Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Valisin teema selletõttu, et see huvitab mind. Erivajadustega laste teema hakkas mulle huvi pakkuma paar suve tagasi, kui käisin Viljandi lähistel Karulas, erivajadustega inimeste hooldekodus. Seal näidata mõnda inimest, kes muidu ehk oleks täiesti terve, kui teda lapsepõlves poleks valesti koheldud. Näiteks ühte poissi olevat hoitud puuris, laudas loomade juures ning temaga ei suheldud üldse ja praegu ei os...
Loovtöö Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus 2012 Tõenäoliselt on raske kahelda väites, et jätkusuutlikus ja turvalises ühiskonnas on hoolivus, sallivus ja koostöövalmidus vajalikud väärtused ja hoiakud. Võtmeküsimus on, kuidas saavutada see, et need hoiakutena ühiskonnas domineeriksid. Praktiliselt toimiva väärtuskasvatuse eelduseks on sotsiaalse võimekuse teadlik arendamine ning käitumismudelid, mis sotsiaalseid väärtusi taastoodavad. Mõtlen siin eelkõige kommunikatiivseid oskusi, isikutevahelisi oskusi , eneseanalüüsi harjumust jms. Usun, et eesti sotsiaalpoliitika üks tegematajätmisi on see, et alahinnatakse haridussüsteemi rolli sotsiaalsete võimete arendajana. Sotsiaalse võimekuse arendamine algab muuhulgas ka sellest, et haridussüsteemi väärtustatakse mitte üksnes insener...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realise...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond ERIVAJADUSTEGA LAPSE VAJADUSED JA VÕIMALUSED REHABILITATSIOONIKS Essee Juhendaja: Tallinn 2017 Kõik inimesed erinevad üksteisest vaimsete, psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest. Erivajadusega lapse puhul on tema individuaalsus ja vajadused tema eakaaslastest oluliselt teistsugused ja vajaksid muudatusi tema kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Lasteaialaste puhul saame rääkida arengulistest erivajadustest (AEV), koolilaste puhul aga hariduslikest erivajadustest (HEV) (Kõrgesaar, 2002.) Kuidas teha kindlaks, kas laps on erivajadustega või mitte? Lapse erivajadusi saab määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel, arvestades konkreetset kasvukeskkonda (Häidkind, 2007). Lapse ...
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana. Haridusliku erivajaduse all mõistetakse vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Nii tagatakse kõigile võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Minul kahjuks puuduvad kogemused ja kokkupuuted erivajadusega lastega. Kuid minul kui tulevasel õpetajal on väga suur roll haridusliku erivajadusega laste kasvatamisel ja õpetamisel. Neid lapsi tuleb märgata ja ära tunda, aidata ja suunata. Igale haridusliku erivajadusega lapsele tuleb pöörata tähelepanu. Kuna ma ei ole töötanud hariduslike eriv...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad...
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. ) Algklassides õpp...
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad...
Erivajadustega lapsed probleemi olulisus tänapäeva Eestis. Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastst vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (Lindgren, Suter 1994). Eesti lastest esineb kuni 20%-l arenguhäireid. Mõned neist on väikesed ja lühiajalise tähelepaneliku suunamise abil ületatavad, kui neid õigel ajal märgatakse. Varajane märkamine on aga tõsine probleem. Uuringute tulemusel on selgunud, et lapse arenguliste erivajaduste esmase märkajana on esikohal lapsevanem, seejärel lasteaia õpetaja, tunduvalt harvem perearst. Siit tulenebki esimene probleem kes kannab vastutust lapse arengu eripära märkamises? Lapse arenguprobleemide märkamine ja hindamine eeldavad eakohase arengu põhjalikku tund...
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuus...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad ...
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore t...
SISUKORD SISSEJUHATUS Varajase märkamise ja sekkumise korraldus Euroopa riikides on erinev. Erinevustele vaatamata pakuvad kõik riigid imikutele ja väikelastele (alates sünnist kuni 5-6 eluaastani) ja nende peredele mitmesuguseid teenuseid/võimalusi ja tuge. Mõnedes Põhjamaades näiteks külastab meditsiiniõde kõiki lapsi regulaarselt kodus maksimaalselt ühe aasta jooksul ning nõustab ja toetab vanemaid uute ülesannete täitmisel. Kui varakult tehakse kindlaks probleeme, võidakse seda tüüpi jälgimist jätkata lapse kahe ja poole aastaseks saamiseni. Teistes riikides külastavad õed kodusid üksnes juhul, kui vastsündinul on avastatud riskitegureid. Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikid...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid...
l 2. praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal val...
ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Ee...
Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Erivajadustega laste tugisüsteemid Eestis. Carolin Hussar Tartu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis teen kerge ülevaate käesolevatsest erivajadustega laste tugisüsteemidest, mis seisavad koos väga paljudest Euroopa riikidest. Räägin üleüldiselt Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost, kui ka erivajadusetega lastest. Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 1...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Mis on kaasav haridus? Kaasava hariduse praktika põhineb filosoofial, mis käsitleb erisusi, võimeid ja vajadusi loomulikena ning annab võimaluse õppimiseks ja arenguks kõikidele ning väärtustab sealjuures iga kogukonna liikme rolli. Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev are...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR ................................................................
Etekanne. Psüühiliste või käitumuslike raskustega laps. Sissukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps................................................................4 Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused............................................5 Kokkuvõtte.................................................................................................................. 6 Viited:......................................................................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahulda...
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Milliseid põhimõtteid peaks arvestama erivajadusega lastega töötamisel? Erivajadusega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on kõik erivajadusega lapsed. Eesti lasteaiad liiguvad kõigi laste koosõpetamise suunas. Siiski ei tohiks erivaja...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevak...
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes oma vaimsete või füüsiliste omaduste poolest erinevad oma eakaaslastest. Erinevate allikate põhjal on erivajadustega lapsi kuni 20% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära sõltub erivajaduste raskusest. Pimedate, kurtide, ajuhalvatuse, raske vaimse ala-arengu või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub eriasutustes (erirühmades), kus eriettevalmistusega personal õpetab ja kasvatab neid ja tagab neile vajaliku meditsiini hoolduse. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhtel...
KOOL MÜÜJA-KLIENDITEENINDAJA NIMI EDUKAS MÜÜGIPROTSESSI JUHTIMINE JA ERIVAJADUSTEGA KLIENTIDE TEENINDAMINE Referaat LINN 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on edukas müügiprotsessi juhtimine ja erivajadustega klientide teenindamine. Sellest lähtuvalt uurisin nende teemade kohta ja sain teada palju uut ning huvitavat informatsiooni. Tõin oma töös välja, kuidas juhtida müügiprotsessi edukalt ning selgitasin, mis see üleüldse on. Protsessi järgimine aitab saavutada nelja eesmärki. Erivajadustega kliente on erinevaid, on spetsiifiliste vajadustega kliendid ja erivajadustega ehk puuetega kliendid. Nende klientide puhul on vaja rahulikku ning kannatlikku käitumist. Sellistest inimestest tuleb alati välja teha ja neile abi pakkuda, kui nad seda vajavad. 1 1. ...
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on tegemist arengut soodustava kombinatsiooni...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. ...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
LASTE ARV, ÕNNASPOSITSIOON JA - SUHTED Sissejuhatus Kui vanemad soovivad rohkem kui ühte last, siis on nende loomulik soov ja ootus, et lapsed armastaksid oma õdesid-vendi ja hoolitseksid nende eest Kogemused näitavad siiski, et harva kujunevad suhted heaks ilma vanematepoolse koostööta Laps, kes on harjunud, et kogu tähelepanu on tema päralt, tajub ões-vennas ohtu ja võistlejat Millest saavad probleemid alguse? Vanemad pööravad ühele lapsele rohkem tähelepanu kui teisele/teistele. Tavaliselt neelab vanemate tähelepanu noorim laps Kui laste endi suhtlejaomadused on erinevad Nõrga tervisega, sageli haigestuv, füüsilise või vaimse erivajadustega laps saab endale rohkem tähelepanu, nii positiivset kui ka negatiivset Laste sünnijärjekord ja selle mõju Õnnaspositsioon, lapse positsioon õdede ja vendade keskel, mõjutab isiku kujunemist terve elu. Vanem...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond xxxxxxxxx AÜSRx 18- KUU KUNI 5- AASTA VANUSTE LASTE ERIVAJADUSTE JA PUUETE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toim...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue...........................................................................
Sisukord Sisukord ............................................................................................................................1 Sissejuhatus ...................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 ...
