Kallid lõpetajad, külalised ja kolleegid. Täna on kätte jõudnud see päev, mil me peame hüvasti jätma meie lõpuklassiga. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud koos. Lõppenud on üks etapp nende elus. Etapp, mis aitas kujundada neid endid, aitas leida just selle, kes nad tegelikult on ja anda teadmised elu alustamiseks. Nüüd oleks aeg tänuavaldusteks. Ma tahaks tänada minu kalleid kolleege kes on andnud endast tohutult palju selleks, et nendele noortele anda niipalju haridust kui nende võimuses on. Lisaks ma tahaks tänada eriti lõpetajaid kes on meile pakkund palju palju hetki kui võisime nende üle uhkust tunda. Selle ajaga on teist kallid lõpetajad saanud meie teine perekond. Tänuavaldused kuuluvad ka teie vanematele kes on olnud nii tublid ja toetanud teid teie raskel ja pikal kooliteel. Imelik on mõelda et käes on suvi ja juba sügisel alustab igaüks teist oma kooliaastat kuskil mujal koolis. Olete esimsed üheksandikud kes l...
Doris Kareva Päevapildid (1978) Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Lõpp Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest mina tahtsin nii. Kõik otsustati. Väljaspool meid endid ma teadsin, sa ei tule nagunii. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud, kui oleksid vaid teadnud, võinud vaid. Ei, ära ütle, et sa oleks tulnud. Ma vihkan valesid. Ka ilusaid. Aeg Ma arvasin end armastavat ju...
Elulugu Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal. * Aastatel 19661977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis. * Edasi õppis Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas, 1983. aastal lõpetas inglise filoloogina. * 1979. aastal asus tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. * 1982. aastast sai Kirjanike Liidu liikmeks. * Alates aastast 1992 on UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär ning on seda siiani (2008). Looming * Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid koolialmanahhis ,,Trükitähed". * Värsid ajakirjas Noorus 1974. aastal. * Osales konkursil "Noorte kirjandussündmus `76", tema 11 luuletust valiti noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". * Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid" (1978). Doris Kareva välja antud luulekogud: · "Päevapildid" 1978 · "Ööpildid" 1980 · "Puudu...
Luulereferaat DORIS KAREVA Elulugu · Sündinud 28. november 1958 · Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perre. · 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis · 1977 astus ta Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda · Kooli lõpetas ta 1983 inglise filoloogina · 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks · 1979 asus Kareva tööle ajakirja Sirp · Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlg...
Joosep Indermitte 12.D DEKA Doris Kareva Doris Kareva luulekogu ,,DEKA" on välja antud aastal 2008. Luulekogu sisaldab juba varem avaldatud kuid ka avaldamata luulet aastatest 1975-2007. Arvan, et see luulekogu on väga ilus nii sisult kui ka vormilt. Doris Kareva suudab kirjutada väga lihtsalt ja arusaadavalt, kuid samas on tema luuletused sellised, mis panevad vahetevahel ka sügavamalt mõtlema. Palju luuletusi on küllaltki lühikesed ja lihtsasti jälgitavad. Samuti on aru saada, et Doris Kareva ei kirjuta niivõrd päevakajalistest teemadest ega ole ühiskonnakriitiline, vaid paneb rõhku just tunnetele ja emotsioonidele, mida ta ilmselt on ise läbi elanud. Üheks lemmikuks luuletusest Doris Kareva loomingust sai ,,Lõpp" ning just selle esimene ning viimane osa. Ma ootasin Sind s...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Kuidas kohaneda võõras?“ on kirjutatud Hille Pajupuu poolt 2000 aastal. Artikli alguses kirjutas autor kurtuuri tähendust: „Tavaliselt räägitakse kultuurist tema kitsamas tähenduses: kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust.“ Siinkohal pean kohe alguses protesteerima autori kirjutise vastu. Olen siiski kohanud enam jaolt inimesi, kes ei pea kultuuri all silmas kirjandust, kunsti jms, pigem siiski kultuurilist rahvust, milline on nende inimeste usulised, poliitilised vms väärtushinnangud, nagu ka autor seletab, mis kultuur tähendab laiemas pildis. Väita, et tavaliselt räägitakse kultuurist kitsal pildil vaidlen ma vastu. Need inimesed, kes nii räägivad ja kultuuri nii mõistavad ei ole endid väga harinud ja on sellel teemal suhteliselt kitsa maailmavaatega. Nag...
Doris Kareva Elukäik. Doris Kareva sündis Tallinnas 28. novembril 1958 helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta õppis aastatel 19661977. 1979. aastal asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe (Sirp) toimetuse kolleegiumis 1983 a. Lõpetas õpingud Inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates 2009 aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming. ( luulekogud ) "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) "Lõige" (2007) "Deka" (2008) Lisaks luuletamisele on ta ka tegelenud tõlkimisega. Ta on ka korduvalt saanud ...
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil ...
Kaasus KorS § 47 ja TS § 18 kohta KorS § 47. Turvakontroll (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid: 4) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 5) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või 6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta. (2) Turvakontrolli teostab kompimise teel ametiisik, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ametiisik, kes ei ole isikuga samast soost. TS § 18. Riikliku järelevalve erimeetmed Maksu- ja Tolliamet võib ...
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1...
Mõtteid A.Augustinuse ,,Pihtimused" põhjal Aurelius Augustinuse ,,Pihtimused" võib võtta kui autobiograafilist teost, ehkki biograafiat uusaegses mõttes ei saanud antiikkirjanduses eksisteerida kuna tollane kujutus isiksusest oli erinev. Ta kujutab oma elu alates kaugest lapsepõlvest ja kirjutamise ajaga lõpetades. On ju teada, et ta sõnastas teoses ristiusu põhitõed ja kuni 13.sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv. Augustinuse igal sammul peegeldus Jumala austamine. Tema ,,Pihtimused" XI ja XII raamatu osas tekib mul palju küsimusi Jumala ja maailma kohta üldse. Kas too kõikvõimas on alati see kelleks me teda arvame olevat, see õige, kellesse jäägitult uskuda, või peitub meis endis midagi hoopis võimsamat ja ürgset? Ma pean kahjuks tõdema et minu kokkupuude Jumalaga pole eriti tihe ja võib ka öelda- sõbralik, pigem jahedapoolne. Võib-olla on seda vale arvata, sest kõik me inimesed oleme p...
Alkohol eesti rahva hävitaja? Me ju kõik teame sõna alkohol. Paljudele tekitab see tülgastust, ent mõndadel paneb silmad kilama nagu kassil ning kisub "hamba verele". Alkohol on meie ühiskonnas väga suureks probleemiks. Mõne elus on alkohol tähtsal kohal ning on raskusi sellest hoidumisel ning mõni arvab, et alkohol teeb populaarseks. Palju alkoholiprobleeme on hakanud esinema just alaealiste seas. Miks see nii on? Mõned alustavad joomisega sellepärast, et kuuluda mõnda lahedasse kampa. Tihti olen kuulnud tänavail, et kui ei jooda, siis ei olda ka sõber. Noorikud lasevadki endid sellisest lausest heidutada ja niiviisi hakataksegi trimpama, kartes kaotada oma tuttavad või sõbrad. Sellise puberteetliku käitumisega üritatakse saavutada mingisugune staatus endale. Mürsikud võivad ennast ju noortepäraseks pidada, kui neil see pudelike pihus on. Alguses lonksatakse niisama kellegi pudelist ning h...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Mailis Merisalu 12 K Doris Kareva Referaat Tallinn 2012 Sisukord Elulugu......................................................................................................................................3 Looming....................................................................................................................................4 Loomingu näited.......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................
Rühmitus ,,Noor Eesti" Rühmitus Noor-Eesti(NE) sai alguse 1903.a Tartus loodud keskkoolis kirjanduspoliitilises ringis ,,ühisus". Rühmituse eestvedajaks oli F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala Rühmitusse kuulusid: Johannes Aavik, K.Mägi, N.Triik, J.Koort, R.Tobias, A.Kitsberg. Nad olid kõrge enesehinnanguga, pidasid endid teistest paremateks. Teised olid nende arvates haridusmetslased, haritlased, kes on saanud küll hea hariduse, aga kellel kultuurilised huvid puuduvad täiesti. Haridus on neile mõnusa elu saavutamiseks ja kärjääri tegemise abinõu. Eesti kirjandus oli nende arvates vana ja väsinud ning kordas ennast ja mahajäänud Euroopa vaimuelust. Eesti kirjandust taheti uuendada ja viia oma uuenenud kirjandus Euroopasse. Nooreestlased suhtusid üleolevalt rahvuskultuuri, rahvuslikku romantismi ja realismi kirjanduses. Nad hindasid väga (prantsuse) Euroopa elu- ja mõtteviisi. Nad asutasid oma kirjastuse. Pealkirja ,,Noor-Eesti" all ilmus kokku...
Doris Kareva elu ja looming Referaat Sisukord Eluloolised andmed..........................................................................................3 Luuleraamatud.....................................................................................4 Pärastlõuna.......................................................................................5 Lõpp..............................................................................................5 Kokkuvõte..........................................................................................6 Kasutatud allikad....................................................................................7 Eluloolised andmed Doris Kareva sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis (praeguses Tallinna Inglise Kolledzis) ning pärast selle lõpetamist asus Tartu Ülik...
Tartu Ülikool Haridus- ja sotsiaalteadusteosakond Haridusteaduste instituut Kui kaua oleme me olnud eestlased? Referaat M.P Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2014 Sisukord .............................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel..................................................................................................4 1.1. Sõna Eesti päritolust................................................................................................................. 5 1.2. Maarahvas ja...
Piimhape Piimhape ehk 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. Piimhappe keemiline valem on C3H6O3 Piimhape tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta, piima, kurkide ja kapsaste hapnemisel ja piimasuhkru käärimisel. Piimhappe sisaldus on piima kvaliteedi näitaja. Piimhapet valmistatakse suhkrutest. Hapnemisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud konserveeriva toimega piimhappeks. Kui konservandi hulk on juba piisavalt suur, 0,61,2%, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut, soodustades seega hapendatud toiduainete säilimist. Kui piimhappe sisaldus ületab 1,2%, siis ...
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone ning vaba pintslitehnikat. Impressionistid püü...
Vaikus Vaikus. Vaikus on esimene samm ilusama elu suunas. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kedagi kritiseerida. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kellelegi midagi halvasti öelda, Ja vaiksul sel hetkel, elu tundub jällekord nii mõtetu. Vaikus, sest inimesed mõistavad oma kõrges vanuses tagasi vaadatuna, kuidas vaikus õigetel hetkedel lubas meil paremaid valikuid teha ning ilusamaid mälestusi kujundada. On harjumuspäraseks saamas, et võitleme vaikuse eest väljaspool meid endid. Samas tõdeme, et niisuguseks nagu oleme, muudame ka ümbritseva elu. Hoolega vaadates näeme oma rahutult kiirustavat mina oma ajastu peeglis. Vahel tundub, et vaikiva hingelaadiga inimene ei sobi meie tõtlikku maailma. Ent samas vajame enda kõrvale neid, kes suudavad mööduva üle järele mõelda, oma mõtteid ja tundeid korrastada , iseenesega kohtuda ja tõe poole püüelda. Vaikimisvõimetuks muutumine on kaotus, nagu kaotus...
Doris Kareva ja tema looming Doris Kareva sündis 28. novembril 1958 Tallinnas ja on eesti luuletaja ning tõlkija. Doris Kareva õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat (1977 1983). Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Kuigi ajaleht on nüüdseks nime muutnud (Sirp), on Kareva siiani toimetuse kolleegiumis.Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. (http://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva#Elulugu) Doris Kareva on kirjutanud ja avaldanud luulet suurema osa oma elust. Tema esimesed tuntud tekstid ilmusid 1976, esimene luulekogu varsti pärast seda ja seejärel raamat raamatu järel, kuni aastani 1986. Siis saabus teatav paus ja järgmise kümnendi algusest tänini on Kareva kogud ilmunud aeglasemas rütmis. Kui keegi koguks ühte köitesse kõik, mis Doris Kareva luulest veerandsajandi jooksul on kirjutatud, saaksime hea ülevaate luulearusaamade va...
RISTISÕJAD Ajalugu Tartu 2013 Definitsioon Ristisõjad - Katoliku kiriku organiseeritud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid ...
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muut...
MASAID Masaid elavad edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias. Nende koguarv on u 900 000. Kutsuvad endid maarahvaks(ma maa, sai rahvas) Karjakasvatajad, elatuvad peamiselt veistest ja viimastel aastakümnetel ka turismist. Oluliseks peetakse lapsi ja karja, kohtumisel küsitakse, kuidas läheb lastel ja karjal. Rikas on mees, kel on palju lapsi ja lehmi. Kariloomad on olulised ka usundis, jumal(Engai) olla määranud kõik veised masaidele. Piim on samuti oluline, kui piima ei ole juuakse lehma verd(lehma ei tapeta). Uriini kasutatakse arstimiks, sõnnikut maja(manyata) ehitamiseks. Lehmi tapetakse ainult erilistel puhkudel, näiteks pulmade ajal. Masaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad. Kui üks mees tuleb teisele külla, siis komme nõuab, et peremees pakub oma külalisele oma voodit ja naine otsustab, kellega magab. Naine teeb kõik kodutööd ära alustades majaehitamisest lõpetades söögivalmistamisega. Mehed istuvad samal ajal manyatades lõk...
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka ...
HARJUTAV KONTROLLTÖÖ ,,Sidesõna ja koma" *Pane koma kuhu vaja ja tõmba sidesõnale ring ümber! ,,Nädalavahetus suuskadel" Kiirustasin ning varsti olingi kohal. Arvasin et olen kõige viimane kuid paljud olid veel tulemata. Ei mina ega ka nemad osanud ette arvata et siin nii kena on. Tõstsin kotid tuppa ja jäin ootama sest pinginaaber pidi ka varsti jõudma. Olime juba otsustanud et tahame koos ühte tuppa minna. Sel talvel on lund vähe aga siin mägedes seda jätkub. Nii mina kui ka Tiit oleme siin varemgi suusatamas käinud. Peale lõunat olid kõik suuskadel et mägedesse suusatama minna. Oli see hea või halb aga juba kämpingu juures läks võidusõiduks lahti. Ma polnud kiireim ega ka aeglaseim. Ilm oli fantastiline kui mägedesse jõudsime. Peaaegu kõik valisid laskumiseks järsu nõlva sest keegi ei tahtnud teistest kehvem olla. Ehk oleks mõni pidanud ettevaatliku...
Kallid vanemad, õpetajad, külalised Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest 9 aastat oleme olnud alati koos. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, mis meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud. Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme. Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile. On alles suvi, kuid harjumatu on mõelda, et juba sellel sügisel alustab igaüks meist kausagil mu...
Lugupeetud koolipere,vanemad, sõbrad ja siinviibijad on kätte jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame põhikooli. See on ütlemata raske, sest need paar aastat oleme olnud alati koos, kahjuks lähevad mõned klassikaaslased mujale edasi õppima ning pole midagi muud, kui nendega hüvasti jätta ja neile palju õnne ja tervist edasiseks eluks soovida. Lõppenud on üks etapp meie elus, Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle,kes me tegelikult oleme. Ma ei suuda uskudagi, et olen koolis õppinud juba üheksa aastat. Küll see aeg lendab kiiresti. Ma mäletan aega, mil me esmakordselt kooli tulime. Siis saime me tuttavaks oma esimeste õpetajate ning klassijuhatajaga. Me peaksime neile tänulikud olema, et nad on jaganud meile tarkust ning hoidnud meie klassi organiseerituna. Samuti tänan ma südamest neid sest just nemad on olnud inimesed, kes on meile andnud aastate jooksul nii palju tarkusi ja teadmisi, mida läheb ...
Kallid vanemad, õpetajad, külalised... Täna on kätte jõudnud see päev, mil meie tänavune lõpuklass, peame hüvasti jätma selle kooli ning oma koolikaaslastega. See on ütlemata raske, sest kõik need aasta koos õppides on muutnud meid palju. Lõppenud on üks etapp meie elus. Etapp, mis aitas kujundada meid endid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme. Täna on päev ka tänuavaldusteks. Me poleks jõudnud nii kaugele ilma õpetajateta, kellele me ilmselt tihti peavalu valmistasime, kuid loodame, et pakkusime neile ka hetki, kus meie üle uhkust tunda. Selle ajaga sai teist meie teine perekond. Aitäh teile, et te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp ...
Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased...
Kallid õpetajad, õpilased, lapsevanemad ja külalised Kätte on jõudnud aeg, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, lõpetame Jõhvi Muusikakooli. See teekond on olnud pikk ja raske, igalühel meist on tulnud sellel teel üle saada kividest ja kändudest. Tänaseks oleme need edukalt ületanud ja võime kõik koos rõõmu tunda. Kui oma esimesele aktusele 8 aastat tagasi läksime, oma õpetajaid nägime ja nendega tutvusime, siis ei osanud me üldse mõelda sellele, kuhu see tee meid lõpuks viib. Justkui liiga ruttu on möödunud need 8 aastat. Lõppenud on üks etapp meie elus, etapp mis aitas kujundada meid endid. Seda kõike poleks me suutnud ilma tublide õpetajateta, kes oskasid meis välja tuua meie parimad küljed ja suurepärased oskused. Muusikakooli õpetajad kõik on erakordselt toetavad ja rõõmsameelsed. Nad ei öelnud meile kunagi, et oleme laisad ja me mängime halvasti, vaid tõid paralleele, kes oli kuiv nagu rosin ning kes oli lohakas kui karupoeg Puhh...
Don Juan Don Juan, suur senjöör ja kuri inimene, saabub ühte Sitsiilia linna, olles saatnud endast ette ustava teenri Sganarelle'i, et uut naisterahvast endale meeleheaks jahtida. Kuid kõigepealt tuleb tal vastu võtta teravad etteheited oma viimaselt abikaasalt, donja Elviralt, kes on kloostrisse pagenud (I vaatus.) Kuna kauni jälitatava röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga, siis kasutab don Juan aega ära kahe külaneiu Marthurine'i ja oma elupäästja armsama Charlotte'i samaaegseks võrgutamiseks. Paraku tuleb tal siiski jalga lasta, kuuldes, et kaksteist meest teda taga otsivad. (II vaatus.) Metsatukas, kus nad Sganarelle'iga endid peidavad toob viimane kuuldavale hädahüüdeid, sel ajal kui don Juan üht möödaminevat kerjust mõnitab. Veidi aega hiljem tormab ta aga appi rüütlile, keda ründavad kolm varast. Selgub, et on tegemist donja Elvira venna, don Carlosega. Saabub ka ülejäänud jälitajate grupp, eesotsas don Alonsoga, Elvira tei...
RENESSANSS TEADUSES 14.-15. sajandil tekkisid kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk- Euroopa maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähistavad mõisted "renessanss" ja "humanism". Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik- skolastilisele teadusele. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust, väites, et mõõtmine on igasuguse tunnetuse alus. Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. Leonardo da Vinci on andnud inimkonnale rohkem, kui ükski teine renessansiaja inimene. Kunstihuvilised ja ka tavainimesed tunnevad teda kui maalide "La Gioconda" (rohkem tuntud "Mona Lisa" nime all) ja "Püha õhtusöömaaeg" ...
Põder Abiootilised tegurid Temperatuur Selgitus: Temperatuur mõjutab põdra toidu kättesaadavust. Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada. Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi. Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu. Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootili...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Kohustusliku koolivormi kohta on palju erinevaid argumente, pooleks poolt ja vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid...
Arutelu: Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Koostanud: Mikk Mihkel Kas igaüks on ise oma õnne sepp? Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised. Viimastele tundub, et kõik mida nad ette võtavad, läheb untsu ja nad enam ei üritagi. Kes siis ikkagi on õnnelik inimene? Arvatakse, et inimese elu sõltub ainult meie ümber toimuvast, kas oled õnnelik või mitte. Lähtutakse näiteks sinuga toimuvatest sündmustest ja olukordadest kus sa oled olnud. Mõnda inimest kellel lihtsalt on õnne, peetakse ,,õnnesärgis" sündinuks. Arvatakse ka seda, et kui inimene on mingis kindlas keskonnas sündinud, siis on tema elu õnnetu. Päris nii see pole ja eksivad need kes nii räägivad, arvavad. ...
Kontserdi retsensioon Toomas Kutter ,,Romansimaailmas" 11. septembril toimunud kontsert Toomas Kutter ,,Romansimaailmas", kus klaveril saatis teda Helin Kapten, osutus väga rahustavaks õhtupoolikuks. Reedesest päevast olin koolimõtetest ja probleemidest väsinud ning otsustasin vanaema ja vanaisaga kampa lüüa ning käia ära kontserdil, mis osutus väga rahustavaks. Enne kontserti sain ka piletimüüjalt kava, millest sain infot palade ja natuke ka Toomas Kutteri ja Helin Kapteni elust. Väga paljud lugude pealkirjad ei ütelnud mullle midagi, aga oli ka selliseid pealkirju, kus olen ühe kõrvaga midagi kuulnud, aga täpselt ei tea ega mäleta. Kuid sellest hoolimata nautisin pooleteist-tunnist kontserti huviga. Kontserti alguses esimese loo ajal, milleks oli "Laula väike karjus", käisid mul judinad üle seljai, kuna Toomas Kutteril oli tõeliselt võimas hääl ja mina isiklikult polegi varem sellisel kontserdil...
KAASAMISE RAKENDAMINE MUUTUSTE JUHTIMISEL Ologobo C. Andrew, Saudah Sofian, 2012 Individual Factors and Work Outcomes of Employee Engagement.. Procedia-Social and behavioral Sciences, 2012 (40): 498-508 Töötajate kaasamine organisatsiooni juhtimisse. On suur vahe, kas ettevõttes töötavad lihtsalt palgalised, või on nad kaasatud laiemasse projekti. Töötajate kaasamine mõjutab ettevõtte sisekliimat, inimeste lojaalsust ja tõstab tööviljakust, töötulemused paranevad. Suurem arv kaasatud alluvaid aitab organisatsiooni meelitada rohkem andekaid töötajaid, kui mittekaasatud töötajad on vähem viljakad, puuduvad sagedamini töölt, nendega kaasnevad suuremad koolitus-ja värbamiskulud. (Gallup 2005). Hooper (2006) väidab, et Austraalia majandus kaotab 51 bljonit dollarit aastas tööliste ebarahuldava kaasamise tõttu. Suurim vara organisatsioonis on tema töötajad ja tihe kommunikatsioon ning koostöö. The International Survey Research (2003) kirj...
Eesti talurahva õiguslik seisund Rootsi ajal 17. sajandi alguses elas suur osa rahvastikust maal, kellest suurima osa moodustasid talupojad. Rahvaarv kõikus sellel perioodil kõvasti, langedes sõdade ja näljahädade pärast ning tõustes tänu loomulikule iibele ja sisserändajatele, kes Eestist paremat elu otsisid. Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisniku...
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul...
Kas eestlane olla on uhke ja hea? Arvan, et kõik kahjuks ei vastaks samamoodi. Kindlasti on palju neid inimesi, kelle jaoks on Eesti ajalugu tähtis ja südamelähedane. Kuid on üha rohkem ka neid inimesi, kes lähevad välismaale ja soovivad, et nad oleks muus ja nende arvates paremas riigis sündinud. Enamasti suhtutakse mõne riigi inimestesse eelarvamusega. Näiteks need, kes Eestist midagi ei tea, kipuvad tavaliselt ütlema, et me oleme "mingid venelased seal kuskil Ida-Euroopas". See ilmneb ka Hollywoodi filmidest, kui leitakse, et meiesugune riik sinna hästi sobiks. Meid on võrreldud ühes filmis isegi koopainimestega. Lähemad rahvad (lätlased, soomlased, venelased), kes meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Sellise...
Hiina Hiina hälliks peetakse Huanghe jõe alamjooksu orgu ja Shadongi poolsaart. Sealt on leitud hieroglüüfkirja algeid, mis pärinevad 14.-15. sajandist eKr. Hiina koolidest, mis tegutesid juba esimesel aastatuhandel eKr, oli õpetajaks mõni mõtteteadlane, näiteks Kong Fuzi, kes avaldas suurt mõju hiina kultuuri arengule. Fuzi õpetuse, konfutsianismi kohaselt on igal inimesel ühiskonnas oma roll täita. Kuid oli ka teisi tuntuid mõjutajaid, nagu Laoz ning ka sisserännanud usk budism. Lõpuks kuulutati siiski valitseva eliidi huvides konfutsianism riiklikuks ideoloogiaks. Haridus oli Hiinas väga kõrgel kohal, nagu ta on ka tänapäeval. Õppetunnid kestsid kaua, vahel hiliste õhtutundideni välja ning puhkepäevi ei peetud. Õppetunnid olid karmid ja kõige tähtsam õppeaine oli Kalligraafia, eriti neile, kes valmistusid eksamiteks. Kooliharidust sai siiski väga väike osa lastest. Hiina oli eiriti tunt...
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda 1629. aastal kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. Rootsi aja lõppu ei teata kindlalt, kuid arvatakse, et see sai läbi umbes 18. sajandi algul. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla. Teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki lepingut loetakse Põhjasõja lõpuks. Vene aeg kestis kuni 19. sajandi alguseni. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumi...
KOOLIVÄGIVALD Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu. Koolivägivald on eesti koolides väga levinud probleem. Eriti jõhkralt käituvad oma kaaskondlastega just põhikooliõpilased. Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele või...
Homoseksuaalsus Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu. Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny. Kuidas suhtub ühiskond sellesse? Homoseksuaalsus on üha rohkem ja rohekm olnud ühiskonnas aktiivne teema. Mõeldakse palju selle üle kas lubada neile lapsendamist, legaliseerida homoabielud ja aksepteerida neid või mitte. Mõni riik aga ei salli homosid absoluutselt ja on nende vastu võetud kasutusele paljusid seadusi. Homoseksuaalsust on esinenud terve inimkonna ajaloo vältel kõikidel ajastutel ja kultuurides. Eri aegadel on suhtumine homoseksuaalsusse oluliselt varieerunud, ulatudes täielikust heakskiidust ja suhtevormina avalikust tunnustamisest kuni püüdeni seda täielikult välja juurida. Vaatamata koletuile katseile vabastada ühiskond homoseksuaalidest (näiteks saatsid natsid oma reziimi ajal Saksamaal veerand mi...
Joanne Rowling Sündinud Inglismaal, 1965. a Joanne Rowling Veel kirjutatud teoseid : Tarkade kivi Saladuste kamber Tulepeeker Fööniksi ordu Segavereline prints Surma vägised Harry Potter ja Azkabani vang Triloogia kolmas osa Raamat algab sellega, kuidas Harry Potter elab suvel oma tädi ja onu juures. Kasutatakse ajas rändamist. Tegevus toimub Sigatüüka lossis, Siganurme külas ja võlurite vanglas, suvel. Avaldatud Eestis 2000. a Lehekülgi 376 Sisu Sirius Black põgeneb Azkabani vanglast, et kätte maksta Peter Pettigrewile tema süüdi lavastamise eest ning leida Harry. Harry ja tema sõbrad saavad teada, et Black polegi mõrvar ning aitavad teda (ajakeerajaga) Lõpus astub Remus Lupin oma ametikohalt tagasi, sest ta ei tahtnud, et õpilaste vanemad saaksid teada, et ta on libahunt. Huvitavad kohad Hermione ütleb välja, et ta oli juba ammu ar...
Kui võtta aluseks päris tänapäeva igapäevaelu, siis eks ole meil enamusel juba ühe prügikasti asemel kaks või enamgi prügikasti, et sortida ära erinevasse valdkonda kuuluv prügi. Ka kohtame mitmeid ja mitmeid taara automaate ja ka vanapaberi kogumispunkte tänava pildis. Oleme ka hakanud üle minema näiteks tavalistelt pirnidelt säästupirnidele ja elektrienergialt tuuleenergiale. See viitab sellele, et oleme juba palju rohkem teadlikud maa üldisest atmosfäärist ja selle süsteemi kulgemisest ja protsessidest mis siin aset leiavad. Me järkjärgult õpime veel sellega kohanduma, et mitte seda süsteemi rikkuda, sest siiamaani pole me sellele palju tähelepanu pööranud, vaid pigem omakasupüüdlikult teinud masinaid ja vabrikuid, mis on ainult meile tulu toonud. Tänapäeva avastused ja tehnika läbimurded on aidanud meil märgatavalt rohkem aru saada maast selle minevikust, olevikust ja tulevikust. Kuigi 21. saj. on ainult imepisikene o...
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu pähe ning on täiesti minekuvalmis. Talvisest ilmast hoolitamata ei kanna Kippel ühtki üliriiet, ainult pintsaku käistest välja vahivad. Selle eest kulub noorpaaril kaua aega, enne kui ta enese jälle heinakuhja sarnaseks on köhminud...
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Keldid olid muusikalise osa poolest kõige aktiivsemad, vähem aktiivsemad olid hellenid ja roomlased. Keltide ja hellenite kultuur oli sarnane, neil mõlemal oli pärimuslik kultuur. Rooma kultuur oli see-eest majanduslikult ja tehniliselt väga arenenud. Keldid asusid Briti saartele ja suuremale osale Lääne-Euroopast umbes kolm tuhat aastat tagasi. Kuna nad olid väga sõjakad ja suured individualistid ei suutnud nad ühist riiki luua. Polnud ime miks keldid väga muusikalised oli. Sellepärast, et nende ühiskonnas oli kõige olulisem kunst muusika.Keldi muusikuid kutsuti tollal Bardideks. Bardid olid ühiskonnas kõige austatumad liikmed, sest nad oskasid mängida mitmesuguseid pille, improviseerisid kogu aja ning nad ei pannud midagi kirja, isegi noodikirja polnud. Nende iga lugu oli impovisatsioon, mida me tänapäeva muusikas väga ei kohta, et keegi midagi kunagi kirja ei...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
