Perspektiivi Biheiviorist Liberaalne Konstruktiiv Humanistlik Kriitiline Progressiivne nimetus lik perspektiiv ne perspektiiv filosoofia perspektiiv perspektiiv perspektiiv Võrdluse alus Keskmes Käitumine Õppija ise Reaalsus saab Inimene ja Võrdne Õppija ja tema olla ainult tema ühiskond kogemused ja valikud subjektiivne; potentsiaali vajadused teadmised arendamine tekivad läbi kogemuste Hariduse Õpetada "Toota" Iseseisev Üksikindiviidi Näidata Teadlik, eesmärk inimest intelligente, õppimine, pi...
Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering "Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse. "Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus"(Voltaire, lk 147) Voltaire uskus, et sõnavabadus on ...
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda ves...
Tamsalu Gümnaasium Triinu Eilo Charles Louis de Montesquieu Referaat Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2013 Sissejuhatus Charles Louis de Montesquieu oli Prantsuse valgustusfilosoof, ajaloolane ja kirjanik, kelle peateoseks on "Seaduste vaim", selle kirjanduse kohaselt jaguneb võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Montesquieu sündis 18.jaanuaril 1689. aastal Bordeaux' lähedal mantliaadliku1 perre. Ta omandas väga hea hariduse, süvenedes eriti õigusteadusse. 27-aastase noormehena sai Montesquieu Bordeaux´ parlamendi presidendiks. Olles töötanud sellel töökohal kümme aastat, pani ta ameti maha ja siirdus suurele ringreisile, mille käigus tutvus kolme aasta vältel paljude Euroopa maade ühiskondliku elu ja poliitiliste suhetega. Pärast tagasijõudmist pühendus ta teadusele ja kirjanduslikule tegevusele. Suureks ...
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Maksunduse ja panganduse osakond Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus Ainetöö Juhendaja: Ahto Mülla Tallinn 2009 Sissejuhatus Oma ainetöö teemaks valisin filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus. Valisin just selle teema, sest Dostojevski kuulub kõige suuremate kirjanike hulka ja keegi pole osanud lahata sel kombel inimhinge ja näha elu nii sügavalt kui tema. Kirjandusse tuli Fjodor Dostojevski 1840ndate lõpul küpse kunstnikuna, kel oli täielikult välja kujunenud maailmavaade ja oma eriline elutunnetus. Teda tuntakse eelkõige kui Gogoli koolkonna kirjanikku, demokraati, humanisti ja realisti. Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostoj...
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? No...
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
What is the real meaning of life? Why prefer one thing to another? Can we trust observation? It’s raining outside - how do you know it is? I can see it’s raining. How to convince yourself its raining? A good reason to doubt - 49 other peaople have the same opinion. Falsifiable → possible; not falsified World disappeared in 2012 and got recreated 3 secs later → unfalsifiable - cannot prove it’s true/wrong, cannot provide any tests to prove it. Or - one or another but not both → exclusive - one or another (both) → inclusive (Invited those who are managers or specialists - both) Arguments valid or not - logic is a science where to decide it Different arguments lead to different methods. 1 - Recognizing arguments What is an argument? An argument is a group of statements, so that one or more of them (called the premises) is said to provide support for one of the others (called the conclusion). When the course sta...
Teosed "Zadig ehk Saatus" Sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Jutustuse iga peatükk moodustab omaette novelli. Peatükke ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Zadigil on kõik eeldused õnnelik olla. Ta on ilus, tark, haritud, suuremeelne ja lisaks kõigele rikas. Kuid tema positiivsed omadused on ta hädade ja kannatuste allikaks. Ta juhindub mõistusest kuid maailma valitseb rumalus. Kõik mis Zadigiga toimub on hämmastavalt mõtetu ja ebaloogiline. Teda ümbritseval kurjal on aga oma loogika ja süsteem. Inimesed ja sündmused millega Zadig kokku puutub, annavad talle alati ainet mõtisklusteks. Ta püüab tabada elu mõtet, tunnetada ümbritsevat maailma ning teeb igast oma seiklusest järeldusi, mis puudutavad elu tervikuna. Olulised on ingel Jesradi sõnad, ta õpetab Zadigile, et pole sellist kurja, mis ei sünnitaks head, et täiuslik kord...
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales. Thoros-võitlus Melotaurusega. Achilleos-Homerose ja Iiliase kange...