Varajane sekkumine Soomes Sirle Veider Referaadi teemaks on varajane sekkumine meie põhjanaaberriigis Soomes. Esmalt antakse ülevaade olulistest varajase sekkumise alastest õigusaktidest ja poliitilistest muudatustest enne ja pärast 2004. aastat, seejärel tutvustatakse Soome varajase sekkumise süsteemi üldisemas mõttes ning kitsamas tähenduses saab sellest aimu väikelapse psüühikahäire näite varal. Soome on Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri üks liikmesriikidest. Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, ...
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala VAIMUPUUE essee Valga 2015 SISSEJUHATUS Ma ei ole kunagi näinud rumalat last; ma olen näinud last, kes mõnikord tegi asju, mida ma ei mõistnud või asju, mida ma ei olnud planeerinud; ma olen näinud last, kes ei olnud näinud samu kohti, mida mina, aga ta ei olnud rumal laps. Enne, kui sa kutsud teda rumalaks, mõtle, kas ta oli rumal laps, või ta lihtsalt teadis teisi asju kui sina? ( Ruth Bebermeyer) Valisin oma essee teemaks vaimupuudega lapse olemuse. Kuna elame avatud ühiskonnas ja puutume kokku väga erinevate inimestega. Olen tähele pannud, et tihtipeale tekitab teistsuguse väljanägemise ja käitumisega inimene e. vaimupuudega inimene, meie ühiskonnas ja teiste inimeste seas kohmetust, eemaletõmbumist, hirmu ja teadmatust, kuidas ja mismoodi peaks sellise inimesega kohtudes käituma. Lasteaedadesse, koolidesse, huviringidesse jne. tuleb erivajadustega la...
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on e...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, ...
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline a...
1) Küsitlemisel saame objektiivset infot a. inimeste enesehinnangu kohta b. olenemata vastaja eneseväljendusoskuste tasemest c. selle kohta, mis toimus d. siis, kui vastaja suudab ja tahab esitada infot omapoolsete tõlgendusteta e. mis sisaldab kõike, mida vastaja teab 2) Võimete uurimiseks saavad õpetajad kutsestandardile vastava ettevalmistuse korral kasutada võimalust a. last küsitleda b. küsitleda lapsevanemaid c. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 3) Nõustamiskomisjoni koosseisu kuuluvad teiste hulgas kindlasti a. eripedagoog, logopeed ja sotsiaalpedagoog b. eripedagoog, logopeed ja kliiniline psühholoog c. logopeed, psühhiaater ja sotsiaaltöötaja d. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog e. eripedagoog, koolipsühholoog ja sotsiaaltöötaja 4) Hindamise objektiks...
ERIVAJADUSTEGA LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE KUJUNDAMINE LASTEAIAS Lasteaiaaeg on lapse elus lühike, kuid otsustava tähtsusega eluperiood- sotsiaalsete, kommunikatiivsete, kognitiivsete, emotsionaalsete jt. baasoskuste kujunemise aeg. Tähtsustada tuleb lapse arenguliste erivajaduste(AEV) varajast märkamist ja korrektsioonitööga alustamist juba enne lasteaiaiga. Valiku puhul, kas AEV laps panna tava- või erilasteaeda, tuleb lähtuda konkreetsest lapsest ja tema erivajadustest. Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe-...
Praktiline töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppe...
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Asenduskoduteenus Referaat Tallinn 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Asenduskoduteenus............................................................................................... 4 Asenduskoduteenuse osutamine.........................................................................4 Asenduskoduteenuse osutaja kohustused........................................................5 Asenduskoduteenuse rahastamine...
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
Lastekaitse seaduse analüüs Eesti lastekaitse seadus on vastu võetud 08.06.1992, aga jõustus alles 01.01.1993. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitsmine Eesti Vabariigis. Eesti lastekaitse seadus koosneb kümnest osast : I osas on üldsätted ( Seaduse ülesanded, lapse vanus, lastekaitse põhimõte, lastekaitse korraldus, riiklik lastekaitse, omavalitsuslik lastekaitse ja ühiskondlik lastekaitse). II osas räägib lapse õigustest ( Õigus elule, ainumääratlustele, saada abi ja hoolt, sotsiaalsed õigused, õigus puhkusele ja jõudeajale, privaatsusele, õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest, orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele, õigus osa võtta lapsekaitse programmide väljatöötamisest ja viimane räägib lapse sotsiaal...
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Kes...
ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE ÜLESANDED Lysandra Reilson Ülesanne 1. Pilt ühe/kahe käände harjutamiseks Omastav: kelle/mille? 1.Kelle kleit on roosat värvi? (Tüdruku) 2.Mille peal kasvavad lilled? (Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
