FILMIKUNST Janno, Hendrik, Vahur, Aednik. 9c Filmikunst Filmikunst on kunstiliik, mille alla kuuluvad kunstiteosed ja filmid. Filmikunsti jaotus. Filmide jaotus zanrideks on nende liigitamine teemade järgi ehk selle järgi, millest film on: dokumentaalfilmid on dokumenteeritud sündmustest, armastusfilmid armastusest jne. Zanride alla kuuluvaks võib lugeda ka ekraniseeringut, samas võib ekraniseeringuid viia erinevate filmizanride alla. Zanr erineb stiilist selle poolest, et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele zanritele. Samuti on võimalik zanride kombineerimine, näiteks ulmeseiklusfilm või õuduskomöödia. Filmikunsti ajalugu. 1895 leiutasid Auguste ja Louis Lumière kinesgraafi - kaamera, printer ja projektor koos. Esimene film 1895: http://www.youtube.com/watch?v=OYpKZx090UE 1920ndatel aastatel lisati Lumière must- valgetele piltidele ...
MAALIKUNST Konrad Vilhelm Mägi Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader ...
Filmikunst kahe maailmasõja vahel Annabel Hiis Diana Kuzmina 9B klass Filmikunsti algbaas · Filmindusele panid aluse vennad Lumierid, kes viisid 1895. aastal läbi esimese seansi omaloodud filmiprojektoriga, mida nimetati kinematograafiks. · Thomas Edison oli aasta varem leiutanud kinetoskoobi, seda sai kasutada liikuvate piltide vaatamiseks piiluaugu kaudu. · Esimesi filme kanti ette pildiribasid kiiresti läbi lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chapl...
Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See viib meid teise maailma, annab võimaluse olla kellegi teise olukorras. Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähele...
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste Instituut Liisa Tamm IRAANI FILMIKUNST Tallinn 2019 Filmide sisu, kvaliteet, eelistatud žanrid ning isegi vaatajaskond on aastate jooksul palju muu- tunud. Tänaseks päevaks on filmidest saanud oluline kunstiosa. Kunst esineb filmides näitlejate töö, kaameratöö ning veel paljude aspektide kaudu. Üks peamisi muutusi, mis on kogu kinoaja- loo vältel filmide puhul muutunud on minu arvates just kvaliteet. Kvaliteedi muutus on nii mär- gatav, sest tehnika on väga palju arenenud peale esimese filmi linastumist. Kui esimesed filmid olid must-valged tummfilmid, siis praegu suudetakse läbi selle liikuva pildi edasi anda fantaa- siamaailmu nii realistlikult, et film tundubki kui päris elu. Kuid kvaliteedi paranemine ei ole kõige olulisem muutus. Lisaks tehnika arengule on kinokunsti mõjutanud ka poliitika ning riigikord. Kui meil Eestis enam tsensuuri ei esine ning filmidega võib eda...
Ilukirjandus ja filmikunst kui teineteist rikastavad vennad Tänapäeval on tavaline see, et hästi müüva raamatu järgi tehakse film. Vahel harva toimub ka vastupidine. Tihti meeldib inimestele võrralda seda mida nad loevad ja näevad. Kuidas ilukirjandus aitab kaasa filmikunstile ja vastupidi? Tihti peale raamatu lugemist tahame näha ka sama sisulist filmi kuna tänu viimasele saame tegelastele näod ja sündmustele rohkem emotsioone. Teose "Mäeküla piimamees" näitel saan öelda, et kui raamatut lugedes tekkis karaktritest kindel ettekujutus, siis pärast filmi vaatamist oli see muutunud. Raamatus kujutati Mari kui koledat naist, kellel olid hõredad hambad ja lõualott, filmis oli ta noor ja ilus naine.Vastupidiselt Marile muutus minu arvamus Kremerist hoopis positiivsest negatiivseks.Eduard Vilde kirjutatud teoses ei suutnud ta jätte mulle halba muljet, kuid ekraanilt vaatades tundus ta tõeliselt pervertne ja vastik. Se...
Propaganda Sisukord : · Mis on propaganda ? · Milleks kasutati propagandat ? · Kuidas toimus propaganda ? · Filmikunst. · Kirjandus ja kujutav kunst. · Sport. · Ülesanne. Propaganda on ... · ... on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjutamiseks. Milleks kasut at i propagandat ? · Diktaatorid tahtsid mõjutada inimesi. · Demokraatlikud valitsused kasutasid seda sisse- ja välispoliitilises võitluses. · Poliitikud kasutasid seda , et kutsuda tarbijaid kuulutada raha ning ostma tarbekaupu. Kuidas t oimus propaganda ? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, ...
,,Minu elulugu" Charles Chaplin Teosest: Raamat on autobiograafia kuulsa Charlie Chaplini elust, kes polnud mitte ainult imetlusväärne koomik, vaid ka dramaturg, helilooja ja lavastaja. Ta lapsepõlv möödus suures osas vaesuses (elas Londonis), kuid tänu oma suurele andele ja meeletule töötahtele, sai temast suur kuulsus. Raamatus jutustab ta oma loo algusest peale. Elu sellest perioodist, kui ta juba kuulus oli, ei jutusta ta kõike monotoonselt aja liikumise suunas, vaid avab oma elu läbi erinevate seikaade, tähtsündmuste ja inimeste. Palju on räägitud huvitavatest inimestest, kellega ta kohtus. Olulisemad probleemid: · Vaesus ja keerulised olud lapsepõlves · Üksildus kuulsusetee alguses · Pingeline töö · Üürikeseks jäänud 3 esimest abielu · Ajakirjanduse halastamatus · Poliitilised süüdistused · Mahategemine ja seljapööramine Ameerikas Tsi...
Lapsepõlv (1904-1920) Salvador Felipe Jacinto Dalí sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dalí pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dalí sündis vaid vähem, kui aasta pärast ta venna surma, kes ei jõudnud kolmeaastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dalí end sageli vaid surnud venna asendajana. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15- aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingu...
Minu rezissöör - Luis Buñuel Luis Buñuel, sünninimega Luis Buñuel Portolés sündis 22. Veebruaril 1900 Calandas, kuid perekond kolis juba nelja kuu pärast Saragossasse, kus nad kuulusid jõukamate perekondade hulka. Buñuel omandas esimese hariduse väga ranges jesuuutide erakoolis, aga kuna ta polnud kõige usklikumat meelelaadi läks ta ennem kooli lõpetamist õppejõuga tülli ning lahkus koolist. 1917. aastal astus Buñuel Madridi ülikooli, kus ta kohtus oma tulevase filmi kastootjatega luuletaja Federico Garcia Lorcaga ja kunstnik Salvador Daliga. Nende meeste vahelisest sõprusest sündis 1929. aastal Luis Bunueli esimene film "Andaluusia koer" ("Un Chien Andalou") Luis Buñueli enda arvates, ei olnudki Salvador niivõrd suur kunstnik, kui geniaalne mõtleja, kirjanik ja kõneleja. Mina tutvusin Luis Buñueli filmiga "Andaluusia koer" just läbi Salvador Dali loomingu, kes on minu arvates on kahtlemata üks kõige geniaalsemaid kunstnikke kunstiaja...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3. Filmikunst....................................................................................................................6 4. Kirjandus ja kujutav kunst...............................................................................7 5. Muusika ja tants.........................................................................................8 6. Mood.............................
Teaduse areng- võit esimeses maailmasõjas tagas dem. suurriikidele (USA, sbr, pr.)suure mõjuvõimu mitte ainult poliitikas ja majanduses vaid ka teaduses ning tehnikas. Sõjajärksetel aastatel tegid just nende maade teadlased suurimaid edusamme.juba 1919 a. Teostas uus-meremaal sündinud briti teadlane Ernest Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930 a. Avastas prantsuse füüsikutest abielupaar Irene ja Frederic Joliot-Curie tehisradioaktiivsuse. Maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942 a. USA-s. Teadlaste avastused olid kasulikud ka meditsiinile, esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel . Tehnika võidukäik- teaduse edusammud aitasid kaasa ka tehnika arengule, elekter muutis ka inimeste igapäevaelu. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu: raadiovastuvõtjaid, külmkapp, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes ka raadio, mille kaudu hakkasid riigijuhid inimesi mõjutama...
Maailm ja Eesti XX sajandi alguses 1. IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKOND 19. saj teisel poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See omakorda andis teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. 1905. a eraldus Norra rahumeelselt Rootsist. Saksamaal ja Venemaal kasutati rahvuste enesemääramisõiguste vastu aktiivset ümberrahvastamispoliitikat, Inglismaa üritas relvajõul maha suruda rahvuslikku vastupanuliikumist Iirimaal. Kõige leebemalt käituti erinevate rahvustega Austria-Ungaris, kus neile anti piiratud autonoomia. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Koloniaalvallutusteks sobivate maade otsa saamine teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvit...
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA.....................................................................................6 3D KINO TAASSÜND...............................................................................................................8 TÄNAPÄEV...............................................................................................................................9 KOKKUVÕTE...................
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuul...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal teatri- ja filmikunst Anna Kissametova 9B Teatrikunst Tallinnas asus 3 kutselist teatrit silmapaistvam oli Rahvusteater Estonia kutselised teatrid olid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas poolkutselised teatrid olid Kuressaares, Valgas ja Võrus väikelinnades asutati näiteringe kutselisi näitlejaid ja teisi teatri inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit, esimees oli Paul Pinna Filmikunst esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" , mis linastus 1924. aastal esimene helifilm ,,Kuldämblik" , mis valmis 1930. aastal Eesti filmioperaatorid saavutasid kõrge taseme dokumentalistika vallas Pilt steenist ,,Mineviku varjud" Pilt steenist ,,Kuldämblik" Kasutatud materjal: Ajalooõpik 9. klass 1. osa https://www.efis.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater Aitäh kuul...
filmikunsti mõju inimestele ja ühiskonnale Filmikunst on üks kunsti liikidest ,millega puutuvad kokku väga paljud inimesed kogu maailmast. See on ka põhjuseks miks on väga tähtis see kuidas filme inimestele presenteeritakse. Filmikunst on inimeste elus olnud juba mitukümmend aastat. Alguses olid filmid väga algelised aga präeguseks on need juba märgatavalt paranenud oma ülesehituse poolest. Nüüd on välja kujunenud hulgaliselt erinevaid zanreid, et igal inimesel oleks mida vaadata. Samuti on filmid sisukamad ja kujutavad praeguses ühiskonnas esinevaid brobleeme ja aitavad neid inimestel paremini mõista. Muidugi ei väida ma ,et kõik tehtud filmid on sellised. On olemas ka väga halbu filme ,mis enamus suure vaatajahulga ette ei jõua. Aga on ka erandeid. Mina isiklikult olen vaadanud filmi mis mulle väga meeldis, aga filmikriitikute poolt halbu arvustusi sai. Niiet kõik sõltub lihtsalt inimeste...
ANDY WARHOL Referaat Koostaja: Õpetaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elu.........................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Maalikunst......................................................................................................................................5 Filmikunst........................................................................................................................................7 Kasutatud materjal:........................................................................
Kultuur I ja II maailmasõja vahel. Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati tehisradioktiivsus, teostati esimene tehislik tuumareaktsioon.Kahjuks selline tegevus ...
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 ...
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
Kunsti liigid. Liset Kuusik Arhitetkuur Saint Pauli katedraal Kujutav kunst - Lorenzo Bernini ,, Apollon ja Daphne" Tarbekunst Doulton'i joogikann Lavakunst inimesed . Tantsukunst - Marina Tsirkova ja Vladimir Arhangelski Filmikunst film Kung Fu Panda Sõnakunst sõnakunsti galerii Disain kodu sisustus Maalikunst - Lautomängija Skulptuur Vaskratsanik Graafika Siiami kass ja kosk Fotokunst - "Squelette d arbre" (tõlikida ei oska) Tegevuskunst ,,Miss Universe"
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal Referaat Tartu 2010 Sisikord Sisikord 1 Sissejuhatus 2 Teaduse arengu uued suunad 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohke...
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud raamatu vastu koraldati NSVL-is propakandakampaania, aga läänerii...
