METALLIDE KASUTAMINE Marko Tamm 6.e klass • 5000 a e.Kr õpiti töötlema metalle. Esimene metall oli vask. • 3000 a e.Kr sai Vahemere idaosas alguse pronksiaeg. Pronks saadi tina ja vase segunemisel. • 1100 a e.Kr võeti kasutusele rauast tööriistad. • Rauamaaki leidus maailmas rohkem kui tina ja vaske • Kahepoolseid tööriistu valmistati kivisse valades VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja Tähtsamad elektrijuht tehakse vasest metallid radiaatoreid ja elektrijuktmeid. Wikipedia 12.11.2015 PRONKS • Pildil on pronksist kraan • Pronks on ajalooliselt vanim tehissulam ...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
Aravete Keskkool Eric Kvalfoss Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 1. Sisukord 2 1 Karjäär Eric Kvalfoss (sündinud 25. detsembril 1959 aastal ) on endine laskesuusataja. Kvalfoss erines teistest juba noorena. Näiteks junioride maailmakarika etapil 1979 , tuli ta neljandaks 10 km sprindis. Samal aastal sai ta Põhjamaade juuniorite meistriks 10 kilomeetri distantsil ja 1980 aastal tuli ta meistriks 15 km sõidul. Järgmisel aastal võitis ta oma esimese maailmakarika võidu 20 km sõidus Antholzis . 1982. aastal Minskis toimunud maailmakarikavõistlusel võitis Kvalfoss oma esimese maailmameistrivõistluste kuldmedali ja lisaks kaks hõbedat, kuigi 10 kilomeetri sprindivõit tuli üllatusena, sest otsustavaks sai Kvalifosse tugev lõpp: Neljakordne maailmameister Frank Ullrich juhtis pärast eelviimast laskmisvooru . Kvalfoss sai...
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal Pähkel, intarsia, kullatud pronks....
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateuju...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 5 Variant nr. A -2 Töö nimetus: Pressliide B -9 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: 112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon ...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. ...
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi. Kus sündisid Kristina ja tema kallima ...
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik n...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks Vanem rauaaeg (500 eKr-450 pKr) a) Eelrooma b) Rooma Keskmine rauaaeg (450 pKr-800 pKr) a) Rahustatud rännuaeg b) Eelviikingi aeg Noorem rauaaeg (800-1200 pKr) a) Viikingiaeg b) Hilisrauaaeg 2. Esita Eesti ajaloolise aja periodiseering Ajaline aeg alates 4200- präegu Keskaeg 1200-1559 a) Varakeskaeg (12...
Ajaloo konspektid Sissejuhatus Selleks, et paremat ülevaadet saada inimkonna pikast ajaloost, jagatakse see periooditeks. Esiaeg ehk Muinasaeg kõige pikem periood, see algas inimese tekkimisega ümbes neli miljonit aastat tagasi ja lõppes kirja leiutamise, kirjalike allikate ilmumisega (u 3500 3000 a. Ekr) Vanaaeg Algas kirja tekkimisega, tekkisid linnad, riigid, templid, lossid. Lõppes Rooma Keisririigi lagunemisega. Rekonstruksioon Hävinud esemete, ehitiste või elusolendite tõenäolise kuju taastamine. Etnoloogia Teadus, mis uurib maailma rahvaid ja nende kombeid. Sajandeid märgitakse sageli numbritega. Õpi ära rooma numbrid 1. 21. 1 I 4 IV 7 VII 10 X 13 XIII 16 XVI 19 XIX ...
Kergejõustik Referaat Koostas: Marju Pärnu 2007 1/11 SISUKORD: 1. Ajalugu 2. Jooksud 3. Hüpped 4. Kümnevõistlus Kümnevõistluse ajalugu Kümnevõistluse alad 5. Setsmevõistlus 6. Heited-tõuked 7. Käimine 8. Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad 9. Maailma rekordid 10. Kasutatud kirjandus 2/11 1. AJALUGU Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. saj-ni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasaraheite eellane), kõrg...
1. ajalooallikad · ainelised ehitised, varemed, relvad, tarbeesemed, luud · etnograafilised tavad, kombed · lingvistilised keel · suulised pärimused, rahvaluule · kirjalikud ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid · fotod, helisalvestised, filmid Ajalooallikad asuvad: muuseumides, raamatukogudes, arhiivides 2. spordi definitsioon (spordi harta järgi) ...tähendab "sport" kõiki organiseeritud või organiseerimata füüsilise tegevuse viise, mille eesmärgiks on väljendada või parandada kehalist vormi ja vaimset heaolekut, suhelda või saavutada tulemusi kõigil võistluste tasandeil. 3. ROK'i presidendid 01. 1894-1896 DEMETRIUS VIKELAS (Kreeka) 02. 1896-1916 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 03. 1916-1919 Godefroy de Blonay (Sveits) [presidendi kohusetäitja] 04. 1919-1925 PIERRE DE COUBERTIN (Prantsusmaa) 05. 1925-1942 HENRI DE BAILLET-LATOUR (Belgi...
Muinasaeg Keskmine kiviaeg e mesoliitikum (9000-5000eKr). Esimene teadaolev elupail Eestis oli IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula ja kõik asulakohad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-soomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Paremad liiklemisvõimalused. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid j...
Vask(II)karbonaat Markus Lomann 8.c Vask(II)karbonaat on sinakasroheline keemiline ühend, mis moodustab ühe osa paatinast, kus on sees messing, pronks või vask. Selle värvus võib varieeruda eresinisest roheliseni, sest võib-olla segu mõlemast, nii vaskkarbonaadist, kui ka aluselisest vaskkarbonaadist hüdratsooni erinevatel astmetel. Algselt kasutati seda palju pigmendina ning on siiamaani kasutusel kuntsnike värvides. Seda on kasutatud ka meigitoodetes, nagu huulevärv, kuigi see võib olla inimestele ka mürgine. Seda on mitmeid aastaid kasutatud farmide tiikides veeviljeluse tõstmiseks. Vask(II)karbonaat oli esimene ühend, mis jaotati mitmeks erinevaks osaks vask, süsinik ja hapnik. See lahutati aastal 1794 prantsuse keemiku Joseph Louis Prousti poolt . Kui seda kuumutati, siis lagunes ja t...
Vignola-Cesi kirik Roomas,barokkarhitektuuri eelkäia,kolmnurkne viil uhke kapiteel.Maderna Santa Susanna kirik Roomas.Bernini Rooma Peetri kiriku väljak ja kolonnaad,pronks tabunaakel Rooma Peetri kirikus,Taavet, Apollon ja Daphne.Ludavico paavst Urban8, Alexander7 hauamonumendid.Baranini San Carlo alle Quatto Fonatne kirik. Venemaa Trezzini Peeter Pauli katedraal,Kollegiumide hoone,Peetr1 suvemaja.Rastrelli Tsarskoje Selo,Cameroni galerii,talvepalee,Peterof, Smolnoi kristuse ülestõusmise kirik ja klooster. Itaalia:Carraci lihuniku pood,la scelta di ersole, neitsi maarja taevasse minemini.Caravaggio poiss puuviljakorviga,püha heronymos, kaardimängjad,püha peetruse ristilöömine, pauluse pöördumine.Gentilech-esimene naine juudit ja tema teenjanna,daami portree, veenuse ja cupido.Pozzo lafresca sant jgnazzio kirik roomas. Hispaania:El Greco maarja magdalena,st. Sepastian,kristuse lahtiriietumine,neitsi ülestõusmine, püha kolmainsus,apokalü...
KASUTUSALA Trompet on kasutusel mitmetes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. MÄNGIMISVIIS Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva" heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber. KONSTRUKTSIOON Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline, toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlal...
TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT...
TIIT SOKK KORVPALLUR JA TREENER TIIT SOKK Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. TIIT SOKK Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. 1981 aastal võitis ta aga juba noorte EM-il kulla ja 1983. juunioride MM hõbeda. Eesti meistriliigast on meistritiitlid ette näidata aastast 1984, 1985 TPI ning 1992 Kalevi meeskonna koosseisus. TIIT SOKK Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikkad mängijad). TIIT...
Arhailine kunst Arhailline kunst 600-480 e Kr. või 660480.Arhailine ajajärk on kreeka kunsti esimene ajajärk - sellele järgnevad klassikaline ja hellenistlik periood. Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumal...
Kergejõustikualad Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. JOOKSUD Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal, kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e fin...
1) Tehnikas kasutatavad materjalid: Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugeva...
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...
Trompet Teet,Ats Ajalugu Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas koonili...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...
TÖÖRIISTAD JA ARVUTID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. KUIDAS NIMETATAKSE KROBELIST PABERIT, MIDA KASUTATAKSE LIHVIMISEKS? 2. KUS KASUTATAKSE KÕBLASID? 3. MILLINE TÖÖRIIST AITAB SUL SIRGET JOONT TÕMMATA? 4. MILLISE NÄRILISE JÄRGI ON SAANUD NIME VAHEND, MILLEGA LIIGUTATAKSE NOOLT MÖÖDA ARVUTIEKSAANI? 5. KUIDAS NIMETATAKSE RIIKLIKU PROGRAMMI, MILLE EESMÄRGIKS OLI EESTI HARIDUSSÜSTEEMI KVALITEEDI PARANDAMINE INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMISE ABIL? KAS TIIGRIHÜPE, HIIRE POLKA VÕI TEOSAMMUD? 6. KUIDAS NIMETATAKSE VÄIKESEID PILTE ARVUTI TÖÖLAUAL? 7. MIS TÖÖRIISTA KASUTATAKSE NAELTE SEINA LÖÖMISEKS? 8. MILLISE TÖÖRIISTAGA KUJUTATAKSE TRADITSIOONILISELT SURMA? 9. KAS ESIMESED TÖÖRIISTAD TEHTI TERASEST? 10. MILLINE NEIST ON TÖÖRIIST VIIL, VARU VÕI VARVAS? TÖÖRIISATAD JA ARVUTID ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (4. novembril 2014) Sümbolism, juugend, rahvusromantism I OSA. ÜLDKÜSIMUSED. Õpik - Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile“, kirjastus Kunst, Tallinn, 2003 –lk 10 – 29, küsimused lk 16, lk 23, lk 29 1. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid? Suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 2. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm? Teose sisu 3. Iseloomusta lühidalt sümbolismi kui kunstivoolu! Sümbolism pole stiil, vaid omapäraste teemade ja süžeedega kunstivool. Teemasid lahendati süžeede abil, mis olid ebatavalised, tähtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium. 4. Kes on prerafaeliidid? Nimeta kunstnikke-prearafaeliite! ...
Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal.Londoni olümpiamängudel osales rohkem kui 100000 sportlast 204'st riigist.Teised linnad, kes kandideerisid olümpialinnaks olid : New York, Pariis, Moskva ja Madrid. ...
AUGUSTE RODIN Impressionism Rodin oli kuulus prantsuse skulptor, kes elas aastatel 1840-1917. Lapsena vaimustus joonistamisest. Noore mehena avastas enda jaoks savi ning hakkas tegema skulptuure. Üritas 3 korda saada sisse École des Beaux-Arts (mõjuvõimsad kunstikoolid Prantsusmaal), kuid põrus. Püüdis rakendada skulptuuris uusi põhimõtteid. ,,The man with the broken nose" Esimene pronksbüst, Teos oli lõpetamata, mille ta mis iseloomustas väljapanekuks hiljem paljusid Rodini valmistas. töid Skulptuuri tagumine The Salon lükkas osa kukkus ära teose kaks korda ruumis olnud külma tagasi, kuid hiljem tõttu. võttis vastu nime all ,,Roomlase portree" Töömeetod: Rodin eelistas modellide vabat liikumist stuudios...
Mida saab teha rahvas, et mõjutada Riigikogu või vaitsuse tegevust? Me kõik ju teame, et meie riigi suureks valitsejaks oleme me ise. Rahvas. Meie eest aga mõtlevad seadusi Riigikogu ja valitsus, sest muidu kukuks riik kokku. Nad on selleks meile antud, et me oleksime kõigega rahul, meil oleks hea ja turvaline. Küll aga vahel nad ei mõtle ikka kõigi peale. Kuidas saame me teada anda, et meid on kahe silma vahele jäetud? Kuidas me saaksime Riigikogu või valitsust mõjutada nende otsustel? Esimene asi, mida inimesed tavaliselt teevad kui neile midagi ei kõlba, on see, et nad arutavad probleemidest ja üritavad neile lahendusi leida näiteks internetis. Hea koht selleks on näiteks foorum või jututuba. Mina liigitaks selle avaliku arvamuse avaldamiseks, kuigi osad meist ainult ,,vinguvad". Aga kes teab. Minuarust selline tegevus ei mõjuta kedagi, kui siis väga vähe. Aga sellest ei aita, et nende otsuseid muuta. ...
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane. 2) Ta on osalenud 6-detel ...
Tartu KHK Tina Referaat Koostas: Ingrit Pavlov Juhendas: Tartu KHK2009 Sisukord Tina ................................................................................................3 Kui kaua tunneb inimkond tina.......................................................4 Tina algne tootmine ja avastamine.................................................4 Tinakatk..........................................................................................5 Tina radioaktiivsus.........................................................................6 Tinasulamid....................................................................................6 Lisa: Napoleon Bonaparte'i langus................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................8 ...
Eesti olümpiavõitjad Gerli Sulg KK11-PE Click to edit Master text styles Alfred Neuland Second level Third level Fourth level Fifth level oli Eesti tõstja,1eestlasest olümpiavõitja. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Click to edit Master text styles Second level Eduard Pütsep Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927. Eesti esimene olümpiavõitja maa- dluses. Voldemar Väli Click to edit Ma...
Linnake oli väike, külastki väiksem, ja seal elasid peaaegu ainult raugad, kes surid nii harva, et otse tuska tekitas. Haiglasse ja vanglasse nõuti aga surnukirste väga vähe. Ühesõnaga, äriasjad läksid halvasti. Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi, kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil, isegi mitte türmis, kuigi ta oli juba seitsmekümneaastane. Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri m...
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda)...
Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert Rauschenberg lk.19-22Larry Rivers lk.23Kuulsad USA popkunstnikud lk.24-26Roy Lichtenstein lk.27-30Andy Warhol lk.31-34James Rosenquist Mis on popkunst? ,,Pop" sõnas ,,popkunst" tähendab ,,populaarset", kuid ka säravaid ja eredaid värve. Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada...
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
Troopiline ja Lõuna-Aafrika: põlisrahvaste kultuuri erijooni Hanna Kuusemaa II dek Tartu Kunstikool Aafrika maailma kultuuriloos · "Inimühiskonna häll". Leitud luumaterjali inimese evolutsiooni kõigist arenguetappidest · Kõrgkultuurid(nt. Vana-Egiptus, nn Musta Aafrika rahvaste kõrgkultuurid) · Materjaalsest kultuurist vähe säilinud · Uurimisel tuginetakse peamiselt suulisele pärimusele, rännumeeste kirjeldustele või arheoloogiaallikatele Lääne Aafrika NOKI KULTUUR · 500 eKr- 200 pKr · Rahva kõrge aengutase · Rauasulatus · Terrakota nõud ja kujud, eriti aga terrakotapead. Looma- ja inimpead voolitud ainulaadses stiilis, nende grotsekne väljendusviis erineb Aafrika traditsioonilise kunsti laadist JORUBAD · Panus Troopilise Aafrika kultuurile väga suur, eriti muusikas ja skulptuuris · Linnriigid tekkisid põhi...
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Referaat Muinasaeg. Koostaja: Kätlin Kruusimaa 11-k klass TALLINN 2007 Eestimaa ajaloo algus. Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga. Inimkonna vanust arvestades (umbes 2,5 miljonit aastat) on see suhteliselt lühike aeg. Miks saabusid siis esimesed inimesed Eestisse nõnda hilja? Põhjuseks oli asjaolu, et see maa oli üheks osaks põhjapoolses Euroopas, mida tabas jääaeg. Jääaja põhjustasid kliimamuutused kogu Maal. Kliima jahenemisel kogunesid esmalt mägedele suured jää- ja lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles 11 000 - 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Jääaeg kujundas oluliselt ...
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i järgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hõbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior võib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on väga plastne ja korrosiooni kindel hõbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega melhiorist valmistatakse laevade aurujõuseadmeite kondensaatori torusid, mida jahutatakse mereveega. Melhior on sula...
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Ar...
Esimesed taivilisatsioonid tekkisid eufrati ja tigrise jõe orgudes ja niiluse orus enamvàhem ühel ajal u 3000 a ekr. Eeldudekspaikne eluviis, viljelev majandus, varajane kihistumine, tööjaotus. tsivilisatsiooni tunnusteks on veel 1. riigi olemasolu 2. kiri 3. mitmekesise vaimse tegevuse olemasolu (kultuur) Primaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. Sumerite linnriigidkõige vanem tsivilisatsioon (IV at. Lõpp ekr) 2. Ratas 3. Vask 4. Maailma vanim eepus gilgames 5. Vanim kirjalik seaduste koguHammurami seadused 6. Leiutati metallitöötlemine 7. Järgmine avastus pronks sai uue ajastu alguseks 2500 a ekr 8. Kiilkiri 9. Suured mõjutused naaberriikidelt Seknudaarsete tsivilisatsioonide saavutused: 1. hetiidid võtaid kasutusele raua (1300a ekr) 2. foiniiklased leiutasid tähestiku (14 saj ekr) 3. juudid võtaid esimesena kasutusele mo...
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
Egeuse kultuuri keskused Knoosos ja Mükeene Kreeta Kreeka mander Kreeta kunst Kõrgkultuuri hiilgeaeg 2000-1450 eKr Merendus Kultuuri iseloomustavad võimsad lossid Lossid on kogukonnakeskused Labürinditaolised Suured trepid Rohkelt sambaed (alt kitsad, ülalt laiad) Seinamaalid (elurõõmsad, värvilised, inimesi kujutati egiptuse poosis aga elurõõmsalt; loomi kujutati elutruult; palju mereelukaid) Puudusid välisseinad Valgustatud avausest laes Seintel freskod -5 “korrust” kindlustamata, rahumeelne elanikkond 1700 lagundab maavärin lossid -> ei ole enam nii võimsad 1450 saarel vulkaanipurse, lossid hävinesid taas Kirja (lineaarkiri A) ei osati lugeda Kunstis kujutati pidustusi, taimi, loomi ...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
