A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas....
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine. Osmootse rõhu säilitamine toimub vee ja tähtsamate ioonide (Na, Cl) väljutamise reguleerimises. 4. Sisesekretoorne funktsioon. Produtseerivad aineid, mis lähevad verre: A. Erütrotsüütide teket mõjutavad erütropoetiinid- tekivad neerudes, on hädavajalikud punaliblede tekke...
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liiku...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega), rasedus (raseduse algul iiveldust ja oksendamist rohkem – esimestel kuudel, hiljem toimib kohandumine), ravimid ja toksiinid, valu, koljusisese rõhu tõus (koljutraumade tagajärjel või ülekuumenemise tõttu, samuti väga kõrges palavikus. Traumade korral tekib ajuturse ja kolju kitsub – iiveldus pärast traum...
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest.....................................................................................4 2. Kasvuhormooni tootmine...........................................................................................5 1.1Vallandajad...................................................................
Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleülds...
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Konts...
2018 esimene seminar 1 1. seminar 1. Milline Tartu Ülikoolis töötanud farmakoloog isoleeris kärbseseenest muskariini ja uuris tema toimet? a) R. Kobert b) R. Buchheim c) G. Kingisepp d) O. Schmiedeberg 2. Millega läks farmakoloogia ajalukku R.Buchheim? a) lõi farmakoloogia mõiste b) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia laboratooriumi c) asutas esimese eksperimentaalse farmakoloogia ajakirja 3. Milline väited on õiged? Farmakoloogia on teadus, mis uurib ... a) ravimite toimet organismi normaalsetesse või patoloogiliselt muutunud elutalitlustesse b) organismi elutalitluse juhtimist keemiliste ainete abil c) ravimite tehnoloogiat d) keemiliste ühendite ja bioloogiliste süsteemide interaktsiooni 4. Farmakonide hulka ei kuulu ... a) keemilised ained b) loomsed ained c) toiduained d) taimsed ained 5. Eelravim on ... a) kliiniliselt aprobeerimata farmakon b) farmakon (ravim, mürk), mis aktiveerub alles biotransformatsiooni...
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele ...
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised neeruvaagnas ja mikroobide poolt immuunpõletik immuunpatoloogiline seisund, mille puhul muutused põie tubulointerstitsiaalse põhjustatud põleti...
1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured). Ürt - ravimtaime maapealne osa, siia alla arvatakse kogu vars lehtede ja õitega või pikk õitsev ladvaosa. 3. Ravimvormide klas...
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU ...
Kordamine biokeemia testiks 1.Mida tähendab asendamatu aminohape? - Neid peab saama valmiskujul. 2.Kus algab toiduvalgu seedimine inimorganismis? - Maos 3.Milles seisneb maos oleva soolhappe roll süsivesikute seedimisel?- inaktiveerib sülje ensüümi 4.Kas palaviku korral organismi veevajadus ..suureneb 5.Inimorganism saab vett...- joogi ja toiduga, samuti tekib teda toitainete oksüdatsioonil 6.Biomolekulide imendumise põhikohaks on..peensool 7.Milline süsivesik on organismi jaoks tähtsaim? glükoos 8.Seedetrakti häired (kõhulahtisus, oksendamine) põhjustavad vedeliku.....kadu. Lisaks tekib K+ kadu. 9.Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad katma lipiidid? 25 30% 10.Toitumise järgselt veresuhkru tase......tõuseb 11.Kas kõiki süsivesikuid võib nimetada suhkruks - ei 12.Milles seisneb lipiidide tähtsus organismi jaoks? - Tagavad pikaajalise energiavaru. 13.Vee saamine ja eritumine peaksid olema .....tasakaalus 14.Biomolek...
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke v...
DIUREETIKUMID Diureetikumide phinäidustus: vähendada organismis rakuvälise vedeliku hulka ja sellega ka turseid. Diureetikume kasutatakse selleks, et vähendada organismis turseid. Seetõttu on diureetikumide kasutamine olulisel kohal südamepuudulikkuse korral, hüpertoonia ravil, kroonilise neerupuudulikkuse jm. neeruhaiguste korral, aju- ja kopsutursete puhul, mürgituste puhul jne. Enamuse diureetkumide toimemehhanismi aluseks on vee ja mnede ioonide (Na+, K+, Cl-) tagasiimendumise takistamine neeutorukestes. Seda saab mjutada distaalsetes ja proksimaalsetes neerutorukestes ning Henle lingus. Neerupäsmakeste verevarutust parandades saab aga suurendada esmasuriini hulka. Olulisemad diureetikumide rühmad on: ·tiasiidid, ·lingudiureetikumid ja ·kaaliumi säästvad diureetikumid. Nad erinevad omavahel toimemehhanismi ja toime tugevuse poolest. Tugevatoimelised lingudiureetik...
