ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ..................
Pole lihtne valida elukutset Elukutse ja selle valimine tundub olevat noortele julgetele ent kogenematutele hirmutav. Teadmatus, mis hõlmab juba olemasolevaid mõttealgeid ning kartus neid maha matta, et midagi uut enda jaoks avastada. Miks on elukutse valikut raske sooritada? Iga päevaga aina võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattum...
Karjääriplaneerimise paradigmad ja teooriad. Merit Luik Karjääriplaneerimine Mis see on? Kuidas käib? Veidi mõistetest I Kutsevalik Keskendub sobiva ameti valimisele Eelduseks töömaailma hea tundmine Kutsenõustamine (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess nõustatav passiivses rollis, nõustaja sobivust määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik eh...
TÖÖTAMINE JA MÄNGIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 TÖÖTAMINE Igapäevane põhitegevus Raha teenimine Sõltumatus Enesekindlus MÄNGIMINE Mittetööline tegevus Vaba aeg Lõdvestumine Taastumine Hobid LAPSEPÕLV JA NOORUKIIGA Väikelapseeas: Mängimine on arendamise protsess Suhtlemine ja kogemus Puhkus Koolilapseeas: Õppimine on töö Nauding TÄISKASVANU- JA PENSIONIIGA Elukutsevalik Sportimine Vanuritele: Palju vaba aega Erinevad kursusid Vaba aja veetmine oma perekonnaga BIOLOOGILISED TEGURID Füüsiline vormisolek Kehaehitus Füüsilised puuded Sugu PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intelligentsi tase Temperament Isiklikud omadused Enesedistsipliin Stress Suhtlemine kolleegidega SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Sugu Religioon Vägivald tööl KESKKONNA TEGURID Tervis ja ohutus tööl Turvalisus ,,...
Õiged valikud meie võimalus teha karjääri Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Nii minul kui ka teil kallid klassikaaslased ei ole kaugel aeg, kui gümnaasiumi lõppedes tuleb teha valik, mis mõjutab meie edasist elu enim. Niisiis olen otsustanud kõnelda teemal ,,Õiged valikud meie võimalus teha karjääri". Nii karjääri kui ka materiaalse edukuse ning jõukuse üks alustalasid on olnud haridus, mis oma sisult on ka valik. Valik just seetõttu, et kõigil on põhikooli lõppedes võimalus teha esimene haridusalane valik minna õppima kutsekooli, gümnaasiumi, peale neid ka ülikooli. Kuid on ka kolmas valik, mis iseenesest on niinimetatud ,,mitte just kõige parem" valik, kus jäädakse truuks oma põhiharidusele ja loodetakse oma loomulikule ärivaistule, mis erandjuhtudel on olnud parim valik nende elus. Kuid enamasti oleneb see valik nii inimesest endast ja ka tema omadustest kui sa ei ole säranud oma helge peaga siis tõesti tu...
Donald E. Super Donald E. Super (1910-1994) Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga suure panuse psüholoogiasse ja haridusse. Ta oli 55 aastat Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles andis ta võrratult suure panuse nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli. 1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni. 1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle karjäärinõustamisele. 1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele. Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele. Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Donald E. Super on öelnud: Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvi...
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja (career counsellor) – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide s...
