemilist elementi, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siisk...
Bioloogia 10 klass 1.Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad kõiki elusorganisme. o Ainevahetus o Hingamine o Paljunemine o Rakuline ehitus o Kasvamine ja arenemine o Reageerib keskkonnatingimustele o (homöostaas- sisekeskkonna stabiilsena hoidmise võime) 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed(nimeta, too näited, tunne ära). 1. Biomolekul- DNA; RNA, valk, süsivesik, 2. Rakk- munarakk, sperm, erütrotsüüt 3. Kude- sidekude, epiteelkude, lihaskude, närvikude 4. Organ e elund- süda, maks, kops 5. Elundkond- seedeelundkond (magu, jämesool jne.), närvisüsteem, vereringeelundkond 6. Organism e isend- inimene, hobune, karu, võilill 7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadus...
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