Kordamisküsimused 12. klassile Maailm 20. sajandi algul 1. Selgita mõistet imperialism. Kuidas põhjendasid suurriigid oma poliitikat? Nimeta suuremad koloniaalimpeeriumid ja nende suurimad kolooniad. – Imperialism on suurrahvaste püüd domineerida väikeriikide üle. Suurriigid põhjendasid oma poliitikat sellega, et tahavad hoolitseda vähe arenenud riikide eest ning levitada nende juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Kõik muu ühiskondlik ja poliitiline kord oli mittetsiviliseeritud ning mahajäätud. Suuremad koloniaalimpeeriumid: Inglismaa (Egiptus, Briti India, Briti Ida-Aafrika, Sudaan, Nigeeria), Prantsusmaa (Maroko, Alzeeria, Prantsuse Lääne Aafrika, Madagaskar), Saksamaa (Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika, Kamerun). 2. Miks teostasid arenenud Euroop...
· Keeli on visuaalseid, helilisi ja naturaalseid (visuaalne+heliline) · Keel ei kujuta endast erinevate märkide mehhaanilist kogu: iga märgi sisu kui ka väljendus on struktuursete suhete organiseeritud süsteem. · Keelte mõistmiseks on vaja keelt õppida keele valdamine on õppimise tulemus. · Filmidest arusaamine võib olla näiline nagu ka sugulaskeeltest arusaamine võib tunduda näiline sõnad on sarnased ning seetõttu arvame mõistvat, kuid tegelikult on tähendused teised. · Märgid jagunevad kahte gruppi: leppemärkideks ja kujutavateks märkideks. Leppemärgid väljenduse ja sisu seos ei ole sisemiselt motiveertud, vaid kokkuleppeline. Kujutav märk väljendusel on ainus, loomuldasa temale omane tähendus. Nt. joonistus. · Kujutamine on suhteline, mitte absoluutne omadus. · Ikooniliste ja leppemärkide maailmad mitte ainult ei eksisteeri koos, vaid nad mõjutavad pidevalt teineteist, lähenevad k...
Valitsuse roll majanduses Kultuur Sissejuhatus Sõna kultuur võtsid esimesena kasutusele roomlased ning sellel ajal mõeldi selle all eelkõige maaharimist, mis on Ladina keeles Cultura Üsna raske on lugeda ette kõiki kultuuri tähenduse mõisteid, sest kultuur, kui mõiste on ise äärmiselt laia tähendusega. Näiteks kuuluvad kultuuri alla käitumiskultuur, tehnokultuur, subkultuur, rahvuskultuur, kunstikultuur jne. Kultuur ei ole jäikade piiridega vaid pidevalt muutuv. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, mis iseloomustab teatud inimgruppi, rahvast, piirkonda või ajastut Iga inimese kultuur ja kultuuriline kuuluvus on ainulaadne. Tallinn on aastal 2011 Euroopa kultuuripealinn. See on Eesti ajaloo suurim kultuurisündmus. Kaunid kunstid Kaunid kunstid Kujutav kunst Kirjandus Teater Muusika Filmikunst Arhitektuur Riik ja kunst Vahendid: Kultuuriministeeriumi eelarve ...
Kunst Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus (techn, ars) mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater). Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kunsti üheks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus: kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kunst asetseb tähendusruumis, mida piiritleb raam (algus ja lõpp, kulissid vms). Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte, millel puudub praktiline otstarve. Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika käsitab kunsti sekundaarse modelleeriva süsteemin...
KULTUUR JA ELU-OLU 1950-1980. AASTATEL 1960-1970 Valitsev mõttelaad, vaimsed suundumused ja hoiakud, uued ideed Inimestel hakkas tekkima rohkem võimalusi ja aega meelelahutuse jaoks. Tavapärasteks muutusid perekondlikud väljasõidud isikliku autoga. Nüüd oli inimestel võimalus vaba aega veeta ja tarbida rohem kui iial varem. Tähtsaks muutus sotsiaalse õigluse idee. Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · ...
MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVALDKO NNAD 12. klass Maailma muusikapealinnad olid Pariis ja Viin. Parii Viin s Tuntumateks heliloojateks olid: Claude Arnold Richard Debussy Schönberg Strauss • Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal jalad alla päris uus kunstiliik – filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps nain...
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn dagerrotüüpe ehk ,,hõbepilte''. Sõna fotograafia on tuletis kreeka keelest ja tähendab tõlkes ,,valgusega kirjutamist''. *Fotoalbumit võib ,,lugeda'' nagu raamatut, kuhu iga aasta lisandub üha uusi lehekülgi. Fotod on maailma muutumise tummaks tunn...
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust Iseseisva India kujunemine 1947. a jagas Briti valitsus India usu põhjal kaheks dominiooniks India: valitsev usk hinduism, 1950. a kuulutati iseseisvaks, head suhted NSVL-ga Pakistan: valitsev usk islam, 1956. a kuulutati iseseisvaks, ...
Karl Gustav Kärner, Ludvig Leis, Joonas Sisask 9.a Muutuste põhjused Sõja lõpp, majanduskasv Tehnika ja teaduse edasiareng Inimeste soov osta ja kogeda uusi asju, soov vabadust ja elust rõõmu tunda Muutused toodetes Üha enam tuli müügile uusi tooteid, mida võis inimestele pakkuda: Elektrilised kodumasinad(tolmuimeja, külmkapid, pesumasinad jne), mehaanilised tööriistad, samuti raadiod ja hiljem televiisorid Tänu televiisoritele, sai suurema tõuke ka filmikunst Tänu toodetele muutus ka kodu sisemine välimus Reisimine ja transport Kasutusele tulid üha kiiremad ja mugavamad transpordi vahendid: autod, bussid, rongid ja suured reisilaevad Tänu sellele oli inimestel palju mugavam sõita ühest punktist teise Vaba aeg Rohkem tekkis nii meestel kui naistel sõja järgsel ajal vaba ...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? Kunst on meisterlikkus mingil alal 2. Kunsti tekke teooriad (3)? Maagiateooria, Mänguteooria, bioloogiliste vajaduste teooria 3. Kunsti tunnused (5)? Idee, mäng, eneseväljendus, tõetunnetus, kommunikatiivsus 4. Mis või kes on ART WORLD ? Art world on inimeste ja asutuste võrk, mis tegeleb kunstiga 5. Kunsti olemus on (4)? Tõde tunnetada, kunst on eneseväljendus, uue maailma loomine, kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? Elitaarkunst on eksperimenteeriv kunst 7. Massikunst ? Massikunst on suurele inimhulgale orienteeritud teosed 8. Avangardism ? Kunstiteos on märk + kontekst 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? Nägemisega vastuvõetavad kunstid: arhitektuur, kujutav kunst, tarbekunst Kuulmisega vastuvõetavad kunstid: kirjandus ja muusika Mitme meelega vastuvõetavad kunstid: teater 10. Kunstiliigid (15)? Arhitektuur, skulptuur, maalikunst, graafika, tarbekunst, dekoratiivkunst, dis...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste...
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V. Lunatsarski nimelisse Riiklikku Teatrikunstiinstituuti (GITIS) Moskvasse. Seal...
Kino ja teater Tänapäeval on igaühele küllaltki enesestmõistetav kinos või teatris käimine. Mõlemaid teostatakse populaarsemate teoste põhjal. Teater ja kino on tänapäevani üks hariv, meelelahutuslik kultuuri vorm, kus etendatakse olukordi, mis tulevad ka elus ette. Teatril kui ka kinol on suur võim inimeste pahesid paranda, kuid seda ainult juhul kui inimene ise on valmis muutuma ja tahab oma elu paremuse poole suunata. Kuid mis on nende kahe erinevus? Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vana- Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suurel määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga kino poole. Sellel on lihtne põhjendus: tehnikaga on muga...
Kunsti KT 1. Mõiste kunst tähendus ja sisu Kunst tähistab kõike, mis on ,,kunstlik", väljamõeldud; - tähistab inimeste poolt teostatavaid kunstilisi tegevusi ( tantsu-, teatri-, visuaalne-, filmikunst jne) 2. Mõiste kultuur tähendus ja sisu Kultuur- laiemas tähenduses mõistetakse kultuuri all kõike inimese poolt loodut, kuid sisaldab ka tehiskeskkonda, mõtteid, tundeid, inimestevahelisi suhteid. 3. Kunsti ja kultuuri omavahelised seosed, vastastikune mõju 4. Mõisted: realism/realistlik, stiil ja stiliseerimine(kunsti tähenduses) Realism- kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5. Esimesed kunstiliste teostena võetavaid ilminguid al. noorem e. ülem- paleoliitikumist-...
Sada aastat suitsuvines 1. Selgita, kuidas on suhtumine suitsetamissse viimase sajandi jooksul muutunud. Too esile vähemalt kolm erinevat arengujärku. Viimase sajandi jooksul on suhtumine suitsetamisse muutunud halvemaks, inimesed on teada saanud, mis haiguseid ja muid probleeme suitsetamine endaga kaasa võib tuua, näiteks kopsuvähk, suitsetajatel on tihti need näpud, millega nad suitsu hoiavad, kollased ja hambad tumedad. Erinevalt praegusest ajast oli 20. sajandi alguses suitsetamine moodsa naise sümbol, see muutis naised moodsamaks ja intllektuaalsemaks, aga kui kätte jõudsid 90ndad, siis hakkas USA valitsus olukorda karmistama ja ähvardas lausa tubakatootjatel raha viimise filmitööstusesse ära keelata, kuid mälestamisväärseid stseene jõudis teleekraanidele ka sellelgi ajal. 21. Sajandiks on regulatsioonid Ameerikas veelgi rohkem karmistunud ja suitsu reklaame jääb üha enam v...
Millised olulised muudatused toimusid inimeste igapäevaelus 2 maailmasõja vahel? Suurimaks muudatuseks ning kõige algusesks oli siiski iseseisvuse saavutamine, mis mõjutas kõiki eluvaldkondi. See arendas ka rahvuskultuuri ning kultuurielu edendamist. Hakati tähelepanu pöörama ka eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest, kuna nüüd oli ikkagi oma riik ja ei olnud ohtu rahvusliku kultuuri saksastamisele või venestamisele. Inimesed said hakata tegelema erinevate hobide/töödega. Esile hakkasid tõusma kirjandus-, muusika-, teatri-, kunsti- ja hariduselu. Haridust hakati saama eestikeeles ning ehitati hulk koolimaju ning hakati pöörama tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust. Olukorda tegi mõnevõrra keerulisemaks Vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suu...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog. Kirjutas oratooriumi ,,Hiiob". Cyrillus Kreek helilooja, dirigent, muusikapedagoog. Kirjutas reekviemi ,,Reekviem". Kristjan Palusalu maadleja. Võitis Berliini Olümpiamängudel 2 kuldmedalit. Paul Keres maletaja. On 5-kroonisel, võitn...
Kino ja teater Kino või teater kumb on parem? Eks see küsimus ole olnud üks viimase sajandi arutatavamaid arutelusid üldse. Selget ning ühepoolset vastust sellele ei ole ning ei saagi olemagi. Mille poole ma aga kalduks, sellele proovin ma leida vastuse tuues välja mõlema poole helgeid ja tumedaid külgi. Üheks suurimaks erinevuseks võib nimetada ajalist nihet nende tekkimise suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vanas Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suures määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga tehnika poole. Sellel on lihtne põhjendus. Tehnikaga on lihtsalt mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino külastatavuse ja väiksema teatri külastatavuse. Selle ajenditeks...
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik särav helge lapsemeelne rahustav lihtne entusiastlik positiivne realistlik ükskõikne tavaline jõuetu mannetu RÕÕMUS!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kauni...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
India Mogulite valitsemise esimesed sajandid 1526. aastal rajati Moguli riik ning hõivati 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. Säilisid varnad ja kastid, rassilised ja rahvuslikud erinevused, uskumuste ja traditsioonide rohkus. Akbar Suur püüdis ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. 16. sajandil tekkinud sihki uskkond kujunesid oma liidrite juhtimisel oluliseks teguriks India poliitilises ja kultuurielus. Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva a...
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huv...
Kultuurielu Eesti Vabariigis (õpik lk. 58-69) 1. Selgitage, kuidas aitas Eesti riik kaasa professionaalse kultuuriarengule? Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laial...
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) maastikuarhitektuuriks (aed, park) Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