LABORIÕPE Teema 1 SISUKORD A. Uriini kogumine 2 B. Uriini analüüsi näidustused 3 C. Uriini analüüsi astmeline strateegia 3 D. Uriini füüsikaline uurimine 4 1. Hulk 4 2. Läbipaistvus 4 3. Lõhn 5 4. Värvus 5 5. Erikaal 5 6. pH 5 E. Uriini keemiline uurimine 5 1. Testribad 5 2. Uriini keemilise uurimise tehnika 5 3. Proteinuuria 6 F. Uriini sademe värvimine ja mikroskopeerimine 7 Uriini sademe mikroskoopiline uurimine 7 1. Uriini sade neeru-kuseteede ta...
Eritumine- Füsioloogia. 1. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed kopsude kaudu, naha kaudu, seedetrati kaudu. Neerude funktsioonid · Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, u...
Erituselundkond Uriiniteke Uriini teke Uriini teke algab neerukehakestes (mõlemas neerus umbes miljon). Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained (näiteks glükoos) ning suurem osa veest verre tagasi. Üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega moodustab uriini. Neerudes moodustunud uriin liigub mööda kusejuha kusepõide. Uriini hulk ja koostis Uriini hulk ja koostis sõltuvad toidu koostisest, keskkonna tingimustest ja kehalise töö intensiivsusest. Soojas keskkonnas, kus higinäärmed funktsioneerivad aktiivsemalt, on uriini eritumine väiksem, kuid uriini kontsentratsioon kõrgem kui külmas keskkonnas. Uriini teket soodustavad näiteks soolane toit ning kohv ja õlu. Põiepõletik Kuidas ravida? Kui põletik juba kallal, peaks tegema jalg...
FÜSIOLOOGIA: Veri 1. Vere funktsioonid 1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse 2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel. Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires 3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks 2. Verd iseloomustavad omadused 1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. 2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda 3. Vererakud Punaverelibled Erütrotsüüdid Valgeverelibled Leukotsüüdid Vereliistakud Trombotsüüdid 4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse 5. Leukotsüüt organismi kaitse. 6. Trombotsüüt ...
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt. Mineralokortikosteroidid mõjutavad vee- ja elektrolüütide ainevahetust. · Glükokortikosteroidide ülesanne säilitavad organismi vedelikke homeostaasi; osalevad rakude ainevahetuses (palju erinevaid funktsioone). · Glükokotikosteroidide toime Rasvade, valkude ja...
Kristi Oja Õenduse õppetool Õ12 Peensool (intestinum tenue) Inimese kehas asub peensool kõhuõõnes ning kuulub seedeelundkonda. Peensool on seedekanali kõige pikem osa – keskmiselt 5m, mis jaguneb kolmeks osaks- kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult ...
KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid an...
Neeruhaigused Loeng Mart Roosimaa Füsioloogia • Neerude funktsioonid Neerudes toimub filtratsioon • Päevas tekib ~180 L esmasuriini • Neerutuubulite läbimisel suurem osa filtraadist resorbeerub • Esmasuriinist resorbeeritakse 99% • 1% ehk ~1,8 L väljub uriinina Peamine regulatsioon sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
1)Töötervishoiu tööohutuse seadus : uurimisobjektid jagunevad 4 rühma ja nende tutvustust 1.1) Üldosa (seadusandlus, traumatism , järelevalve seadusandluse täitmise üle ) 1.2) Tööhügieen ( tootmiskeskkonna metereoloogilised tingimused, tööstusvalgustus ,mürkained, ioniseeriv kiirgus, müra, vibratsioon ) 1.3) Tööohutus ( elektriohutus, surveall töötavate seadmete ja tõsteseadmete ohutus ) 1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõt...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
Vesi inimorganismis. Vee funktsioonid inimorganismis. Lily Leppik, Polina Hanenko, Ilona Kuusalu, Aljona Karavantseva. Vesi inimorganismis Inimkeha massist moodustab vesi umbes 60%. Orgasnismi veesisaldus pidevalt väheneb 97% (loode) kuni 45-50% (rauk) Vee jaotus organismis on ebaühtlane. Kõige veevaesem on hambaemail, milles on vaid 0,2 % vett, kõige suurema veesisaldusega on bioloogilised vedelikud,milles on vett üle 90 %. Meesorganismi veesisaldus on kõrgem kui naistel. Ülerasvumise korral võib vee sisaldus organismis olla isegi alla 40% keha massist. Peamine veehulk organismis asub rakkudes, raku protoplasmas. Vee massi jäävuse seadus: organismi siseneva vee mass peab üldjuhul võrduma organismist väljuva vee massiga. Keskmiselt eraldub ööpäevas inimorganismist kokku 2-2,5 l vett. Ööpäevas eraldub kopsudest väljahingatava õhuga 400-450g veeauru. Higig...
BRONHIIT Mairis ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Tegemist on Eesti kliimas sageli Click to edit Master text styles esineva haigusega. Second level Third level Tekib sagedamini külmal Fourth level aastaajal. Fifth level Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib b...
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->m...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT Jelena Babi, Kela 2 AÜ EALINE FÜSIOLOOGIA JA HÜGIEEN Hormonaal süsteem Juhendaja: Marge Grauberg NARVA 2015 Kehahormoonid ja neid eritavad näärmed moodustavad hormonaal- ehk endokriinsüsteemi. Inimesel on kaheksa suuremat nääret, mille ülesanded on keha ainevahetuse, reproduktiivse süsteemi, kasvamise ja une reguleerimine. Sarnaselt närvisüsteemile on ka hormonaalsüsteem infosignaalide süsteem. Kuid neuronite asemel kasutab see sõnumiviijatena keemilisi ühendeid – hormoone –, millest igaühel on oma ainulaadne funktsioon. 1. Epifüüs 2. Hipofüüs ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumi...
Tartu Kutsehariduskeskus LAKTOOSITALUMATUS Tartu 2008 MIS ON LAKTOOS Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes(5%), ka inimese rinnapiimas(7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, kuid siiski annab 30-50 % piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi struktuur LAKTOOSITALUMATUS Laktoositalumatuse põhjuseks on laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. See ei ole piimaallergia. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. See haigus on eluaegne, aga seda saab ennetad...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Eritus elundkond Algab neerudega ja lõpeb kusitiga. Elutegevuse käigus moodustab organism mitmesugused mitte omastavad ainevahetuse produktid, mille kuhjumine rikub organismi sisekeskkonna konstantsust- homöostaas (kusiaine, soolad, süsihappegaas) Organismi viiakse pidevalt toidu ja joogiga vett ja seal lahustunud aineid. Neer On 150g raske. Tiheda konsistensiga punakas-pruun, parenhümatoosne elund (paaris). Mõõtmed: 12x6x3 cm. Neer asetseb viimase rinnalüli ja esimese kahe nimmelüli kõrgusel. Parem neer on vasakust veidi all pool, sest maks surub teda alla poole. Neerude ülemised poolused on teineteisele lähemal kui alumised. Neerude kinnitamiseks pole olemas ligamentaarset hoide aparaati. Nad püsivad oma asendis tänu neeruväratisse sisenevatele veresoonte doonusele, neerukihnule ja kõhulihaste pressile. Tugeval kõhnumisel ja kõhulihaste lõtvumisel võib tekkida rändneer ...
Vastseliina Gümnaasium Stress Põhjused ja tagajärjed Koostaja: Vastseliina 2008 Stress Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on...
Elavhõbe Elavhõbe on keemiline element aatomnumbriga 80. Elavhõbe kannab sümbolit Hg (ladina keeles Hydrargyrum mis tähendab vedelat hõbe) ja see on üks kuuest elemendist, mis on normaaltemperatuuril vedel (kuulub IIB rühma metallide alla). Elavhõbeda mass on 200.59 AMÜ ning elektronskeem on Hg 80+ | 2) 18) 32) 18) 8) 2) Elavhõbeda tihedus on normaaltingimustel 13,6 g/cm³. Tahkub elavhõbe temperatuuril -38,8°C ja keeb temperatuuril 356°C. Elavhõbe on tänu oma vedelusele halb elektrijuht. Pindpinevus on sellel ainel üpriski suur: pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Elavhõbe lihtainena on hõbe läikiv metall, kuid niiske õhu käes kaotab ta oma läike ning kattub oksiidkattega. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad kui elavhõbe ise. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omak...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Suhkrutõve farmakoloogia Insuliini sekretsioon, füsioloogiline roll, regulatsiooni kontrollivad faktorid. I ja II tüüpi diabeedi iseloomustus. I tüüp (20% patsientidest): • Algab nooruses ning ei sõltu kehakaalust. • Tingitud autoallergilisest reaktsioonist - rakkude suhtes. Diabeedi ilmnemiseks peab olema hukkunud üle 90 % rakkude. • Insuliini absoluutne defitsiit, mis ravi puudumisel viib suhteliselt kiiresti surmale ketoatsidoosist. Algus on äge. Algab sagedamini talvekuudel ja on seotud metaboolse stressiga – nt. infektsiooniga. Algab polüuuriaga, vedeliku tasakaalu häirete, kaalu kaotuse ja võimalike metaboolsete tüsistustega – nt. ketoatsidoosiga. Suremus on 5 korda kõrgem kui vastavas üldpopulatsioonis K. Vahenõmm 2018 II tüüp (80% patsientidest): Algab vanemas eas ja tavaliselt ülekaalulistel. • Esinevad resistentsus insuliini suhtes ja insuliini sekretsiooni vähenemine. Haiguse algus aeglane. Sageli avastatakse rutiinsel...
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5...
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained ...
TARTU ÜLIKOOL Kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli mõju treeningu tulemuslikkusele Referaat Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3 KOFEIIN ................................................................................................................. 4 1.1 TOIMEMEHHANISM .................................................................................................................................. 4 1.2 MÕJU SOORITUSELE ................................................................................................................................. 4 NIKOTIIN ................................................................................................................ 5 2.1 TOIMEMEHHANIS...
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
