Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"-elevandiluurannikul" - 16 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Elevandiluuranniku migratsioon

Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi ookeani ääres). Põllumajanduse poolest on samuti Elevandiluurannik heal kohal ning see on toonud rohkem immigrante. Suur osa väljarändest on ajaloos toimunud Prantsusmaale, sest 1893. aastal sai Elevandiluurannikust Prantsusmaa koloonia. Väljarännet ehk tõukepõhjusteks Elevandiluurannikult minema minemiseks võib olla halvad elamistingimused, mis ei ole Aafr...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sandra Sillamaa

Sandra Sillamaa Sandra Sillamaa on 1985. aastal sündind Eesti tegus torupilli- ning teiste rahvapäraste puhkpillide mängija. Sandra on mänginud torupilli alates 13. eluaastast ning hiljem hakkas ta õppima juurde erinevad vilesid, parmupille ning sopransaksofoni. Praeguseks on temast kujunenud oma põlvkonna silmapaistvamaid torupillimängija. Pärimusmuusika pisiku sai Sandra külge osaledes pärimusmuusika laagrites Eestis, Rootsis, Norras, Sloveenias ja Belgias. Ta mängib ansamblites Paabel, Ro:toro Mänginud koosseisudes: Horn please!, Noored Moosekandid, Da Funky Prodzekt, Akkab Tulema, Villu Veski Rütmidemüsteerium, Jazz do it, Svajata Vatra, Trostan. Sandra on õpetanud rahvapäraseid puhkpille erinevates pärimusmuusika laagrites ning Viljandi Muusikakoolis. Lisaks viinud läbi ansamblimängu õpitubasid Eesti Etno laagrites. Õpib/Õppinud: ·Viljandi C. R. Jakobsoni nim gümnaasium ·Viljandi maagümnaasium ·Sto...

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lühiessee Šokolaadi varjukülg

Lühiessee „Šokolaadi varjukülg“ Põhineb M. Mistrati filmil „Kibe šokolaad“ („The Dark Side of Chocolate“) Šokolaad on arenenud riikides väga levinud kaup. See maitseb peaaegu kõigile ja seda ostetakse iga päev. Kui palju teatakse aga sellest, kus ja millistes tingimustes toodetakse šokolaadi peamist komponenti – kakaod? Seda käis Elevandiluurannikul uurimas Taani ajakirjanik Miki Mistrati. Elevandiluurannikul toodetakse üle 40% maailmas toodetavatest kakaoubadest. Peamine tööjõud on päris Malist ja Burkina Fasost. Vähem teatakse, et väga suure osa tööjõust moodustavad inimkaubanduse ohvrid ja lapsed. Miki Mistrati uuris, kui palju ja mis vanuses on kakaoistandustes lapsi tööl. Tulemused olid etteaimatavad, aga sellegipoolest šokeerivad. Mitmed tunnistasid, et nad on inimkaubanduse ohvrid, neile ei maksta väärilist palka ja enamasti on töötavate laste vanuseks 10-15 eluaasta...

Geograafia → Põllumajandus
11 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakasvatus

Lapstööjõu kasutamine ja nüüdisaegne orjakasvatus Lapstööjõud Lapstööjõud on alla 15-aastaste tööhõive, mis on laste osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga. Lapstööjõud võib pärssida laste kehalist, sotsiaalset või vaimset arengut. Eri riikides on kehtestatud erinevad vanusepiirangud, millest nooremaid lapsi tööle võtta ei tohi. Lapstööjõu ajalugu kestnud sajandeid Lapsi müüdi ja vahetati Vanus ei lugenud. Pandi ohtlikule tööle ka 4 aastaseid. Söekaevandustes roomasid lapsed tunnelites, mis olid täiskasvanutele liiga väiksed. 19.sajandi alguses töötasid paljud lapsed ligi 16 tundi päevas. 19 ja 20.sajand 1847.aastal viidi ellu seadused, mis keelasid lastel ja täiskasvanutel töötada rohkem, kui 10 tundi päevas. Sellest seadusest ei peeta kinni eriti arengumaades. Tööstusrevolutsioon 1900. aastaks oli Ameerika tööstuses arvatavalt tööl 1,7 miljonit alla 15 aastast last. Tööstusrevolutsio...

Ühiskond → Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Põllumajandus ja toiduainetetööstus

Põllumajandus ja toiduainetetööstus Karina Trofimov Karel Kristel Christina Ojasoo Siim Kikerpuu Küsimused • Toidukaupade päritolu: Eesti, Läti , Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. • traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega Kakao ja kakaotooted Kakaotaime kasvutingimused • Kakaouba kasvatatakse niiskes ja ...

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Riigirahvastiku uurimine - Austraalia

Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahv...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kakaopuu - referaat

Kool Kakaopuu Referaat Autor: 10.kl Tartu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Kultuuri pärtolumaa.................................................................................................................... 3 Botaaniline iseloom.....................................................................................................................4 Peamised kasutusalad..................................................................................................................5 Peamised eksportiad....................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Eragümnaasium Lõuna-Ameerika loomad geograafia referaat Juhendaja: Erki 2008 1 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................2 2 2. SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 3 LÕUNA-AMEERIKA LOOMAD...........................................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus................................................................................................................................

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Seitsmenda päeva adventistid

Seitsmenda Päeva Adventistid (referaat) Eriala Õpperühm Oma Nimi Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.......................................................................................................................lk 1 Sisukord.......................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..................................................................................................................lk 3 Ajalugu.........................................................................................................................lk 3 Seitsmenda Päeva Adventistide missioon....................................................................lk 4 ADRA..................................................................................................................

Teoloogia → Usundid ja tekstid
15 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Puuviljad ja pähklid

LÄÄNE ­ VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja ­ Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Jean Rouch, Moi un Noir

Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.................................................................

Antropoloogia → Visuaalne antropoloogia
24 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ÕPIMAPP Kaubamärk

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Mari-Liis Voronkov ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja: Liina Maasik 2016 Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE............4 1.1Kaubamärgi üldine mõiste.....................................................................................4 1.2Kaubamärgi ajalooline areng.................................................................................5 1.3Kaubamärgi kaitsmine...........................................................................................5 2BALTI VESKI AS ,,VESKI MATI".........................................................................

Muu → Ainetöö
11 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Geograafia teine kursus | põllumajandus, energiamajandus, maavarad

KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad? (lähisvöötmes ja ekvatoriaalses...

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajaleht

Maailma Nurk Türgi politsei surus jõuliselt õpetajate protesti maha Meeleavaldajad tulid kõikjalt Türgist ning kogunesid pealinnas Ankaras Tando ðan'i väljakul. Õpetajad jätkasid seejärel protestimarsiga, kuid ei j õudnud väga kaugele, sest politsei võttis kasutusele pisargaasi ja veekahurid Kizilay v äljaku juures, kui meeleavaldajad üritasid korrakaitsjate barrikaadidest l äbi minna, vahendas Hurriyet Daily. Meediaallikate sõnul viidi vähemalt kolm vigastada saanud protestijat haiglasse. Politseinikud ajasid meeleavaldajaid Kizilay v äljaku lähedal asuvaid tänavaid mööda taga. Mitmed vahistati. Põhja Korea: Meil on Ameeriklane Pantvangis Põhja Korea valitsus teatas Rootsi diplomaatidele ,et neil on vangis 85 aastane Californiast pärit Ameeriklane ja kinnitati et ta on olnud vangis 26 Oktoobrist. USA valitsusele ei ole veel tehtud nõudmisi. Albaania vanglast põgenes seitse üliohtlikku kurjategijat Kagu-Albaanias Drenovas as...

Meedia → Meedia
2 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Visuaalne antropoloogia loengud

Visuaalne antropoloogia 17.11.2014 5-7 lk lühiuurimus, ühe kursusel nähtud filmi ja selle autori kohta, oodatakse ka endapoolset analüüsi ja arutlust. Hinnatakse õpilase iseseisva töö oskust (allikate ja kirjanduse kasutamine, arutluse põhjendatus ning originaalsus). Eksamil on 10 visuaalse antropoloogia põhimõistet ja isikunime ning peab analüüsima eksami käigus nähtud etnograafilist filmi. 40% eksami vastused, 20% filmianalüüs, 40% essee Visuaalse antropoloogia alusepanija Visuaalne antropoloogia on antropoloogia aladistsipliin. Proovib näidata, millises maailmas inimesed elavad ja mida tähendab seal elamine. Antropoloogia põhiline uurimismeetod on välitööd (osalev vaatlus) ­ uurija jälgib, osaleb, küsitleb (intervjueerib) inimesi nende igapäevaelus. Uurija kogub, kaardistab ja analüüsib infot. Visuaalse antropoloogia algusepanijaks ,,Principles of Visual Anthropology" kogumik. Tegemist on a...

Antropoloogia → Visuaalne antropoloogia
4 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. s...

Ajalugu → Ajalugu
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun