Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanduse õppetool Rinnavähiga patsiendi õendusprobleemid enne masektoomia operatsiooni Iseseisev töö kirurgilise haige õenduses Tallinn 2011 ÕENDUSPLAAN Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus 1. Valu mis on tingitud kasvajalisest Valu kaob Hinda rinnanäärme turset ja naha tükist ja tursest rinnanäärmes olukorda; selgita pt.-le valu põhjust. (Labotkin 2002:145) (Haagedoorn jt Õpeta valu tugevust hindama; selgita 1996:319) valu leevendamise võimalusi. Õpeta ...
Tripper e. Gonorröa Mairo Org Tekkitaja Tekitajaks on bakter mis kahjustab meestel kusitit, limaskesta ja naistel emakakaela. Kuidas ja millal avaldub Enamasti ilmuvad haigustunnused 3-5 päeva pärast nakatumist. Meestel: rohekas-kollakas eritis peenises. Naistel: rohekas-kollakas eritis tupes ja valulikkus kusemisel. Võib tekkida ka veresegune eritis. Levimine Levib kaitsmata tupe-, päraku- suuseksi ajal partneriga, kellel on gonorröa. Gonorröad võib edasi anda ka siis kui välised ilminguid pole. Kuidas ravida Gonorröa allub ravile hästi, millele lisandub ka kohustuslik klamüdioosi ravi, kuna gonorröa esineb sageli koos klamüdioosiga. Samasuguse ravi peavad läbi tegema ka seksuaalpartnerid, olenemata nende uuringute tulemustest. Tagajärjed Ravimata gonorröa põhjustab munajuhade ja -sarjade põletiku, mis võib omakorda olla hilisema lastetuse põhjus.
INDICATIVI PASSIVI I re II re III ere i IV ire esse act Praesens or e-or or i-or i-or sum praesens + -ris -ris e-ris e-ris i-ris es -tur -tur i-tur i-tur i-tur est -mur -mur i-mur i-mur i-mur sumus -min -min i-min i-min i-min estis -ntur e-ntur u-ntur i-u-ntur i-u-ntur sunt Imperfectu -ba-r -ba-r ba-r i-ba-r i-ba-r eram m -b-ris -b-ris b-ris i-b-ris i-b-ris ers praesens + -b-tur -b-tur b-tur i-b-tur i-b-tur erat -b-mur -b-mur b-mur i-b-mur i-b-mur ermus -...
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
Haiguste perioodid *nakatumine-> peiteperiood (haigust pole)-> eelkik/eelnhtude periood (ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskest...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED Kaisa-Helena Luht Tallinna Inglise Kolledz Viirushaigused HIV/AIDS AIDS - Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom Kuidas nakkab? Kuidas ei nakka? http://www.searo.who.int/LinkFiles/Publications_aids-149.pdf 20 million dead, 39.4 million infected by 2004 25 million AIDS orphans expected by 2010 13 000 new HIV infections every day globally 8000 people dying of AIDS every day, 1 every 10 seconds globally 6.4 million people living with HIV/AIDS in South-East Asia in 2004 95% of infected persons are NOT aware of their HIV status Maailm alates 1999 1999 elas HIV-iga 33,6milj. suri AIDSi 2,6 milj. 2000 elas HIV-iga 36,1milj. suri AIDSi 3,0 milj. 2001 elas HIV-iga 40,0milj. suri AIDSi 3,0 milj. Ja nii igal aastal edas...
Vulva ja vagiina infektsioonid Emakakaelapõletik Bakteriaalne Candida / Trichomonas Genitaalherpes Klamüüdia Gonorröa PID papilloomiviirusi vaginoos seenkolpiit vaginalis nfektsioon M Muutus tupe Sagedasem Algloom Põhjustatud Emaka, HPV õ bakterflooras vulvovaginiidi enamasti HSV-2 munajuhade, i tekitaja poolt munasarjade või s ...
Millega on tegu? Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Herpes Mis see on? Tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki: üks tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele. ,,tänu" suuseksile on võimlik, et huuleherpes kandub ka suguelunditele. Ainult veerandil nakatunutest tekib herpeetiline lööve, ülejäänutel haigusnähud puuduvad. Kuidas ja millal avaldub? Esimesed haigustunnused ilmnevad 3-7 päeva jooksul pärast nakatumist. Tunnused: esmalt ilmub sügelev laiguke. Sellejärgselt tekivad väikesed villikesed, mis kiiresti lõhkevad, tekivad haavandikesed, mi...
Süüfilis Tekkepõhjused ja-mehhanismid Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10%...
Mehe suguelundite ehitus ja talitus seemneplasma seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest ...
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus · Ei ole suguliselt üle kantav haigus · Mikrofloora muutus · Põhjustavad bakterid · Vähene halvalõhvaline vinav voolus Bakteriaalne vagioos · Paiksed ja suukaudsed preparaadid · Suureneb risk väikevaagna organit...
Trihhomonoos Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. Sümptomid Naistel põhjustab nakkus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida emakakaelale. Võivad esineda sümptomid, nagu sügelemine, voolus (sageli rohekas ja vahutav), kipitus urineerimisel, sage urineerimine ja valulik suguühe. Umbes neljandikul kindlaks tehtud nakkusega naistest sümptomeid ei esine. Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti ...
Hüdraloomad kuuluvad veeselgrootute klassi, ainuõõssete hõimkonda. Hüdrad elutsevad peamiselt meres, toituvad zooplanktonist ja pisikaladest. Hüdrad paistavad rohekat värvi, kuid tegelikult on hüdrade keha läbipaistev ning selle roheka värvuse annavad neile rohelised vetikad, kes elavad hüdrade kehas. Väljaspoolt katab hüdrade keha epiteellihasrakkude kiht. Need rakud kaitsevad hüdrat ning täidavad ühtlasi ka lihasrakkude ülesannet. Niisiis koosnevad epiteellihasrakud tsütoplasmalisest osast ja lihaselisest osast. Samuti paiknevad hüdra välimises kihis epiteelrakkude vahel kõrverakud. Kõrverakud täidavad kaitsefunktsiooni. Need rakud sisaldavad mürgist ainet, mis on väiksematele loomadele koguni surmav. Suurematele loomadele on kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav. Katterakkude vahel paiknevad ärritusi vastuvõtvad närvirakud. Sisemises rakukihis on samuti epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliski...
Loteprednool OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2017 Toimeaine Loteprednoolet a-bonaat on tugeva Farmakoterapeutili põletikuvastase ne rühm: toimega uue Põletikuvastased klassi ained, kortikosteroid kortikosteroidid. Toime avaldub Kasutatakse: manustamiskoha Lotemax, 0,5% l silmatilgad Lotemax 0,5% KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Suspensioon Sisaldab: 0,5% (= vedelik + loteprednooletabona tahke ati (5 mg/ml). lahustumatu Iga tilk sisaldab 0,19 aine) mg loteprednooletabona ati Teadaolevat toimet omav abiaine: Bensalkooniumklorii d (0,01%) Näidustused Silmaoperatsioon An...
Kiletiivalised Karmen Kallas ja Marii-Helen Horn Kehaehitus · Pea · Tundlad · Jalad · Tiivad · Ülalõuad · Paar liitsilmi ja 3 lihtsilma · Suised · Esi- ja tagakeha Kõige suurim odaherilane ja kõige väiksem munakireslane Osadel sugukondadel on kaks paari kilejaid läbipaistvaid lennutiibu, mõnedel tiivad puuduvad Eesmine ja tagumine tiivapaar omavahel väikeste konksukestega ühendatud, töötavad lennul ühtse kandepinnana Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi Kõikidel kiletiivalistel on hästi arenenud ülalõuad, millega tahket toitu närida, kaevata või pesamaterjali koguda Sipelgad Mürmekoloogia. Enamik sipelgaid elab troopikas Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased, väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad rautsikad Suhtlevad omavahel lõhnade abil Toitumine-putukad, lehetäide magus eritis ja taimemahl, osa ...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses kui tekivad ebamäärased vaevused ja kahtlus suguhaigusele Haiguse diagnoosimiseks ja ravimiseks tuleb kindlasti pöörduda kas naha-suguhaiguste arsti, naistearsti või meestears...
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab karvad mä...
Loomsed mürgid Mis on mürgid? Mürgid on ained, mis organismi sattudes häirivad normaalset elutegevust ning toovad esile mürgistuse sümtomid. Satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid, mineraalseid ning sünteetiliselt saadud mürke. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Imetajad ja linnud üldiselt mürke ei tooda. Tetrodotoksiin Leidub kerakalades. Tetrodotoksiin on üks mürgisemaid looduslikke ühendeid üldse. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine. Maomürgid Kuuluvad kõrgemolekulaarsete orgaaniliste ühendite hulka ja sarnanevad oma keemiliselt ehituselt valkainetega. Seni on õnnestu...
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
MEHE SUGUELUNDITE EHITUS JA TALITLUS Madis Veskimägi TÕSTAMAA TERVISEKESKUS 2005 TÄNASE KOHTUMISE EESMÄRGIKS ON · Ülevaate andmine mehe suguelundite ehitusest ja talitlusest · Anda enesekindlust noorukile kõik on korras · Saada teadmisi põhilistest seisunditest, millal peab pöörduma arstile · Hügieenireeglid: miks ja kuidas SUGUELUNDID NEED ERISTAVAD KAHT SUGUPOOLT, OLLES ESMASEKS SOOTUNNUSEKS MEHE TEISESED SOOTUNNUSED: MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid...
Ämblikud 8 klass 2007 Hiidämblik Võrku ei koo. Umbes 25 mm pikkune. Elab veekogude kaldataimestikus. Hiidämblikud. Vesiämblik Elab vees. Koob võrgendist pesa veetaimede vahele. Vesiämblikud. Krabiämblikud Sarnanevad välimuselt krabidega. Värvuselt võivad olla kas punakad, kollakad või rohelised. Võrku nad ei koo. Jahti peab enamasti taimede õitel. Krabiämblik. Krabiämblikud meenutavad väliselt krabisid. Krabiämblik.... Linnutapikud Maailma suurimad ämblikud. Keha pikkus võib olla kuni 10 cm. Toituvad väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest (linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. K...
Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ANGIIN POLE LIHTSALT KURGUVALU Õenduse õppetool TÕ 11 Jelena Lobunkova Tallinn 2013 SISUKORD Angiin selgitus Ülevaade Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümtomid ehk avaldumine Diagnoosimine ja uuringud Ravivõimalused Prognoos Ennetamine Angiin Äge tonsilliit on kurgumandlite äge põletik. Angiin on hoopis tõsisem haigus kui tavaline külmetus koos kurguvaluga. Selle ravimata jätmine võib lõppeda südame, neeru või liigese kahjustusega ÜLEVAADE Inimese neelus paikneb palju lümfoidset kude, mis moodustab kogumeid. Need kogumikud ümbritsevad neelu ja omavad kaitsefunktsiooni. Suurimad neist on paarilised kurgumandlid, kuulmetõrve mandlid ja paaritud adenoid ehk neelumandel ja keelemandel. Ägeda tonsilliidi puhul on põletikus just kurgumandlid,...
Sisukord Mis on allergia.....................................................................................................................................3 Allergeenid..........................................................................................................................................4 Tolmud............................................................................................................................................4 Kodutolmulestad.............................................................................................................................4 Õietolmud.......................................................................................................................................4 Taimede õietolm.............................................................................................................................4 Loomsed allergeenid..............................
Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värsk...
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
Parfüüm Kaupo Kiilaspää 12.klass Mis üldse on lõhn? Lõhn on ainete omadus esile kutsuda haistmisaistingut. Lõhna eelduseks on seda põhjustava aine lenduvus. Vaid lenduvad aineosakesed jõuavad meeleelunditeni. Kõikidest inimese meeleelunditest on just lõhnatajurid kõige tundlikumad ja lõhn selliseks välisärritajaks, mis kõige kiiremini kandub peaajju. Nina tundlikkuse arvuline karakteristik on tõepoolest raskesti ettekujutatav. Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Sõna “parfüüm” tuleb ladina keelsest per fumus ja tähendab tõlkes “läbi suitsu”. Iidsetel aegadel lõhnastati algselt mitte inimest ennast, vaid ümbritsevat (ruume). Selleks pressiti taimedest õli, seejärel seda aurutati j...
Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel o...
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu ...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega · Gonokokke saab t...
Kahepaiksed ja roomajad Üldine informatsioon: bio.edu.ee/loomad Kahepaiksed Klass: kahepaiksed. Kõigusoojased. Uimede asemel jäsemed. Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, ...
ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1.tüüp põhjustab peam...
Abiturient Keskkooli lõpetaja; keskkooli lõpetama valmistuv isik Absoluutne Tingimatu, piiramatu; täiuslik, täielik Abstraktne Mõtteline, mittekonkreetne, üldistatud Absurdne Mõttetu, võimatu Akadeemik Akadeemia liige Akrobaat Tsirkusevõimleja Alfabeet Tähestik Alkohol Etanool e viina piiritus Anekdoot Lühike, teravmeelne naljalugu Apelsin Lõunamaine puuvili Aplodeerima Heakskiidu või poolehoiu avaldamiseks käsi plaksutama Arhitekt Ehituskunstnik Asfalt Teekattematerjal, pigitaoline aine Balansseerima Tasakaalustama, tasakaalus hoidma; tasakaalu säilitama Barbaarne Metsik Bariton Keskmise kõrgusega meeshääl; teatud vaskpuhkpill Barjäär Tõke, kaitsevõre Barokne Barokile omane Barrikaad Kaitsetõke, teesulg Bluffima Eksitama, eksiteele juhatama Boheemlane Ebakorrapärase, muretu eluviisig...
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomo...
Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaugu organism on seotud keskonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uunedamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja rasvu. Väiksemates kogustes vajavad vitamiine ja mineraale. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toidu lõplikul lõhustumisel. Vabanevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesideks jne. ÜLDINE AINEVAHETUS: TOIT - SÖÖMINE, SEEDIMINE, IMENDUMINE AINEVAHETUS RAKKUDES LÕPPJÄÄKIDE ERITAMINE. Organism suudab kasutada kuni 40% vabanevast energiast ja seda nim. energiavahetuse kasuteguriks. Ensüümid on erilise omadusega, valgud mis kindlus...
Lähte Ühisgümnaasium ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK Referaat Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli ras...
Phytophtora cinnamomi Merlin-Hans Hiiekivi · 2) Nimetada, millise mikroorganismiga on tegu (seente puhul too välja, kas kottseen, kandseen, ikkesseen, viburseen või seenetaoline organism). Taksonoomia · Hõimkond: Heterokonta(stramenopiilid) · Klass: Oomycetes(munaseened) · Selts: Pythiales · Sugukond: Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab en...
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
SELTS LIIKIDE ARV EESTIS SILMAD Prussakalised 5-6 liiki Liitsilmad asuvad pea külgedel, Sihktiivalised 39 liiki Enamasti on sihktiivalistel kolm täppsilma Ühepäevikulised 50 liiki Silmad on eriti isastel loomadel väga suured. Kiililised 55 liiki Pea kummalgi küljel paikneb suur liitsilm Täilised 20 liiki Lihtsilmad puuduvad, liitsilmad on kas reduseerinud või puuduvad Lutikalised 400 liiki Pea külgedel paiknevad kaks, enamasti suurt ja hästiarenenud liitsilma. Mardikalised 3000 liiki ei näe hästi Ehmestiivalised 160 liiki Liitsilmad on suured ja kerajad täppsilmad võivad sõltuvalt liigist kas esineda või p...
1. Latter tagumine, viimane 2. Impend- tulekul olema 3. Credibility- tõsiseltvõetavus, usutavus 4. Rigorous- karm 5. Ostracize- tõrjuma 6. Decay- lagunema, kõdunema (bakteri või seene tõttu) 7. Encounter- kokku põrkama, kohtumine 8. Restorative- taastav 9. Prosthesis- protees 10. Longevity- pikaealisus, kestvusaeg 11. Plasticity- plastilisus, vormitavus (organismi võime kohaneda uue keskkonnaga) 12. Mastication- närimise, toidulagundamise protsess suus 13. Biocompatible- Kude mittekahjustav 14. Implement- rakendama, kasutusele võtma 15. Rational- mõistusepärane 16. Initiation- tõuge, aje 17. Odontogenesis- hamba areng 18. Counterpart- teisik, dublikaat 19. Confront- vastu astuma 20. Bone marrow- luuüdi 21. Imperative- kohustus 22. Taciturn- sõnaaher 23. Give rise to- põhjustama 24. Differentiate- eristuma, diferentseerima 25. Odontoblasts- rakud, mis sünteesivad dentiini 26. Enamel- hambaemail 27. Erupt- vallanduma 28. Formation- kuju...
SKORPIONID KES ON SKORPIOND? Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksnes ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas. Skorpione on umbes 600 liiki. MILLISED NAD ON? Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. ELUPAIK JA ELUVIIS Skorpionid elavad sooja kliimaga maades, asustades erinevaid elupaiku troopilistest vihmametsadest kuni kõrbeteni. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses.Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skor...
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori t...
Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele k...
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. Põhitõed lepatriinust Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundi...
Suguhaigused Süüfilis KAEBUSED 34 nädalat (vahel kuni 5 kuud) pärast nakatumist tekib nakatumise kohale (suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on k...
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...