Jeremy Bentham Virve Kass Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748.aastal. Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki kunagi juristina. Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel...
Cicero NEG 2014 Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. Ta tuli noorukina Rooma ning sai suurepärase retoorika-, filosoofia- ja õigusteadusalase hariduse, mis viisid teda aste-astmelt karjääriredelil ülespoole Biograafia Kõikidesse kõrgetesse ametitesse pääses ta noorimana, mis oli üldse lubatud. Kolmekümneselt oli ta kvestor Sitsiilias. Neljak...
Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta j ilustusteta. Nii ei saanud kirjanik piirduda fantaasiaga, vaid pidi uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku, et seda raamatutesvõimalikult tõepäraselt kujutada. Nii jõudsid teostesse ka pahupool: kuriteod, raha- ja võimujanu, moraalilagedad tegelased. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, seetõttu on nimetatud 19. sajandi realistlikku suunda kirjanduses ka kriitiliseks realismiks. Honoré de Balzac 1799-1850. "Isa Goriot" 1834-1835, "Eugene Grandet" 1833, "Sagräännahk" 1831. "Inimlik komöödia" on hiiglasik panoraamteos, kus kirjanik püüdis käsitleda kõiku ühiskonnanähtusi ja kujutada kõigi ühiskonnakihtide elu oma kaasajal. "Inimlik komöödia" jagune...
Ludwig Wittgenstein Referaat Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad...............................................................................
16. Dada ja metafüüsiline kunst Metafüüsline kunst – katse väljuda kaasajast Itaaliast Klassitsismi eeskuju. Ei kujutata päris inimesi Metafüüsika – olemise õpetus; olemise küsimus on kahtuse all 8 aastat – I ms eel ja järel Täiesti tõsine kunstinähtus; filosoofilised probleemid. Mõjutas sürrealismi. Kunst proovis ületada igapäevast füüsilist kogemust. Linnavaated. Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürreal...
Isiah Berlin. Filosoofia otstarve. Isiah Berlini artikli Filosoofia otstarve põhiväide on: aine valdkonna määratlemine filosoofiaks toimub küsimuse tüübi alusel. Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadus onleiutatud. Küsimused ise on arusaadavad siis ja ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, e...
Cicero looming Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud kõnemehe ide...
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis ...
Filosoofia otstarve 1. Esmalt eristab autor Isaiah Berlin kahte liiki küsimust- empiiriline ehk harilik küsimus ning formaalne. Empiirilise küsimusena võib esitada sellise küsimuse, kui on teada, kust otsida vastust ning kuidas see saavutada, kuna need küsimused on seotud kogemusega. Näiteks ,,Kas õues paistab päike?" kuna on teada, et vastuse leidmiseks on vaja aknast välja vaadata. Formaalne küsimus on küsimus, millel ei ole täpset tõestust, kuid on teada suund, kuhu poole liikuda, et leida vastus. Näiteks grammatika ülesandeid tehes ei osata kohe öelda õiget vastust, kuid on teada millisest valdkonnast peab vastust otsima. 2. Kolmas küsimuste liik eristub kahest eelnevast sellega, et neile on väga raske vastust leida. Sinna alla käivad erinevad filosoofilised küsimused, üheks selliseks küsimuseks on näiteks ,,Mis ...
Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
27.10.2016 1. loeng 2016 sügis Marek Volt "ilma kriitilise refleksioonita filosoofilise ettevõtmise enda üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus F...
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820...
1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame" Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline küsimus Mis on tõde? Kuidas või miks määratleme me lauseid kas tõese või väärana, ja kuidas me seejuures...
PLATON Aigar Iva 11E LÜHIÜLEVAADE ELULOOST · 427 347 e.m.a · Ateena · Vana ja jõukas aristokraatlik suguvõsa · Kasvas mugavuses ja rikkuses FILOSOOFILISED SEISUKOHAD · Kaks maailma · ,,Koopamüüt" · Hing ja voorus · Ideaalriik FILOSOOFILINE PÄRAND · Platoni dialoogid · Tänapäevane Platoni-uurimine · Esimene filosoof, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele
Uusromantism Romantismi kalduvate modernsete voolude üldnimetus Euroopa kirjanduses (1890-1920) Iseloomulikeks joonteks on: *tunnete rõhutamine *huvi erilise, imelise, saladusliku ja müstilise vastu *musikaalsuse ja ilu kultus -ismid 1)Impressionism tunnuslik on hetkemuljete jäädvustamine, peen hingeelu eritlus, detailide, Nüansside rikas kujutlusviis. Meeleolukas, mänglev sõnastus. (tuleneb Prantsuse maalikunstist) 2)Ekspressionism kunstniku maailmanägemise ja inimese ühiskondliku ahistatuse väljendamine. Reaktsioon poliitilisele, sotsiaalsele ja kultuurikriisile. Inimsuse, väärikuse rõhutamine. Jõuline stiil. Lühikesed laused. Hakitud rütm. 3)Sümbolism argimaailma taga asuva nähtamatu ideedemaailma avastamine ja kujutamine. Mitmetähenduslike sümbolite kasutamine. Erinevate aistin...
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Mis on filosoofia? Sõna-sõnalt ,,TARKUSEARMASTUS" (Kreeka keelest) Phileo armastan Sophia tarkus Selle sõna konstrueeris Pythagoras Filosoofia sündis Vana-Kreekas Inimesed, kes arutlesid maailmaasjade üle = FILOSOOFID Küsimused jagunevad kolmeks: Kogemuse abil vastatavad Arutluse teel vastatavad Filosoofilised küsimused Mida filosoofia pole? Täppisteadus Sport Valdkond, mis tegeleks dogmade kinnitamisega Staatiline Filosoofia eripära Spekulatiivne ei tugine meelelisele kogemusele, vaid argumenteeringule Filosoofiaga tegelemist on peetud elitaarseks Suur avastamiste mitmekesisus Ainuõigeid lahendusi pole Vahel pole tulemuseks mitte lahendus, vaid probleemi sügavam mõistmine Filosoofia lubab jääda kindlaks oma seisukohtadele (oska vaid selgitada)
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide pere...
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud s...
Voltaire Lühireferaat Francois-Marie Arouet, kes hiljem hakkas end nimetama Voltaire’iks, sündis 21. novembril 1694 Pariisis jõukasse peresse notari pojana. Voltaire'i vanemad olid François Arouet ja aadlidaam Marie-Marguerite Daumart või D'Aumard. Mõlema suguvõsad pärinesid Poitevinist, kuid Arouet'd olid juba ammu elanud Pariisis. François-Marie oli perekonnas viies laps. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite-Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui...
Filosoofid Filosoof Eluaastad Teosed Juhtmõtted Fakte Charles-Louis 1689-1755 ,,Pärsia kirjad" ________ võimude lahususe idee-seadusandlik võim Montesquieu ,,Seaduste vaimust" kuulub parlamendile, kuningale täidesaatev võim, kohtuvõim sõltumatul kohtul, pidas parimaks konstitutsioonilist monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda...
WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool. See mis jääb väljaspoole on müstiline ja sellest tuleb vaikida. · Sõnad ei seostu meile vaid ,,mõtte" ja ,,tähendusega" , vaid assotsatsioonidega, mille me neile anname. Tee... ma joon teed... ma kõnnin mö...
HEITI TALVIK Elutee · 9.11.1904-18.06.1947 · Sündis Tartus · Asus õppima Tartu Ülikooli filosoofiataduskonnas · 1937. aastal abiellus Betti Alveriga · 1945 arreteeriti NKVD poolt · Suri Tjumeni oblastis Luulekogud · ,,Palavik" (1934) · ,,Kohtupäev"(1937) Luule üldiseloomustus Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Filosoofilised otsingud Fööniks Ma uuena tõusen tulest, sai tuhaks mu koltuv kest. Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ning eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul - Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. AITÄH KUULAMAST!
Psilotsübiin Kaspar Lind 12B Üldiselt • Psühhedeelise toimega seened • Kasutusel juba aastatuhandeid põlisrahvaste poolt • Võimalik kasvatada ka Eestis Mõju • Oleneb keskkonnast • Keskmine joove 4-7 tundi • Keskmine doos 0.75 – 1.5 grammi Positiivne • tuju tõus, eufooria • itsitamine, naermine • loomingulised, filosoofilised või sügavad mõtted • vähendab iiveldust, suurenenud söögiisu (meditsiinis kasutatud sellel eesmärgil) • igavad asjad muutuvad huvitavamaks ja/või naljakamaks • elu muutev kogemus • tugev imestuse tunne • tugev psüühika muutus • võib katkestada kroonilise peavalu tsükli Neutraalsus • emotsionaalsus • üldine muutus ümbriseva tajumisest • aeg tundub liikuvat aeglasemalt • valgus paistab eredam, tekib tundlikkus valguse suhtes • suurendab liikumise avastamise võimet perifeerses nägemises • suletud silmadega...