INIMESE ELUKAAR SISSEJUHATUS Inimese elukäiku sünnist surmani nimetatakse elukaareks. Inimese elukaar jaotatakse arenguperioodideks. Need arenguperioodid on universaalsed, sest need tuleb läbida kõigil. Samas võib inimese areng kulgeda omas tempos – see võib olla kiirem või aeglasem kui teistel inimestel samal arenguperioodil. Arenguperioode läbides omandatakse uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kohanemiseks ümbritsevaga. Teadlased on andnud arenguperioodidele nimed ja määratlenud vastavad vanusevahemikud. IMIKU-JA VÄIKELAPSEIGA IMIKUIGA (eluaastad 0-1) Selles eas õpitakse ennast kõhuli keerama, roomama, istuma ja seisma. Hakatakse tasapisi mõistma inimkõnet ja astutakse esimesed sammud. Oluline on, et last ümbritsevad inimesed oleksid sõbralikud, hoolivad ja toetavad. Sel moel õpib imik maailma usaldama ja ümbritsevat uurima. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Müügikorraldus õppekava Keia Hark KARJÄÄRIPLANEERIMINE Referaat Õppejõud: Anu Varep, ST Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................ 2 1KARJÄÄRI MÕISTE...............................................................................3 2KARJÄÄRIPLANEERIMINE.....................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................6 2 1 KARJÄÄRI MÕISTE Sõna karjäär tekitab inimestes erinevaid seoseid: kaevandus, ametiredelil ülespoole pürgimine, pühendumine hobile või perele. Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ...
K-platooks nim. olukorda, kus in edasine tööalane oluline on in kohandumine töökeskkonnaga ja areng on väga aeglane või olematu. pidev enesearendamine. K-mudelid (Driver)- Hajali- in motiveerib K (career) – elukestev haridus- ja tööalane areng vaheldusrikkus ja soov säilitada sõltumatust. kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. elukestev Lineaarne- mõõdetakse edukust, selle järgi, kui areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, kiirelt toimub liikumine „kõrgemale“Spiraalne- oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad toimub perioodiline enese in antud valdkonnas. „taasavastamine“Eksperdi- edu saavutamine Tööalane k (professional c) – ametite või toimub läbi pikaajalise kogemuse, teadmiste töökohtade järgnevus, nii horisontaalne kui omandamise ja pühendumise. ...
Kordamisküsimused Karjääri planeerimine 2014 1. Mõisted: Karjäär - inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine - elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääriteenused - nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus - õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine - erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja - toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide saavutamiseks. 2. Karjääri teooriate paradigmad ...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
TEISMELISUS Teismeiga e. murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21- aastaselt Varajane murdeiga e. mürsikuiga algab 11-12 aastaselt ja kestab kuni 16-nda eluaastani. Murdeea algus on lapsepõlve lõpp. Hilisem teismeiga e. noorukiiga toimub aastatel 16-22. Mürsikuea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse Teismeiga on aeg kus iga laps tahab ennast leida. Tema mõtteid ja tegusid juhib soov olla täiskasvanud ja iseseisev. Kui suhted vanematega on head ja laps tunneb end kodus mugavalt, siis suudab ta end kodus leida. Selles vanuses otsitakse aktiivselt ideaali, matkimise eeskuju. Heas peres on selliseks eeskujuks poisile isa ja tütrele ema isiksus. Väga harva tuleb ette, kui ebaterved suhted peres ei lase lapsel oma vanematest eeskuju võtta, sellis...
Isiksus Eva Palk Isiksus (personality) indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum. · Isiksus personality persna (Tegelane näidendis, mask) Teste: http://www.pekonsult.ee/testid.htm Kes on isiksus? Sõna "isiksus" kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. · Isiksus kuulus, väljapaistev inimene. Mõnel inimesel on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole...
Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegele...
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
BIO4: pärilikkus + muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia välipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rühma: linnud, kalad, imetajad taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kõrgem loodusteaduslik haridus, Brünni augustiinlaste kloostri õpetaja alguses, hiljem kloostriülem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest. Tema seadused taasavastati 34 aastat hiljem. Mendel teostas katseid taimehübriididega, uuris tunnuste kujunemist järgnevates põlvkondades. Põhiliseks katsetaimeks aedhernes. Katsetaime valikuga Mendelil vedas. Aedherne bioloogiline sobivus geneetika katseteks: 1. aedhernes on üheaastane taim sai vastused kiiresti 2. aedhernes kuulub liblikõieliste sugukonda ja on looduslikult isetolmleja järelikult sai taimi kunstlikult tolmeldada 3. hernel on palju alternatiivseid tunnuspaare mendel uuris 7 tunnuspaari kujunemist: ...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
