Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" fastsia" - 25 õppematerjali

fastsia on   tihedakiuline   sidekoeline   kest   üksikute   lihaste   ja  lihasgruppide  vahel.  Kõõluste  sünoviaaltuped  sisaldavad  sünooviat  ning  esinevad jäsemete  distaalsetes   otstes,     ümbritsedes   lihaste   kõõluseid.
thumbnail
3
doc

Anatoomilised terminid ning nende tähendused

Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest ­ osteoloogia Õpetus luude ühendustest ­ sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost ­ kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid ­ luud tekitavad rakud. Osteotsüütid ­ luurakud. Endost ­ õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...

Anatoomia
318 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervist tagavad spordialad

klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Matkamine

MATKAMINE SISUKORD: Millest alustada Jalatasid, matkariietus Matkavarustus Soovitusi algajale matkajale Matkamine mägedes Matkavarustuse nimekiri Mida matkamine arendab Millised on sagedaseimad vigastused ja ohud matkates? Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Seetõttu räägimegi allpool põhiliselt jalgsimatkamisest. Millest alustada Algaja jaoks on väga olulised elementaarteadmi...

Kreeka keel
28 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...

Anatoomia ja füsioloogia
201 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Morfoloogia küsimused ja vastused

Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...

Loomakasvatus
67 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Morfoloogia eksam

Luude Ehitus Luu ­ kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ­ ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused ­ luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus ­ õhukese sidekoekihi abil l...

Morfoloogia
60 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Powepoint - Kepikõnd

· Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes,...

Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ladina-eesti terminid

keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse:...

Anatoomia
355 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Morfoloogia

pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses...

Inimeseõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Lihaskude

loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi ­ 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub ­ 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv ­ 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid ­ tsütoplasma = sarkoplasma ­ plasmalemm = sarkolemm ­ endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Morfoloogia eksamiküsimused 2014

Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...

Morfoloogia
22 allalaadimist
thumbnail
52
doc

PÕLETUS

 nahaalune kude on ödematoosne;  võib esineda hemorraagilise sisuga ville;  valutundlikkus puudub;  soodsad tingimused mikroobide arenguks, mistõttu tekib sageli ka mäda.  ei parane konservatiivse raviga;  paranemisel jäävad armid. IV astme põletus (subdermaalne põletus):  põlenud on naha kõik kihid;  kahjustunud on nahaalused koed (nahaalune rasvkude), fastsia ja subfastsiaalsed koed (lihased, kõõlused, luud);  kõige sagedamini esineb IV astmepõletusi elektrikahjustuste korral Pindmised (I, IIA, IIB astmed) põletused paranevad ilma operatiivse ravita. Sügavad (III ja IV aste) põletused ise ei parane ning vajavad nahasiirdamisi. Lõpliku hinnangu põletuse sügavuse kohta võib anda alles kolmandal traumajärgsel päeval, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. 2. PÕLETUSE SÜGAVUSE MÄÄRAMINE...

Meditsiin
18 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Koduloomade anatoomia - lihased

NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Rüht ja rühihäired

Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumises...

Sport/kehaline kasvatus
15 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Anatoomia: urogenitaal - kuse- ja suguelundid

erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...

Inimese anatoomia ja...
21 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...

Füsioterapeut
45 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (line...

Anatoomia
66 allalaadimist
thumbnail
10
docx

ANATOOMIA - Hingamiselundkond

NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi  sõõrmete piirkonnas kileline  eesosas kõhreline – cartilago septi nasi  tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Reg...

Anatoomia
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ­ SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. ­ 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine ­ toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud ­ suuõõs, ninaõõne...

Anatoomia
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun