SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ESMAABI EESMÄRK...........................................................................................................4 2. ESMAABI ANDMINE...........................................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 ...
ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD? Esmaabi tundub teoorias imelihtne, lihtsalt ole inimene ja satu õigel ajal õigesse kohta ning põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi anda vajadusel. Autokooli esmaabikoolitus lausa sisendas seda kõik tundus nii lihtne ja koolituse lõpul läbitud veatu test kinnitasid seda üha enam. Tundsin et võiksin olla justkui noor jumal esmaabi vallas. Nüüdseks on möödunud sellest esmaabikoolitusest kaks aastat. Nüüd järele mõeldes oli tol ajal autokoolis tegemist pigem paberimäärimisega, sest kun...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau APTEEK KODUS AUTOS JA TÖÖKOHAS Referaat Juhendaja: Anneli Rihvk-Hiie SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................3 1. APTEEK KODUS ...........................................................................4 2.APTEEK AUTOS ...........................................................................6 3. APTEEK TÖÖKOHAS ....................................................................7 3.1 Töökoha apteegi sisu ( esmaabikomplekt ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on ki...
Hädaabinumbril 112 helista kui: · vajad kiiret arstiabi · on tulekahju või selle kahtlus · liiklus- või muu kannatanutega õnnetus · toimus plahvatus või selle oht · on tugev õhureostus · inimene on kusagile kinni jäänud · on ohtlik metsloom linnas · on pinnareostus · inimene on uppumas · toimus varing või selle oht · on gaasiavarii või -leke · veereostus HELISTADES ÜTLE SELGELT JA RAHULIKULT Mis juhtus: · Kas inimesel on haigushoog, minestus, verejooks, trauma , õnnetus jne.; · kas inimene on autosse, ukse taha, kaevu, millegi alla või vahele kinni jäänud jne; · kas midagi põleb või ajab suitsu välja, kas kinnise ukse taga on toit tulel jne; · kas on midagi kokku varisenud või varisemas või kukkumas pähe jne; · kas tegemist on reostuse, metslooma, gaasileke, pommi, liiklusõnnetusega vms. Kuhu on abi tarvis: · täpne aadress või asukoht, koha t...
Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusab...
Tallinna Polütehnikum OHUTUSKAARDID Referaat Koostas: Uku Eller TA-11 2013 Ohutuskaardid. Ohutuskaardid on peamised vahendid, millega tagatakse, et tootjad ja importijad edastavad tarneahelale piisavalt teavet toodete ohutuks kasutamiseks.Ohutuskaardid sisaldavad teavet aine omaduste ja ohtude kohta, käsitsemise, hävitamise ja transportimise juhiseid ning esmaabi-, tuletõrje- ja kokkupuute ohjamise meetmeid.Tarnijana peate esitama ohutuskaardi järgmistel juhtudel:aine (ja alates 1. juunist ka 2015 segu) on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt CLP määrusele;segu on klassifitseeritud ohtli...
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL §225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. §226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ...
Ajalugu 10. klass 1. Millised olid eestlaste allajäämise põhjused muistsel vabadusvõitluse järel? Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlase...
Elektriõnnetused ja esmaabi Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Ülerahvastumust maailmas saab võtta mitmeti. Ühelt poolt on see hea, sest kes meist ei sooviks saada lapsi ning kasvatada neist terved ja elujõus inimesed. Kuid alati ei ole see kahjuks võimalik. Arengumaades, kus paljudes riikides on meditsiin vähe arenenud ning tihtipeale raskesti kättesaadav, võib see viia inimeste surmadeni. Peamiseks probleemiks võikski lugeda just selle, arengumaade meditsiini. Tegelikkuses on see väga kurb teema, sest tavaline laps nagu mina, võib surra ka kõige lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu. Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last ...
MÕISTED Aine on üks keemiline element või on keemiliste elementide ühend. Kemikaal on aine või valmistis, mis on kas looduslik või saadud tootmismenetluse teel. Ohtlik kemikaal on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Segu / valmistis on vähemalt kahe aine segu. Kemikaaliohutus on väga lai valdkond. See algab tootearendusest ja marketingist, kuni jäätmete käitlemiseni. KEMIKAALIOHUTUS tagada tervise ja keskkonna kaitse kõrgel tasemel, nii praegustele kui tulevastele põlvedele, samas tuleb tagada majanduse tõhus, jätkusuutlik toimimine ja keemiatööstuse konkurentsivõime nii EL siseturul, kui rahvusvaheliselt rakendada ennetamise põhimõtet, mis tähendab tervise- ja keskkonnakahju ärahoidmist; sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. ...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastav...
SISUKORD Esmaabi..................................................................................................................................1 Päästeahel...............................................................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad...........................................................................................................
Töötajate juhendamine ja väljaõpe Töötajate hea ning põhjalik juhendamine mängib olulist rolli turvalise nind parema ning ohutu töökeskkonna loomisel. Juhendamine ja väljaõpe on tööandaja ennetustegevuse aluseks. See aitab vältida ettevõtte töös toimuvaid õnnetusi ning sellest tingitud haiguseid. Töötajate asjakohane juhendamine aitab kasvatada töö efektiivsust ning ning vähendab erinevaid riske, on abiks ka kulude kokkuhoidmisel. Olulise, vajaliku ja loogiliselt järjestatud informatsiooni jagamine uutele töötajatele aitab neil kiiremini töösse sisse elada ning suurendab edu tööülesannete täitmisel. Minule oleks näiteks väga oluline see, et kui ma olen töökohal uus, siis mulle selgitatakse erinevaid riske ning ohte. Samas kui oleksin ise ettevõtte juht, peaksin väga oluliseks oma töötajate heaolu ning teeksin kõik, et oleks turvaline. See ju oleks minu huvidele ka kahjulik, kui peaksin hakkama maksma ravikul...
ISESEISEV TÖÖ ,,Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas" Sotsiaalministri määrus 30.11.1999 nr 75 Mis on ohumärguanne? 1. Ohumärguanne on vastavalt olukorrale kasutatav märgistus, märk või värvus, valgusmärguanne või helisignaal ning suuline või käemärguanne, mis osutab teatud esemele, tegevusele või olukorrale ning tagab vajaliku ohutusalase teabe või tegevusjuhise. Millal peab tööandja kasutama ohumärgistust? 2. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi alusel kasutama tööl ohumärguannet, kui tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega ei ole võimalik riski piisavalt vähendada. Mida peab tööandja tegema muudetavate või uute kasutusele võetavate märkide kohta? 1. Ohumärguande kasutuselevõtmiseks peab tööandja konsulteerima töötajate või töökeskkonnavolinikega ning andma neile võimaluse osa võtta ohumärguande kasutuselevõtmisega seotud kü...
Euroopa Liidu direktiivid 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391 tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiiv . Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. Oma vastutuse piires võtab tööandja kõik töötajate ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed sealhulgas kutsealaste riskide ärahoidmine teabe ja väljaõppe andmine ning vajaliku korralduse ja vajalike vahendite tagamine. Tööandja peab olema valmis neid meetmeid vajadusel kohandama et võtta arvesse muutunud asjaolusid ja olukorda parandama. Kui ühes ja samas töökohas töötavad mitme ettevõtte töötajad peavad tööandjad tegema koostööd ohutust tervishoidu ja tööhügieeni käsitlevate sätete rakendamisel kooskõlastama oma tegevusala laadi arvesse võttes kutsealaste riskide suhtes kohaldatavad kaitse ja ennetusmeetmed ning teatama üksteisele ja oma töötajatele ja/või töötajate es...
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korra...
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552 Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks 1- töökorraldus- ja meditsiini-abinõude rakendamist, 2- töö kohandamist töötaja võimetele ning 3- tööta...
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
Käsitletavad teemad aines Tööohutus metsanduses 1. Aine mõiste, sisu. Tööohutuse aine on selleks, et anda teadmisi ja õpetada tundma töökeskkonna suhtes esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohta, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse riigi ja ettevõtte või asutuse tasandi kohta; tule- ja elektriohutuse nõuete ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovi...
1. Mida mõistetakse töötervishoiuna seaduse mõistes? Käesolevas seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §2 lg1 ) 2. Millal annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid ja kes kehtestab isikukaitsevahendite valiku ja asutamise korra? Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §3 lg5 ) 3. Kes on Töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator ja millised on tema ...
Plagiaadikontroll Kontrolli, milline allolevatest tekstidest on plagiaat. Kirjuta vastus foorumisse, kus selgitad, miks just nii otsustad, milliste plagiaadituvastusvahenditega kontrollisid ja mida veel teada said. Tekst 1 PLAGIAAT Uurimuse kriitilised kohad on uurimuse eesmärk, meetod ja tulemuste tõlgendamine. Hirsijärvi ja Huttunen (2005, lk.165) leiavad, et Kõige lihtsam on nõudmisi esitada uurimismeetodile, kuid lõppkokkuvõttes teevad uurimuse väärtuslikuks leidlikult valitud teema ja huvitavad tulemused. Enne konkreetse uurimismeetodi valikut tuleb määratleda uurimistöö eesmärk, uurimisobjektid, analüüsi ühikud (units of analysis) ja uurimise ajaline raamistik. Teadusuuringute ülesanneteks peetakse tavaliselt nähtuste: kirjeldamist ja võrdlemist seletamist ja ennustamist nähtuste mõistmist, sest väliselt sarnased tegevused võivad olla eri eesmärgiga ja tähenduselt erinevad (Hirsijärvi ja Huttunen, 20...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, 1. kursus Triin Kaaver ÕENDUSE ALUSED JA TÕENDUSPÕHINE ÕENDUS Eksamitöö Tartu 2016 Antud eksamitöö põhineb nelja õendusteoreetiku töödel. Välja on toodud õenduse kesksete mõistete sisu, õendusteoreetikute seisukohad, nende sarnasused ja erinevused omavahel. Lisaks on kirjutatud õe rollist ja vastutusest tervishoiusüsteemis. Valisin järgnevad õendusteoreetikud, kelle töid ma lugesin ja analüüsisin: Florence Nightingale, Virginia Henderson, Hildergard E. Peplau ja Jean Watson. Õe amet on elukutse, mis on seotud erinevate inimestega. Eriala kohustab õdesid olema tähtsaks osaks ühiskonnas ning selleks, et aidata inimese, on paika pandud õenduse kesksed mõisted. Nendeks mõisteteks on inimene, tervis, keskkond ning õendus. Florence Nightingale ei defineerinud „inimest“, kui üksikut indiviidi, vaid inimese suhet keskkonnaga,...
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Kokkuvõte Üldsätted : · Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööandja ja töötajad on kohustatud ohut...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid........................................................................................................................................ 5 1.1. Määratlus ja eesmärgid.................................................................................................................. 5 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus.....................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
ÕIGUSSÜSTEEM JA KORRAKAITSE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE ALKOHOL (1) Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18aastasel isikul. ALKOHOL (2) Alkohoolseid jooke on keelatud tarvitada avalikus kohas, välja arvatud nendes kohtades kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarvitamiseks. Sellistes kohtades, kus müüakse alkohoolseid jooke kohapeal tarvitamiseks, võib tarvitada vaid samast müügikohast ostetud alkohoolseid jooke. TUBAKATOOTED (1): Suitsetamine on keelatud: 1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa alal; 2. Koolieelse lasteasutuse, lasteaed algkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, avatud noortekeskuse või noorte ja projektilaagri ruumides ning nendega piiratud maa alal; TUBAKATOOTED (2) 3. Apteegi ru...
Kehaliste võimete arendamine ja oskuste õpetamine? Idealist ja realist keskendub aine sisule Pragmatist ja eksistentsialist rõhutab kogemusi mitmesugustes tegevustes Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise...
KINNITAN: ___________________________ (allkiri) KIIRPUHASTUS OÜ ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) TULEOHUTUSJUHEND ___________________________ (ametikoht) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tul...
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Mürgid Referaat Juhendaja:***** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Üldisemat mürkidest..................................................................................................................................................4 Mürkainete kasutamine ............................................................................................................................................ 5 Mürkained ja nende toime organismile ........
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus osakond ADR- Ohtlikud veosed Referaat Juhendaja Tartu SISSEJUHATUS Valisin oma iseseisva töö teemaks ADR- ohtlikud veosed, kuna arvasin, et selle teema uurimine võib olla huvitav. Enamus materjali on võetud seadusest, kuna selle teema kohta ei olnud väga palju materjali. Oma töös räägin mis on ADR ja mis on ohtlikud veosed, ohtlike veoste klassidest, ADR koolitusest ja eksamist, veol vajalikest katsevahenditest. Samuti ohtlike veoste transpordist, administratiivsest kontrollist ning ohtlike veoste pakendamisest. 1. ADR- OHTLIKUD VEOSED ADR- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe. Ohtlikud veosed - ained ja esemed, mille vedu on ADR-i kohaselt keelatud või lubatud ainult selles kindlaks määratud tingimustel. ADR-i kohaselt on ohtlike veoste klassid j...
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
EESTI MEREAKADEEMIA Mereteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Kristina Jermolajeva KS-12 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS ETTEVÕTTES Referaat Juhendaja : Ain Randi Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Töökeskkond.............................................................................................................4 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4 Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5 Töökeskkonnavolinik......................................................
I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ...
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Rakendusala (1) Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimis-demonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). (2) Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. (3) Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires. §2. Ehitustööde alustamisest etteteatamine Ehit...
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis) Koolitusdokumendid 3 Koolitusstrateegia 1. Käsitlusala Dokument käsitleb Ettevõtte X-is läbi viidavat personali koolitust. 2. Viited · Koolituse eeskiri · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: Seadusandluse uurimine I Kuupäev: Kursus: Täiendanud: Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetega. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www....
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajn...
Kaitseliit Koostaja: Ardo Klaasen Türi 2010 SISSEJUHATUS KAITSELIIT RAHVA ALGATATUD OMARIIKLUSE PANT Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest ei saa kuidagi mööda Kaitseliidust. 1918. aasta novembris segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid, piirivalve, vanglate amet, rääkimata üksikutest väeosadest. Valdav osa Vabadussõja aegseid ja ka praeguseid silmapaistvaid Eesti ohvitsere on kasvanud välja Kaitseliidu rüpest. II maailmasõja eelses Eesti vabariigis oli Kaitseliidul kandev roll nii sõjalise väljaõppe, riigikaitsekasvatuse, seltsi- kui spordielu vallas. Asjata ei räägita, et Kaitseliit on Eesti riikluse pant. Kahel korral on püütud Kaitseliitu likvideerida: 1924. aastal viis see bolshevike mässukatseni ja kui 1940. aastal Kaitseliit päriselt likvideeriti, oli lõpp käes ka Eesti riigil ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
