Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" estrid" - 339 õppematerjali

estrid - ograanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhappe vesiniku asendamisel radikaaliga O -aat // RCOOR // R – C O – R´ etüülpropanaat: CH3CH2COOCH2CH3 a) estrifikatsioon: CH3COOH + CH3CH2OH -> CH3COOCH2CH3 + H2O b) happeline: CH3COOCH3 + H2O -> CH3COOH + CH3OH c) aluseline: CH3COOCH3 + NaOH -> CH3COONa + CH3OH
thumbnail
6
doc

Estrid

1. Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester, amiid, happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape, küllastumata hape, aminohape, halogeenhape, dihape, rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanh...

Keemia
205 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Estrid ja amiidid

Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid ­ happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid ­ asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts ­ O ; elektr.ts ­ C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine...

Keemia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

Karboksüülrühmas on kaks hapniku aatomit. Mõlemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikmõju nihutab elektronid suuresti karbonüülsele hapnikule ning seetõttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist õpik lk 19 o KH keemilised omadused Kõige tähtsam keemiline omadus on happelisus. Kuigi nad on nõrgemad happed kui tuntumad mineraalhapped, nagu soolhape, lämmastikhape, väävelhape, ent nad on siiski tugevamad süsihappest ning palju tugevamad happed kui alkoholid. Nende tugevuse põhjuseks on karboksülaatiooni stabiliseerimine laengu delokalisatsiooni teel. Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalise...

Keemia
210 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Estrid ja rasvad

Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O ­NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid . Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia Füüsikalised omaduse...

Keemia
90 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

kl. arvestustöööks I Aldehüüdid, ketoonid 1. aldehüüd- ühend, mis sisaldab aledhüüd rühma. 2. ketoon-ühend üldvalemiga 3. karbonüülühend- ühend, mille molekulis esineb karbonüülrühm. 4. Aldehüüdide füüsikalised omadused: kergesti lenduv vedelik, lahustub vees hästi. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: metanaal(HCHO), Etanaal(CH3CHO), 5. ketoonide füüsikalised omadused: vees lahustuvad,lenduvad, vesiniksidemete vastuvõtjad. Füsioloogiline toime: narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjub limaskestale ärritavalt. Mürgine. Nahale sattudes tekitab põletikku. Esindajad: Propanoon(CH3COCH3) 6. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine. II. Karboksüülhapped. 1. karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma. Keemilise...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Estrid

Orgaaniliste aineteklassid ja nendevaheline seos: 1) KLASSID süsivesinikud (a-küllastumata-alkeen ja alküün)(b-küllastunud- alkaanid) Alkohoolide hg.derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela *Radikaalis võivad olla üksiksidemed(küllastunud rasv.happed) või küllastumata (radikaalis 1, 2 või 3 kaksiksidet) Tähtsamad rasvhapped:...

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Estrid ja amiidid

Estrid ja amiidid Koostaja: Kai-Riin Karotam 10.a klass Mis need on ? Estrid ja amiidid on tähtsamad karboksüülhapete funktsiooniderivaadid. Karboksüülhappe funktsiooniderivaat on ühend, milles karbonüül rühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Mis on ester? Ester on karboksüülhappe funktsiooniderivaat, kus funktsionaalrühmaks on: O || ­ C ­ OR Estrid on vedelad või tahked ained. Meeldiva puuviljalõhnaga...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Keemia 5. kontrolltöö. Estrid ja amiidid

Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 4. Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjook...

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

a) Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat). Dünamiit ­ lõhkeaine. b) Nitrotselluloos ­ saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. · Sulfaadid ­ väävelhappe estrid . Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid ­ fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 7. Karboksüülhapete keemilised omadused 1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester),...

Keemia
254 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Estrid ja rasvad, mõisted

Lihtestrid- R-id on ühesugused. Segaestrid- R-id on erinevad.Mineraalhap.estrid-mineraalhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus.Vahad-pika süsinikuahelaga alkoholide ja rasvhapete estrid .Asendamatud rasvhap.- küllastumata rasvhapped, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ja seepärast peab ta neid saama toiduga. Esterdamine-estrite tekkereakts. Estrite seebistamine-hüdrolüüs aluselises keskkonnas. Happeline hüdrolüüs- hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Rasvade seebistamine-rasvad seebistuvad glütserooliks ja rasvhapete sooladeks. Seebid-rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad. Rasvade räästumine-rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. Rasvõlide hüdrogeenim.-vedelad rasvõlid on hüdrogeenitavad, tek. tahked taimerasvad. Rasvade ümberesterd.- segatakse tahke j...

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Estrid ja amiidid

Derivaadid Karb.happe funktsionaalderivaadid – happe OH-rühm on asendunud mõne muu polaarse rühmaga. NT: estrid Karb.happe asendusderivaadid – asendatud karb.happed (aminohapped). Nt: CH3CH(NH2)COOH 3. Estrite ja amiidide omadused Estrid: Amiidid: o Ohutud o Mürgised o Meeldiva lõhnaga o Tahked, värvitud ained o Vedelad või tahked o Tekitavad maksakahjustusi ained 4. Nukleofiilsed ja elektrofiilsed tsentrid estrites Nukl.ts – O ; elektr.ts – C 5. Reaktsioonid estrite ja amiididega Estrid: o Reageerimine alusega ehk leeliseline hüdrolüüs ehk seebistamine...

Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Estrid

Nimi: Tööleht 1.1 Estrid karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel Estrid tekivad ......................................................................................................................................... esterdamiseks Seda reaktsiooni nimetatakse ................................................................................................................ CH3COOH+ CH3OH= CH3COOCH3+H2O...

Keemia
41 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Rasvad ja mineraalhapete estrid

2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadek...

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Estrid - karboksüülhapete funktsionaalderivaadid

Anni Petron 11.m Estrid Estrid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, milles on karboksüülhappe –OH rühm asendatud –OR rühmaga. (R tähistab süsiniku ahelat) Nende üldvalemiks on R–COO–R. Estreid on võimalik saada happest ja alkoholist tugeva happe juuresolekul. Sellist reaktsiooni nimetatakse esterdamiseks. Estrite nimetused tekivad sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega. Esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest Nt etaanhapeetüületanaat...

Orgaaniline keemia
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Orgaanilised ained

(aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3­CH2­CO­O­CH3 + H2O CH3­CH2­COOH + CH3OH a) CH3­CH2­CH3 + Cl2 CH3­CH2­CH2Cl + HCl b) CH3­CH2­CO­CH3 + NaOH CH3­CH2­COONa + CH3OH b) CH3­CH2­CH3 + HNO3 CH3­CH2­CH2NO2 + H2O c) (CH3­CH2­COO)2Ca + 2HCl 2CH3­CH2­COOH + CaCl2 c) CH3­CH2­CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3­CH2­CH2Cl + NaOH CH3­CH2­CH2OH + NaCl a) CH3­O­CO(CH2)14CH3 CH2­OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CH­O­CO(CH2)14CH3 + 3NaOH CH­OH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2...

Keemia
315 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Estrid, amiidid, rasvad, detergendid

RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl ­ karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid. Estrite nimetused moodustatakse sarnaselt karboksüülhappe soolade nimetustega: CH CH COOK kaaliumpropanaat CHCH COOCH met üülpropanaat CHCCHOH COCH prop üületanaat ehk propüülatsetaat Estrid on vedelad või tahked ained, paljudel neist on meeldiv lõhn. Osal estritest on narkootiline toime, kuigi nad iseenes...

Keemia
374 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Estrid, Amiidid, Rasvad, Karboksüülhapped

Mõned neist esinevad peamiselt taimses toidus, aga mõningaid on ainult võimalik saada loomsest rasvast. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, lakkide ravimite jpt toodete valmistamisel. Vedelad mereloomade ja taimerasvad pole söögi valmistamisel alati harjumuspärased. Ka tehniliseks rakenduseks ei ole vedelad rasvad sobivad. Vedelaid rasvõlisid tahkendatakse küllastumatuse vähendamise teel. Estrid ja amiidid Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid - Karboksüülhappe funktsio- naalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüül-rühma kõrval hüdroksüül- rühm Kui hüdroksüülrühma asendaks alküülrühm, oleks tegemist ketooniga Kui seal asuks vesinik, oleks see aine aldehüüd Hüdroksüülrühm erineb alküülrühmadest või vesinikust polaarsuse poolest; ta on elektronegatiivne rühm. Selliseis ühendeid, milles karbonüülrühm on seotus mingi polaarse rühmaga,...

Keemia
304 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...

Keemia
509 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Arvestused 12. kl

3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID .................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses...

Keemia
143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spikker orgaanilise keemia I eksami jaoks

Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...

Orgaaniline keemia i
488 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun