Emod Algselt kutsuti emodeks emo muusika fanaatikuid st vastava subkultuuri esindajaid, kuid sõna tähendus on laienenud ja emo all peetakse silmas üliemotsionaalset ja eemaletõmbunud noorukit, kes kannab sageli musti riideid, värvib juuksed mustaks, kannab soengud, mille tukk varjab teda maailma eest, kitsaid pükse, luitunud kitsast t-särki, kulunud pintsakut jms. Emodele omistatakse tihti teatud suitsidaalsust. Emo on hardcore pungi alamstiil. Emo-muusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ning meloodilisus, mis saadetud hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolt. Tihtipeale on laulusõnad taotluslikult lihtsakoelised ning mõneti lapsikud. Ajalugu Emo sai enda algse vormi aastal 1985. Zanri algatajaks loetakse Guy Picottot ja Ian MacKaye'd. Nende mõlema asutatud bändid panid aluse Washing...
Sisukord : Ajalugu Mood Scene kid ja emo kid Avalik arvamus Üldiselt emodest Pilte emodest Ajalugu Emo sai enda algse vormi Washingtoni D.C.'s aastal 1985. Zanri algatajaks loetakse Guy Picottot (Rites of Spring) ja Ian MacKaye'd (Embrace). Nende mõlema asutatud bändid püsisid koos küll vähe aega, aga siiski panid nad aluse Washington D.C. algsele emo scenele, millest said mõjutatud paljud. Bände hakati kutsuma Emotional hardcore'iks ilmselt just asjaolu tõttu, et nad olid laval üliemotsionaalsed ning laulusõnad olid rohkem individualistliku suunaga. Nagu võiski arvata, levis uus asi USA-s ka teistesse linnadesse peale Washingtoni, kus osati hardcore punki hinnata. Uus värske suund, millel nimeks emo oli olemas ja sellega eksperimenteeriti. Aastat 1991 võib lugeda emo alaliigi screamo sünniaastaks ning selle stiili alusepanijaks bändi, millel nimeks Heroin. Screamo bändid võtsid enda mõjutused Washingtoni algseltelt emobändidelt, ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused? Mille alusel seda kultuuri, selle liikmeid, ära tunda saab? KIRJUTA SIIA:Emodele on iseloomulik teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna eiramine. Selle subkultuuri liikmeid saab ära tunda mitmete omaduste põhjal.Emod on ülitundlikud ja eemaletõmbunud noorukid, kes riietuvad sageli musta samuti värvivad nad ka juuksed mustaks....
Emod Emo on subkultuur, mis ühendab endas muusikat ja riietusstiili ning ühtlasi tähistab mõiste emo ka isikut, kes kuulub emokultuuri juurde. Emo on hardcore pungi alamstiil. Emo sai enda algse vormi Washingtonis 1985 aastal. Selle zanri algatajateks peetakse kahte USA bändi. Need bändid ei püsinud küll kaua koos, kui nad panid siiski aluse algsele emo zanrile. Nendeks bändideks olid Rites of spring ja Ian MacKaye-d. Neid bände hakati kutsuma Emotional Hardcoreks kuna nad olid laval üliemotsionaalsed. Emo subkultuuri üheks osaks on emo mood. Emo sterotüübiks on: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid. Enamasti mitte puhtad, segunenud pruunikates toonides värvid, retro stiilis kitsas ning kulunud logoga t-särk ja harilikust kulunumad teksapüksid. Öeldakse nende moe kohta, et üritatakse olla võimalikult vähe moekad. Juuksed enamasti musta värvi siisk...
Tallinna Teeninduskool Eliise Piirla Rühm 011KM Emo-sub kultuur Juhendaja:Annely Kallo Tallinn 2010 Eliise Piirla Emo: Emo (tuntud ka kui emotional hardcore või emocore) on hardcore pungi alamstiil. Kuna sõnale on tekkinud aja jooksul mitmeid tähendusvarjundeid, siis on termini tähendus saanud paljude arutelude ja vaidluste allikaks. Emo-muusika põhitunnuseks on poolenisti karjuv, enamasti väga emotsionaalne vokaal ning meloodilisus, mis saadetud hästi kombineeritud kiire trummitagumise poolt. Emo mood: Emo välimuse stereotüüp on siis: liiga kitsas sviiter, sassis pisut väljakasvanud soeng, paksude raamidega prillid,ruudulised ketsid,ruuduline sall enamasti kuuluvad sinna alla ka asjad mis on ka ru...
Noored,stiil ja subkultuur Riina Tamm Jõgeva Gümnaasium 11.B Mis on subkultuur? · Subkultuur on erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. · Subkultuurid võivad põhineda ühisel eal, religioonil, etnilisel pärandil või tõekspidamistel. Mõned subkultuurid arenevad ühisest hobist või huvist. · keel, moraal,hierarhia, kunst, muusika, kombestik, traditsioonid, ajalugu, uskumused jne Noored subkultuuris · Noored tahavad erineda ühiskonnast · Vastuhakk vanema generatsiooni suhtes · Noored saavad ühiskonna pool mõjutatud · Noored tahavad luua oma hoiakut · Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist ...
MINU HUVITAV NÄDALALÕPP. Ühel pühapäeva hommikul kuulsin läbi une telefonihelinat. Tükk aega tsekkisin, kus mu mobla olla võiks, aga just siis, kui selle üles leidsin, kõne lõppes. Normalbiit, kell oli alles üheksa ja Andero juba tülitas. Tuli välja, et tüüp tahtis minuga linna tsillima minna. Ajasin kiirelt omale kargud alla ning läksin mammilt ja papilt luba küsima, ka pappi oli vaja. Algul nad panid täiega näkku ja käskisid hoopis õppima hakata, sest matas ja inkas on esmaspäeval kontrolltöö. Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtles...
KAUBANDUSKESKUS 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Alatasa satume olukordadesse, kus toimime vastavalt hetkeemotsioonidele, tugineme eelnevatele kogemustele või nähtule ning üritame vahet teha, millal on õige aeg käituda iseendana ning millal mitte. Õigel ja valel vahe tegemine on subjektiivne ning tulenevalt sellest on ka suhtumine ühiskonda ja selle liikmetesse varieeruv. Maailm on religioosselt väga mitmekesine. Enamikes maades on õigus inimesel uskuda, mida soovib ning kellelgi ei ole õigust teda sellepärast hukka mõista. Veelgi enam, see on seadusega karistatav. Kui see aga nii ei oleks, kas inimene, kes siiralt usub, on piisavalt julge oma tõekspidamiste ja uskumiste tunnistamiseks või salgab ta kõike vaid selleks, et mitte paista teistsugusena, mitte saada põlguse osaliseks? Olen veendunud, et näiteks nii mõnigi kristlane, viibides ateistlikus seltskonnas, vastab taolisele küsimusele eitavalt, et end mitte kompromiteerid...
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii. Kaasaegsete tootmismeetoditega ü...
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtte...
2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; turukonkure...
Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet) piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) ...
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