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne para...
PINDAROS (6.-5.s. eKr) VanaKreeka aristokraat ja suurim lüürik Tuntuim epiniikioni (ülistuslaulu) viljeleja Epiniikioni sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ja õpetlikud filosoofilised arutlused Epiniikioni stiiliks oli piduliktõsised ja värsiehituselt keerulised Pindarose eesmärgiks oli säilitada luules inimese surematus. Pindarose luulet iseloomustavad teatud raskepärasus, seal oli sees palju metafoore, võrdlusi ja uut sõnavara. Keskajal loeti tema loomingut pigem kui proosat. Loomingut on kokku säilinud 12 raamatut. Esimene Pythia võidulaul Stroof III Taevasilt on saanud algust voorused kõik inimsool, ...
Loogika neli põhiseadust Samasuse reegel Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses Mittevasturääkivuse reegel Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi Välistatud kolmanda reegel Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole. Küllaldase aluse reegel Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud Definitsiooni reeglid 1. Definitsioon peab olema adekvaatne, st peab hõlmama täpselt kogu mõiste mahu. 2. Definitsioonis ei tohi olla ringi, st mõistet ei saa defineerida sellise mõiste kaudu, mis ise on defineeritud antud mõiste kaudu. 3. Definitsioon peab olema selge ja täpse sõnastusega Küsimuste liigid Teatud eeldustele tuginedes lisainformatsiooni soovimine. Sõltuvalt sellest, millist vastust oodatakse, eristatakse nelja liiki küsimusi. 1. Jah-ei küsimused nõuavad jah või ei vastust. 2. Suletud küsimustes esitatakse võimalikud vastusevariandid. 3. Avatud küsimused ei anna vastusevariante. 4. Retoor...
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Budism Elu mõte Aivi Õunap ja Helena Taim 4 tõde Click to edit Master text style 1. Elu on kannatus. Second level Third level Fourth level 2. Kannatusel on põhjus. Fifth level 3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keske...
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta j...
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi. 4)heaolu lubav tööstuslik areng tõi kaasa suure ebavõrdsuse. 5)darvinism. 6)materialistliku maailmavaate tekkimine. 5. Keda realistid oma loomingus kujutasid? lisa näited. Realistid kujutasid esiplaanil harilik...
Raamatu alguses oli Pierre Bezuhhov filosoofilise mõttemaaimaga, teadmistehimuline inimene. Tal oli rahuarmastav iseloom, ning ta ei,mõistnud inimsuhteid. Ta elu muutus pärast seda, kui ta isa pärandas surres talle kogu oma vara ja maad. Pierrest sai üleöö üheks venemaa rikkaimaks inimeseks.Pierre esimene abielu koos Eleniga läks halvasti. Ta lasi endale selle abielu Vassili Kuragini poolt peale suruda, ning ta ei mõisnud, et Elen ei armasta teda ja ka ta ise ei teadnud, kas ta armastab Elenat. Kui Andrei muutus raamatu lõpus kinnisemaks ja tõsisemaks, siis Pierre muutus avatumaks ja aktiivsemaks, kuna tal oli oma päranduse ja maadega vaja palju tegeleda. Vastupidiselt Pierrele oli Andrei aktiivne, ta soovis teha midagi, et kõik teda armastaksid. Ta tahtis leida enda elule mõtet, ning teda ei rahuldanud igapäevaelu. Andrei oli iga peo keskmes olev noor mees, kelle ümber tiirles pidevalt noori neidusid. Ta nägi oma elu mõtet enda ohverda...
Abstraktsionism Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on moodsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teoste loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega töös pole ühtegi äratuntavat eset või figuuri. Sellist kunsti on nimetatud ka nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaks on kubism, futurism, dadaism, kus ka enam ei jäljendatud loodust. Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Võivad lisanduda ka filosoofilised õpetused kõrgemast reaalsusest. Abstraktsionism kujunes 20.saj algul Kuigi abstraktsed pildid võivad võhiklikule vaatajale sageli tunduda nagu mustrilehed või lapselikud värviplätserdused, püütakse siiski nende teostega alati edasi anda mingit sügavamat mõtet. Esimene suund e. ekspressiivne a...
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesugusei...
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase e...
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
