Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõis...
Tna emakeelele meldes Kik saab alguse keelest. Meldes meie mber toimuvale, ei kujutaks keegi meist ette elu ilma keele ja sellega kaasnevataEelnev on meie peamine ning olulisim enesevljendusvahend. Emakeelel on vga suur roll rahvuskiluuris, kujundades inimese maailmapilti ja arusaanu hiskonnas toimuvast. eldes, et keel on peamine suhtlusvahend, tuleb nidata selle vastu ka austust ja hoolt. Tnapeva maailmas on eelnev aga suureks probleemiks. Nii noored kui ka elatumad kasutavad aina enam slng snu, mis on mingi sotsiaalse grupi inimeste knekeele osa. See ohustab meie tugeva kirjakeele normiprasuse ja puhtuse eest vitlemise tradiotsiooni. Kuid miks slng snu ehk argoone kasutatakse? Slngi kasutuselevtu phjuseid vib olla mitmeid. Esimeseks phjuseks on kindlasti lihtsam kne- vi kirjakeel, lhendades snu ja muutes need arusaadavamaks. Oluliseks phjuseks vib olla ka teadmatus, kus inimene otseselt ei teagi sna tegelikku thendust vi algsna. M...
Eesti keele hoidmine Eesti keele kõnelejaid on maailma teiste keeltega võrreldes vaid käputäis, kuid sellegi poolest on eesti keel läbi aastasadade säilinud. Ta on küll läbi teinud palju muutusi. Teda on mõjutanud valitsenud riigikorrad, arenev tehnikasajand ning tänapäeva meedia. Olen alati imestanud, kuidas on suutnud aastaid näiteks USA-s elavad eestlased säilitada oma keeleoskust ja õpetada seda oma lastelegi. Võõras kultuuris on oma keelt väga raske hoida, sest puudub võimalus ja ka vajadus seda keelt kasutada. Sellegipoolest on suutnud väga paljud inimesed, kes lahkusid Eestist enam kui 60 aastat tagasi, säilitada oma keeleoskuse. Mida nad siis tegid, et eesti keele oskus ei kaoks ka võõras riigis elades ning et seda oskaksid ka nende lapsed? Olen lugenud, et vaatamata sellele, et eestlased on väga individualistlik rahvus, hoidsid nad võõrsil kokku. Käisid koos Eesti seltsides, lapsed õppisi...
Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru In...
Arvustus Teisipäeval, 14.märtsil ja täna, 15.märtsil eesti keele tunnis me vaatasime telesaadet “Plektrumm”. Selle saade saatejuhiks oli Joonas Hellerma ning tema külaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas. Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu rahvakombeid, õpivad uue ...
Ood emakeelele Emakeel su kodukeel, Seda rõõmsaim rääkida. Sõnu ütleb sinu hääl, neid on tarvis teada. Seda keelt sa'i unusta Kogu oma eluteel Mälust eal ei kustuta, Sina oma emakeelt. Ülista oma emakeelt Et see igavesti säiliks Ära muuda oma meelt Et Sa sellest ikka hooliks. Räägi oma emakeeles Et sa seda pärandaks Oma lastel oleks meeles ja lastelastel südames.
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsak...
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.
Karin Eesmaa KLÕ22Õ TLÜPS Konspekt S tähe õppimiseks Emakeele didaktika · Loen ette lugu mõmmist ja arvame koos lastega, millist tähte me täna õppima hakkame. Mõmmi leidis pesa. Pesa ees käisid sipelgad siia ja sinna. Ühed läksid pessa. Teised tulid pesast välja. Mõnel oli suus kõrs, mõnel okas. Kõik tegid tööd. Keegi napsas Mõmmit sabast. Mõmmi vaatas selja taha. Seal oli siplegas. Pisike sipelgas ütles: ,,Suur karu, ära istu siin!" ,,Miks?" küsis Mõmmi. ,,Sa oled meil ees," vastas sipelgas. ,,Näe, sina ole seal, siis sa ei ole ees!" Mõmmi astuski paa rsammu eemale. · Vaatame, kelle moodi me häält teeme, kui ütleme hääliku S. Kõik koos susistame häälikut S. Võimalusel kasutame peeglit, et näha huulte asendit. · Nöörist S tähe moodustamine nagu uss, saame siduda eelneva ülesandega üheks õppemänguks. · Millise kujuga on S? Kas m...
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätk...
Kirgastav hetk Kirgastav hetk minu jaoks on midagi sellist, mida ei saa kogeda iga päev, mis nõuab veidi ootamist ja tööd. Mõnikord võib see saabuda plaanitult, mõnikord täiesti kogemata. Kirgastusega kaasnev tunne on meeliülendav, kuid see võib koosneda hoopis erinevatest emotsioonidest, mõnikord isegi vastandlikest. Minu eriline hetk polnud midagi väga ainulaadset, sest koos minuga koges seda ligi 30 000 inimest. Nimelt, mina kirgastusin laulupeol. On võimas tunne olla traditsioonidest osavõtja ja nende edasikandja. Laulupeo traditsiooni võimsust suurendab teadmine, et enne mind on seda 140 aastat läbi viidud ning peale mind tuleb neid aastaid veel kindlasti sama palju, loodetavasti rohkemgi. Iga viie aasta tagant sellist suursündmust korraldada on piisav aeg, sest kui teha ühislaulmisi iga nädal, kui palju meid siis kohale ilmuks? Ootus võimendab helisid. Koorilauljad alustavad oma...
Kuidas olla eestlane 21. sajandil. Essee Kiiresti muutuvas ja tehnologiseerunud maailmas muutuvad rahvuste ja riikide piirid üha hägusemaks. Üks väikerahvas peab endalt hirmunult ja tõsiselt küsima: kas ja kuidas säilitada oma eripära ja püsimajäämine? Kui oleme aga otsustanud olla ja jääda, tuleks õppida ajaloost ja mõtiskleda, mille nimel on võidelnud meie esivanemad läbi aastatuhandete, eks ikka oma vabaduse nimel. Vabaduse eest on pidanud meie esivanemad maksma verehinda. Verd ei valatud küll õnneks mitte 1991. aastal, vaid saavutasime vabaduse hoopis lauluga. Kui nii mõelda, siis olen minagi laulva revolutsiooni laps. Lootus elu- ja ühiskonna muutusele ja vabaduseiha oli inimestel silme ees ja käega katsutav juba minu sündimise aastal, 1989. aastal. Sel perioodil oli eesti rahva iive positiivne. Meid nimetataksegi ,,laulva revolutsiooni lasteks". Vabadust on eestlane tahtnud selleks, et olla peremees omal maal ja püsida siin aega...
Missugused ühiskondlikud protsessid on kaasa toonud muutused keelekasutuses ? Inimeste ühiskond on alati olnud pidevas arengus ja muutumises. Kui kiviajal olime me kõigest koopainimesed, kelle keelekasutus oli minimaalne ja kes pani oma tekste kirja joonistades või märkidega , siis aja jooksul arenes inimene aina rohkem edasi intelligentsemaks, õppides ära lugemise, kirjutamise, oma puhta emakeele oskuse ning sügavamalt mõtlemise. Inimene on olnud pidevalt läinud edasi. Kuid tundub, et tänapäeva kiire elutempo juures on näha keelekasutuses hoopis dekadentsi, mitte edasiminekut. Selle põhjuseks on tehnika kiire areng ning üleilmastumine, mis on põhjustanud keele allakäigu. Tänu tehnika arengule on muutunud oluliseks informatsiooni kiire vahetus. Meil on olemas tänapäeval kõik selleks vajalikud vahendid, et saata teade mõne minutiga ühest maakera punktist teise. Samuti on ka tänapäeva inimeste seas muutunud väga oluliseks t...
Tv lk 4 harjutus 1. hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu kla/linn/vald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivus/tolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse e...
1. Keel kui kommunikatsioonivahend Keele vahendusel saab edastada uut informatsiooni. Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. Keel kui mõtlemisvahend Mõtted esinevad teadvuses põhiliselt keelelisel kujul, st mõisted sõnadena ja mõtted lausetena. Samas pole kogu mõtlemine keeleline - osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt (nutt, naer). Keel kui identiteedi kandja Emakeel väljendab rahvusidentiteeti, st kuulumist selle keele kõnelejate hulka. Ka piirkondl...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtte...
Eestlaseks olemine Eestlased on läänemeresoome rahvus ning enamiku eestlaste emakeel on eesti keel. Eestlane oled sa ilmselt siis kui sa räägid nagu eestlane, tunned ennast nagu eestlane ja käitud nagu eestlane. Eestlane on see, kes ei ole venelane - eestlane on vaikne ja sõnaaher, sest venelane on jutukas; erinevalt venelasest on eestlane usin ja töökas; eestlase lemmiktoit on teine eestlane, venelane on aga külalislahke ja sõbralik. Eestlased on maarahvas ning on maailma kõige ebausklikum rahvus. Eestlaste lemmikuks tegevuseks on saunas käimine ja alkoholi joomine. Eestlaste suurimaks pühaks on jaanipäev, seda tähistatakse 24.juunil suure lõkkega, olemas on ka kindlasti alkohol ja liha. Eesti mees suhtub naistesse lugupidavalt. Juba väiksest peale pannakse ta toidukotte kandma ja uksi avama. On valmis oma perekonna (või raha) eest minema kasvõi maailma lõppu (või Soome). Eesti mees räägib, arutleb ja lubab...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_02.lst --Leidke tabelist kandidaadid need tütarlapsed (töödeldes isikukoodi) , kelle emakeeleeksami tulemus on üle 60 punkti. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id LIKE '4%' AND EMAKEEL > 60; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612104788 Pirjo Kask 55 67 90 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48606160001 Mari Maasikas 85 89 94 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------...
Emakeel on keel, mille õppimist ja omandamist alustab inimene peale sündi. Emakeel kujuneb erinevalt, sõltudes esivanematest ning igapäevaselt ümbritsevast keelelisest keskkonnast. Selle omandamist alustatakse kodust ning õpe algab kõige lähedasematelt inimestelt. Esmane õpe on eelkõige eneseväljenduse ja algelise kommunikatsiooni otstarbel, kuid grammatikaõpe ja keelereeglitega tutvumine algab pihta alles algkoolist. Emakeele tundma- ning kasutamaõppimine on muidugimõista elukestev protsess ning ei piirdu vaid kogu läbitava kooliteega. Kuid milleks meile emakeeleõpetus? Eelkõige oma teadmiste ja tõekspidamiste edasi andmiseks järgnevatele põlvkondadele. Emakeel, kui riigiti erinev rahvuslik sümbol, peidab endas rahvuslikku omapära ja hulganisti kultuurilisi iseloomujooni. Enne võõrkeelte õppimist, on vajalik vallata oma emakeelt suhtlustasandil just nimelt seetõttu, et see oskus loobki vundamendi üldisele keeletunnetusele. Emakeel...
lesanne 1------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata describe kandidaadid insert into kandidaadid values ('Stanislav', 'Tsvetajev', '38609140224', 60, 70, 80); update kandidaadid set eesnimi='Stas' where isikukood=38609140224; select * from kandidaadid where eesnimi = 'Stas'; delete from kandidaadid where eesnimi = 'stas'; lesanne 2------------------------------------------------------------------------------- -- sqlplus scott/tiger@testdata select eesnimi, perenimi, emakeel from kandidaadid where isikukood like '4%' and emakeel >60; select eesnimi, perenimi, to_date(substr(isikukood,2,6),'YYMMDD') as sunniaeg from kandidaadid where to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd')> sysdate order by to_date(substr(isikukood, 4, 4), 'mmdd'); lesanne 3--------------------...
1. Logige Oracle�i andmebaasi �testdata� k�lge kasutajanimega scott ja parooliga tiger. Enter user-name: scott Enter password: Last Successful login time: Sun Mar 05 2017 01:20:23 +02:00 Connected to: Oracle Database 12c Enterprise Edition Release 12.1.0.2.0 - 64bit Production With the Partitioning, OLAP, Advanced Analytics and Real Application Testing oions 2. Uurige, milline on tabeli kandidaadid struktuur. SQL> DESCRIBE kandidaadid Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ------------------------- ID CHAR(11) EESNIMI VARCHAR2(20) PERENIMI VARCHAR2(30) MATEMAATIKA NUMBER(3) VOORKEEL NUMBER(3) EMAKEEL ...
,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb..." (C. R. Jakobson) ,,Keel on, mis ühest rahvast rahva teeb, ta varjab üht lõpmatut väge ja pühendust enda sees." Ta ühendab ja seob inimesi. Kuid igale rahvale on tema emakeel armas. Meile eestlastele, on meie keel kõige kauneim, sest ta on meie emakeel. Selle edasiarendamine ja tulevastele põlvedele pärandamine on kohustus, mille oleme saanud oma visadelt esivanematelt, kes säilitasid emakeele kõigi raskuste kiuste. Oma kallist emakeelt tuleb hoida ja kaitsta, sest see on ka meie ajalugu. Selleta ei aja läbi ükski kodanik ning see on aidanud inimesel luua tsivilisatsiooni ja kultuuri. Meie esivanemad elasid Uurali mägedes, kust nad rändasid Soome ja Läänemere äärde. Aegade jooksul on keel palju muutunud, tänapäeva eesti keel on kujunenud põhja-eesti ja lõuna-eesti vanast hõimukeelest. Maailmas on väga palju erinevaid keeli. Samuti on enamikul ra...
Tänavaküsitlus: Piirilinna identiteet Vladislav Virtonen, Vladislav Lifsits, Pavel Smirnov 2. detsember 2017, 9:47 Tänavaküsitluse eesmärk oli teada saada, kelleks Narva elanikud ennast peavad identiteedi ja rahvuse poolt (kas eestlaseks, venelaseks, valgevenelaseks, soomlaseks või muuks) ja miks. Küsitlusest võtsid osa nii gümnaasiumiõpilased, kui ka täiskasvanud. 16-70 aastastele narvalastele oli esitatud küsimus, mis puudutab identiteeti, kelleks nad ennast peavad. Lisana kasutasime küsimusi, mis puudutavad kodakondsust ja sünnikohta. Vastused olid väga erinevad, mõned küsitletud isegi ei saanud täpselt vastata, keegi paigutab end mitmendatesse rahvustesse. Valeri, 10 klassi õpilane, ütles: "Pean ennast venelaseks, kuna vanemad on venelased. Aga on olemas nii vene kui ka eesti pass." Jekaterina, Narva Vanalinna Riigikooli üheteistkümnenda klassi õpilane, aktiivne noor, ütles: "Mina ei ole venelane ega eestlane." Sama kooli kümnenda...
Kus ja kuidas õppida õeks? Eestis on võimalus õppida õeks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis js Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksus on Kohtla-Järvel. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppeprotsess kestab 3,6-4 aastat,Kohtla-Järvel 4,6 aastat. 3,5 aastase kestva õppeaja võiksid valida õppijad, kes valdavad eesti keelt kõrg- või kesktasemel ja keeleoskus võimaldab vabalt suhelda ning selgelt väljenduda kirjakeeles. 4-aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kellel on raskusi eestikeelse väljendusoskusega suuliselt ja kirjalikult. 4,6 aastase õppeaja võiksid valida õppijad, kellel elukoha tõttu on sobiv õppida Ida Virumaal ja kelle emakeel ei ole eesti keel, mis ei võimalda selgelt väljenduda suuliselt ja kirjakeeles. Ka on võimalik kandideerida õe tsükliõpele,tasemeõpele ja erialakoolitusele. Selleks,et astuda Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli on vaja saada keskharidust. S...
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrga...
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_05.lst SQL> --Leidke tabelite yliopilased, koduylesanded, oppeained abil iga tudengi keskmine “punktisaak” koduste tööde eest SQL> SELECT y.eesnimi, y.perenimi, round(avg(k.punktid),1) AS kesk_punkte FROM yliopilased y, koduylesanded k where y.id=k.yliopilase_id GROUP BY y.eesnimi, y.perenimi; EESNIMI PERENIMI KESK_PUNKTE ------------ ------------ ----------- Katrin Kask 5.4 Salme Saar 4.1 Liina Vaher 7.8 Kairi M„nd 6.6 SQL> --Samade tabelite põhjal leidke, mitu tööd on oracle-aine ülesannete kohta saadetud. Grupeerige ülesande numbri kaupa SQL> SELECT k.too_nr, count(k.failinimi) AS arv FROM koduylesanded k, oppeained o WHERE o.kood = k.kursusekood AND o.nimetus = 'Oracle: SQL ja PL/SQL' GROUP BY k.too_nr; TOO_NR ARV ------ ---------- 1 4 2 2 ...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Johanna-Marleen Veski 11. klass INGLISKEELSETE SÕNADE JA VÄLJENDITE KASUTAMINE EESTI KEELES Uurimistöö Juhendaja: Margit Menson Palamuse 2017 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 KOKKUVÕTE................................................................................................... 16 SUMMARY...................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD.........................................................................
Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 15 Sugu naine Rahvus Eestlane Aadress Rohuneeme tee 150, 74001 Harjumaa, Eesti Telefon +372 555 96621 E-post [email protected] Haridustee 2000.2009 Püünsi Kool Töökogemus Juuli- September 2006 Õpilasmalev Keeled Eesti keel- emakeel Inglise keel- hea Vene keel rahuldav Arvutioskus Microsoft Word, Excel, Internet Explorer, Outlook Express, Photofiltre Isiklikud huvid Vabal ajal meeldib tegeleda pildistamisega, rulluisutamisega ja joogaga. Curriculum Vitae Isiklikud andmed Eesnimi Terje Perekonnanimi Lehm Sünniaeg 29. Mai 1993 Vanus 25 Sugu naine Rahvus ...
Eesti keele olevik ja tulevik Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on vähenemas, s...
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt. Keel on kui kultuur, mis käib rahvaga kaasas. Tihtipeale räägivad tänapäeval lapsed sageli seosetut ja arusaamatut juttu kasutades emakeele asemel slängi. See paneb paljud eakamad inimesed muretsema, mis saab vanadest kommetest, keelest ja kultuurist, mida meie esivanemad austasid, tulevikus. Laps õpib maailma mõistma ja mõtestama just emakeele najal. Seega on vajalik teha selgitus...
Eesti keel ja eesti meel Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Nii ka eesti keele kõnelejate hulk. Eesti keel on meile peamiselt kirja- ja kõnekeel, aga ehk enamgi veel. Eesti keel on meile, eestlastele, väga suure ja tähtsa tähendusega, kuna on meie emakeel. Nagu teada, on emakeel igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Meie keel on pidevas muutumises, kuid tasuks mõelda, kuidas meie keel tegelikult muutub. See oleneb peamiselt ikka meist endist. Meie ise, eesti keele kõnelejad, oleme need keele risustajad ja reostajad, tuues kõnekeelde slängi ning sõnu teistest keeltest. Mõned aastakümned tagasi oli meie keele ja kultuuri suureks mõjutajaks ida pool, ehk kõik, mis oli vene pärane. Tänapäevaks on see muutunud ning nüüd mõjutab meid suuresti lääs, milleks on ameerikalik kiire elu ja inglisepärane kirja- ja kõnekeel, mida noored rohkem omaks võtavad. Aga keele risustam...
Lugemispäevik Emakeel Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi. 1. Miks valisid just selle raamatu? Ma valisin selle raamatu täiesti suvaliselt. Ma lootsin leida raamatukogust mõne suvalise noortele mõeldud raamatu. 2. Millest see räägib(kas selle sisu on seikluslik või ulmeline jne)? See raamat räägib ühest tüdrukust kes satub suurtesse pahandustesse ja nüüd peab ta need ära klaarima. See raamat räägib natuke tänapäevast, kus kõiki ei saa alati usaldada . 3. Milline mulje jäi teose algusest? Kas see kutsub sind lugema? Alguses ma arvasin et see on järjekordne ,,titekas" raamat, kuid see polnud seda. Sellelt raamatult ma lihtsalt ei suutnud silmi ära võtta. 4. Kas seda raamatut tuli sundida ennast lugema või sa ei saanud seda raamatut käest ära panna? Seda raamatut oli lihtsalt võimatu käest panna. 5. Kirjelda peategelast. Kas tegelaste käitumine oli usutav? Peategelane on Linnea kelle parim sõbranna just suri j...
Eesti keel ja kultuur Meie, eestlased peaksime olema väga uhked ja õnnelikud, sest kuigi eesti riik on väike nii territooriumi kui rahvaarvu suhtes, on meil ikkagi oma keel ja kultuur. Eesti keel on väga eriline, sest seda ei räägi paljud. Igapäevaelus kasutab seda keelt, vaid natuke üle miljoni inimese. Kuid just nende inimeste jaoks on see väga tähtis ja praktiline keel, sest tänu sellele saavad nad omavahel rääkida, väljendada emotsioone, kirjutada, lugeda ja mõelda. Esiteks tahaksin väita, et eesti keel on meie riigi alusmüüriks, sest kindlasti on üks teguritest just meie emakeel, mis hoidis eestlasi nii heas kui halvas ühtsena. Näiteks enne taasiseseisvumist, korraldati nagu ka praegu laulupidusid. Kuigi tol ajal venelased olid keelanud, laulsid eestlased ikkagi isamaalisi laule just eesti keeles. Paljud eestlased, kes tol ajal elanud ja ise sellest osa võtnud, on rääkinud, et see oli väga võimas ja uhk...
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
Jnglise keele väljendid Kuidas läheb? - How are you? Hästi, aitäh I`m fine, thanks Mitte nii hästi not so well Mitte väga hästi not very well Aga sinul? and you? Tere hommikust Good morning Tere päevast Good afternoon Tere õhtust Good evening Tere Hello Tore sind näha Nice to see you Meeldiv tutvuda Nice to meet you Mitte eriti Not so good Head aega Good-bye Homseni See you tomorrow Head nädalalõppu Have a nice weekend Oli tore sinuga/teiega tutvuda Its was nice meeting you Minu nimi on... My name is... Mis teie nimi on? What`s your name Palun saage tuttavaks minu... Please meet you... Kust te pärit olete? Where are you from? Ma olen... I´m from... Kui vana sa oled/te olete... How old are you... Ma olen 25 aastane. - I´m 25(years old) Mis on sinu/teie telefoni number? What`s your phone number Minu telefoni number on... My phone number is... Millega sa tegeled? What du you do? Ma olen... ...
Noored keelt kujundamas Jaan Kaplinski on kirjutanud: „Keelt on ammu võrreldud organismiga ja keele arenemist elusolevuste evolutsiooniga“ Kõik organismid on pidevas muutumises, mõni teeb seda lihtsalt kiiremini kui teine. Ka keel on läbi aegade olnud kogu aeg muutumas. Lugedes mõnda teksti 16.sajandist on sellest väga keeruline aru saada just meie jaoks vananenud keelekasutuse tõttu. Ilmselt ei suudaks ka tolleaegsed inimesed meie praegust keelt lugeda. Areng on pidev, aga tõsist tähelepanu on hakatud sellele pöörama just nüüd, kui see toimub väga kiiresti. Tsiteerides Peep Nemvaltsi „On neid, kes hoiavad loodust ja neid, kes reostavad. Meie emakeel on osa Eesti loodusest“ nende lausete jätkuks võib öelda, et põhilisteks reostajateks peetakse noori. Inimesele on omane igas olukorras süüdlast otsida ja praeguses nutimaailmas, kus instagaramis veedetakse rohkem aega kui perega on ju lihtne süüdistada neid, kes kõige enam ekraani vaatavad...
Riikidel on kindlad tunnused, nagu territoorium, riigikord, lipp, vapp ja keel. Mõned tunnused on riigile ainuomased, kuid osad võivad kattuda teiste ühiskondade omadega. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, riigikeel muutumises. Suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Aktuaalseks teemaks on inglise keele üleilmastumine ja ka meie, eestlased, võtame sellest agaralt osa. Selline käitumine teeb aga teed valla keele ja sellest tulenevalt ka kultuuri hääbumisele. Eesti keel on olnud läbi aegade tugev ning vastupidav. Seda on näidanud meile ajalugu oma tõusude ja mõõnadega. Oleme viibinud suure aja minevikust võõrvõimude all, mis on mõjutanud meid nii hästi kui halvasti. Saksa okupatsioon tõi kaasa rohkete eestlaste seas baltisaksastumise ehk kadakasakslaseks hakkamise. Oldi arvamusel, et sakslase kombel käitumine ja selle keele kõnelemine muudabki teiseks rahvuseks, väärikamaks ning targemaks. Vaadates tag...
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel on väga rikkas oma neljateistkümne käände ja rohkete murretega . Paraku on murrakute kõnelejaid järjest vähem ja lähiajal keelemurrakud ka arvatavasti hääb...
Keeled on tähtsad Tänapäeval suhtlevad inimesed enamasti keelte abil.Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled kuuluvad enim räägitud keelte hulka. Keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid.Erinevates riikides on mitmesuguseid teisi keeli mis omakorda jagunevad alarühmadeks. Näiteks Eesti on levinud võro ja setukeel .Enamasti õpitakse selgeks kodumaa keel, mida vajame suhtlemiseks teiste inimestega. Järgnevalt õpitakse koolides võõrkeeli mis annavad meile uusi võimalusi suhelda teistes riikides välismaalastega. Osates teisi keeli , arendab see meie silmaringi, õppides ära teiste riikide kultuuri ja kombeid ning veel avaradab see meile võimalust reisida mitmetes riikides. Enim räägitud keel on ingliskeel. Selle keelega on tänapäeval mitmeid võimalusi leida endale hea töökoht ja ko...
Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus slaidiesitluse tekst (2) Kristjan Jaak Peterson, Eesti esimene kirjanik, sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias, kuid tema suguvõsa ja isa Kikka Jaak olid pärit Viljandimaalt Karula vallast Kikka talust. Tema isa hakkas peale pärisorjusest vabanemist Riias Jakobi koguduses kirikuteenriks. (3) Kristjan Jaak Peterson käis oma elu ajal Jakobi algkoolis, Riia kreiskoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. (4) Gümnaasiumis õppides tekkis tal soov saada misjonäriks ning see innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli. 1819. aastal astus Kristjan Jaak Peterson Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Tema valikut mõjutas arvatavas...
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle meeldis Alba (1990) identiteedi tähendus: ``the subjective orientation of an individual ...
Tüüpiline klassikaline CV näeb välja selline: Curriculum vitae Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus: 08. 09.1998 mustkunsti kursus, Londoni Kõrgem Teatrikool Keeleoskus: emakeel- eesti, valdan inglise, vene ja läti keelt Arvutioskus: Word, elektronpost, Solitaire, Minesweeper Auto...
Curriculum Vitae Nimi: Vanus: Sünniaeg Sugu: Perekonnaseis: Epost: Kontakt või mobiiltelefon: Emakeel: Haridustase: Töösuhe hetkel: CV uuendamise kuupäev: Lühitutvustus Keeleoskus Inglise Kõnes: hea Kirjas: hea Arusaamine: väga hea Vene Kõnes: vähene Kirjas: vähene Arusaamine: keskmine Saksa Kõnes: vähene Kirjas: napp Arusaamine: vähene Arvutioskus Nõudmised töökohale Esimene eelistus Soovitavad ametid (1): Sobiv tööaeg: Sobivate tööülesannete kirjeldus: Sobiva ettevõtte kirjeldus Asukoht: Tööle asumise lisainfo Põhipalk alates (neto): Muu info Lisainfo kandidaadi kohta:
Curriculum vitae Nimi: Mati Marumets Sünniaeg: 26.11.1990, Põlva Aadress: Jalaka 10, 72962, Põlva, Põlvamaa Telefon: mobiil: 2222222 E-post: [email protected] Töökäik: 06.2007 07.2007 Põlva Kutsekeskkooli koristaja 07.2008 08.2008 Põlva Linnavalitsuse koristaja Hariduskäik: 1998 2007 Põlva Ühisgümnaasium 2007 2008 Norra Riiklik põhikool, Oslo, Norra 2008 2010 Põlva Ühisgümnaasium Keeleoskus: emakeel eesti, valdan inglise keelt kirjas ja kõnes Arvutioskus: Microsoft Word, Microsoft Excel, elektronpost, PowerPoint Autojuhiluba: B Huvialad: karate 09.02.2010 MMarumets.
Curriculun Vitae Nimi : Kaia Mänd Sünniaeg : 08.08.1994 Aadress : Laulupeo 3-2, Abja-Paluoja, 15673 Viljandimaa Telefon : 56226375 E-post : [email protected] Perekonnaseis : vallaline Rahvus : eestlane Töökäik : 2012 suvi - maasikakorjamine, 2013 talv - hotellikoristamine, 2013 kevad - lapsehoidmine. Hariduskäik : 2001-2010 Tartu Raatuse Gümnaasium Keeleoskus : emakeel - eesti keel; valdan kõnes ja keeles inglise, vene ja saksa keelt Aruvtioskus : Word, Excel, Powerpoint, fototöötlus, Autojuhiluba : puudub Huvialad : Sport, tantsimine, lugemine, matkamine, maalimine, reisimine, laulmine. 08.05.2013 Allkiri
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Am...
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
