Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" elektronkiire" - 49 õppematerjali

elektronkiire - JA VEDELKRISTALLKUVARID
thumbnail
6
doc

Vabad Võnkumised

07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis v...

Füüsika
1352 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ­ ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid...

Elektroonika
403 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Raadiolokatsioon

k. locatio - paiknemine, radiare - kiirgama ) on objektide avastamine, asukoha, liikumise ja muude parameetrite määramine raadiolainete abil. Rakendatav seade on raadiolokaator ehk radar. Eristatakse kolme liiki raadiolokatsiooni: 1) objekti kiiritamine raadiolainetega ja temalt peegeldunud (hajunud) raadiolainete vastuvõtmine, 2) objekti kiiritamine ja tema retransleeritud raadiolainete vastuvõtmine, 3) objekti kiiratud signaali vastuvõtmine. Kasutatavaim on esimest liiki raadiolokatsioon. Teist, nn. küsivat - vastavat süsteemi kasutatakse raadionavigatsioonis ja oma objektide eristamiseks võõrastest. Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldu...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Monitorist, graafikakaardist...

Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire - ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujun...

Informaatika
79 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID...

Keskkond
47 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

, mis ongi vaja uuritava pinge kuju uurimiseks. Kui uuritava pinge periood on kaks korda suurem (2Ty=T) laotuspinge perioodist tekib ekraanil kahe perioodi kujutis. Selleks, et oleks võimalik uurida erineva sagedusega pingeid peab laotuspinge sagedus olema suuresti reguleeritav. Laotuspinge sagedusest sõltub seega horisontaaltelje mastaab. Praktiliselt antakse ostsiloskoopidel ajamastaab ajaühikutes jaotuse kohta ja Y-telje mastab voltides jaotuse kohta. Elektronkiire moodustavad elektronid juhitakse fokuseerimis ja hälvitussüsteemide poolt ekraani punkti. Toru siseküljele kantud luminufooril tekib elektronide energia neeldumine ja see energia muutub valgus kvantideks, mis avaldub selles, et selles kohas, kuhu satub elektronkiir tekib helenduv täpp. Helendumise värvus sõltub luminofoori materjalist. Ostsilloskoobi torudes kasutatakse tsink-sulfiidi (ZnS), mis annab rohelise helenduse. Luminofooril esineb järelhelendus...

Elektroonika
235 allalaadimist
thumbnail
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käeso...

Elektroonika
544 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Monitor

Tartu kutsehariduskeskus Maarja Pukk Monitor referaat Tartu 2008 Mis on kuvar? Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeal enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline- ühevärviline. Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja...

Informaatika
32 allalaadimist
thumbnail
76
doc

Arvutid I eksami materjal

1 Arvuti riistvara matemaatilised alused ............................................................................................ 4 Kahendsüsteem............................................................................................................................4 Boole funktsioonid ja nende esitus..............................................................................................4 Diskreetne aeg............................................................................................................................. 4 Lihtsamaid Boole` funktsioone realiseerivad loogikaelemendid.................................................... 5 AND...

Arvutid i
475 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ARVUTI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE

Seoses sellega on tekkinud palju uusi probleeme nii töö organiseerimise, töökoha kujundamise kui ka tervise valdkonnas. Arvutite laialdase kasutamise tagajärjel on tõusnud tugi- ja liikumisaparaadi ning silmahaiguste arv. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus elus. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine töökohtadel rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi probleeme . Käsitledes arvuti mõju, tuleb kõigepealt eristada kaasaskantavaid sülearvuteid ja elektronkiiretoruga arvuteid statsionaarsetel töökohtadel. Kaasaskantavate arvutite puhul on töötervishoiu, eeskätt sundasendi probleemid, väiksema tähtsusega. Kasutatakse ju sülearvuteid ainult mõni tund päevas. Samas on neil teksti nähtavus enamasti halvem ja kui sülearvutiga...

Informaatika
34 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...

Arvutid
220 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Monitor

MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...

Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Arvutid I eksamipiletid ja vastused

PILET.............................................................................................................................................4 1. Trigerid.......................................................................................................................................4 2. Konveier protsessoris ja mälus...................................................................................................5 3. Suvapöördusmälud.....................................................................................................................5 2. PILET.............................................................................................................................................6 1. Loendurid...

Arvutid i
938 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Fotograafia referaat

EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon...

Fotograafia
161 allalaadimist
thumbnail
5
doc

George Paget Thomson

b klass Tallinn 2010 ELULUGU George Paget Thomson sündis 3.mail 1892. aastal Cambridge'is, Inglismaal. Tema isa oli tal University of Cambridge füüsika professor sir Joseph John Thomson ja ema University of Cambridge meditsiini professor Rose Elisabeth Paget. G. P. Thomson oli 1906. aasta Nobeli füüsikalaureaadi Joseph John Thomsoni ja Rose Elisabeth Pageti ainus poeg. George Paget Thomson õppis ja lõpetas Trinity College of Cambridge University. 1914. aastal lõpetas ta õpingud Trinity College'is bakalaureusekraadiga ja sai Corpus Christi College'i füüsikalektoriks. Esimese maailmasõja ajal noor G. P. Thomson astus Queen's Royal West Surrey Regiment'i. Lühikest aega teenis Prantsusmaal. Seejärel kaheksa kuud osales British...

Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Kulgliikumine. Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed ­ infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed ­ võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine ­ kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...

Arvutid i
139 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru , vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4...

Elektroonika alused
54 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika spikker elektrivool

Elektrivool on laetud osakeste suunatud liikumine. 2. Positiivne ioon tekib siis kui aatom annab ära elektrone. Negatiivne laeng tekib siis lõkui aatom võtab juurde elektrone. 3. El.vool metallides on elektronide suunatud liikumine. el.vool elektrolüütides on positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumine. El.vool gaasides on elektronide ja ioonide suunatud liikumine. El.vool vaakumis on elektronide suunatud liikumine. 4. Sõltuv gaaslahendus oleneb vlisest ionisaatorist(kui välise ionisaatosir eemaldame, siis gaaslahendus katkeb) Sõltumatu gaaslahendus välise ionisaatori eemaldumisel gaaslahendus ei katke (voolu jätkamise põhjuseks on elektronide termoemissioon, sekundaaremissioon) 5. Elektrolüüsiks nimetatakse vaba aine ladestumist katoodile elektrolüüdi lahusest. Kasutamine: 1) ühe metallipinna katmisel teise kihiga (nt. Kuldamine, hõbetamine) 2) Vase rafineerimine ehk vase puhastamine lisanditest 3) alumiiniumi tootmise...

Füüsika
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun